sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); Sooline paljunemine on vajalik uudsete geenikombinatsioonide tekkeks evolutsiooniks (paindlikum, edukam). Hermafrodism sood on ühendatud ühesse kehasse (korraga kasutatakse ühte või mõlemad aktiivsed). Enamus taimi on selliseid, ka teod on sellised. Tigudel selgub sugu populatsiooni sees. Soovahetus eluea jooksul: · protoandria isane -> emaseks · protogüünia emane -> isaseks noorena mõttetu olla isane, ollakse emane ja mingil hetkel muututakse isaseks. Fischeri tasakaal kui ühte sugupoolt hakataks tootma rohkem, siis selle soo esindajate kohasus langeks, sest järglasi oleks vähem nende kohta (kuna mõlemat sugu on vaja paaritumiseks ja see määratakse vähema isendite arvu järgi). Evolutsioon aga liigub suurema kohasuse suunas, seega on liikide sooline tasakaal 1:1.
nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku tuumades transkriptsioonifaktorite süntees. 246. Geeni doosikompensatsioon: soo määramise arenguahel- X:Y-suhtest sõltuval kaskaadsel geenide avaldumisel diferentseerub organism isaseks (X0) või hermafrodiidiks (XX), geenide doosikompensatsiooni mehhanism sõltub samuti suhtest X:A. 247. Emaefekt: isendi tnnus, mis on määratud ema poolt; emasorganismi geenide transkriptsiooni tulemusel munarakk viidud ja sügoogi esimestel jagunemistel avalduvate regulaatorainete toime 248. Keemilised gradiendid: määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, AP) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse- ventraalse, DV) sümmeetriateljestiku 249
arenemisega seostati soo maaramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo maaramise tuupi: 1) epigaamne -sugu maaratakse parast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab (nt vaike meres elutsev kidavagel Bonellia viridis). Kui vabalt ujuv touk kinnitub emase tagakeha kulge voi langeb merepohja, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tottu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ning elutsedes tunduvalt suurema emase emakas (emane ca 10 cm pikk, isane 1-3 mm) hakkab ta viljastama valmivaid munarakke. 2) progaamne -sugu maaratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsutoplasmat ja vaikesi, vahese tsutoplasmaga mune. Parast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sugaamne -sugu maaratakse viljastamise momendil
Emassoo geneetilised faktorid on R-spondin1, β-kateniin ja Wnt4. Wnt4 represseerib isasgonaadi tunnuste arengut emasgonaadides. Wnt4 ja Rspo1(R-spondin1) toimivad β-kateniini produktsiooni tagamiseks. β-kateniin blokeerib Sox9 sünteesi, aktiveerib Rspo1 ja Wnt4 (positiivne tagasiside) ning indutseerib munasarjade arengurada. Isassoo geneetilised faktorid on Sry-geen (Y-kromosoomil) ja SOX9 (autosomaalne geen). Sry sunnib areneva embrüo isaseks kujunema. Sox9 blokeerib β-kateniini, aktiveerib AMH ekspressiooni ja indutseeirb testise arengut. Soolise diferentseerumise häired, põhjused, mõned näited Soolise difernetseerumise häired võivad olla põhjustatud kromosomaalsetest muutustest, geenmutatsioonidest või välistest mõjuritest. Häired võivad põhjustada hermafrodismi(interseks) või pseudohermafrodismi. Hermafrodismi korral omavad nii
Reaktsiooninorm kui suurel hulgal fenotüüpe on ühel genotüübil. Reaktsiooninormi kalle näitab plastilisust mida suurem kalle, seda plastilisem. 16. Kuidas on kasulik polüfeenia ontogeneesis? Lisage mõni näide. Polüfeenia ühel genotüübil saab tekkida mitu erinevat diskreetset tunnust, mis sõltub keskkonnast. Pigmendi muutumine vastavalt aastaajale (imetajate karvkate), kalad saavad alguses elu isase/emasena, elu jooksul võib emane isaseks muutuda. Krokodillidel on soomääramine seotud sellega, millisel temperatuuril hautakse mune. Võimaldab erinevates keskkondades ellu jääda. 17. Mida olulist avastas naturalist Aleksander Onufrievits Kovalevski 19. sajandi teisel poolel, mille üle ka von Baeril oli hea meel? Tema avastas, et süstikkalad ei ole tüüpilised luukalad, vaid nad on algelised keelikloomad. Samuti mantelloomade kohta, et nende mõlemate vastsetel on seljakeelik.
arenemisega seostati soo määramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. Näit. väike meres elutsev uss Bonellia elutseb tunduvalt suurema emase emakas. Kui vabalt ujuv tõuk kinnitub emase tagakeha külge, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tõttu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ja hakkab viljastama valmivaid munarakke. 17 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsütoplasmat ja väikesi, vähese tsütoplasmaga mune. Pärast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel
keskkonnast sõltuvale. Nt sisaliku Bassiana duperrey sugu on määratud sugukromosoomidega (XX/XY-süsteem), kuid madala temperatuuri juures arenevad XX- embrüotest isastele loomadele iseloomuliku fenotüübiga isendid. Kidavaglal sõltub sugu sellest, kuhu vastne paigutub. Kui ookeani põhja, siis saab temast pirakas (10 cm) emane, kui aga vastne satub emase imilondi ligi, siis liigub seda pidi emaslooma sisse ja diferentseerub isaseks (1-3mm). 89. Mis on kromosomaalne soo determinatsioon (oska tuua näiteid ja mida see tähendab) Kromosomaalne soo determinatsioon – indiviidi sugu on määratud nende genotüübiga viljastumise hetkel. Imetajatel, lindudel, kahepaiksetel, enamikel putukatel ja osal kaladest ning roomajatest on indiviidi sugu määratud nende genotüübiga (kromosomaalne soodeterminatsioon). 66 Inimesel on 46, XX naine ja 46, XY mees. Nokkloomal on 10
teha, et ka kohe näha on, kes millisest soost. Aga kui tabeli algust meenutada, siis 1 tähendas teadmata sugu, 2 isast ja 3 emast. Kassipoeg esiotsa teadmata, Miisu ja Liisu võiksid emased olla. Põnevuse mõttes paneme Antsule vigase numbri ja vaatame, mis juhtub. Antakse viisakas veateade väärtus 7 sugude tabelist puudu ning seega ei tohi sellist numbrit ka Antsu soo koodiks kirjutada. Kui aga Ants määrata number kahe alla ehk isaseks, siis võeti kõik ilusti vastu. Ülesandeid Koosta tabel linnade andmetega (id, linnanimi, rahvaarv), lisa mõned andmed. Koosta inimeste tabel (eesnimi, telefon, linnakood). Määra linnakood võõrvõtmeks näitama linnade tabeli id-tulbale. Sisesta andmeid inimeste tabelisse. Veendu, et vigast linnakoodi ei lubata sisestada. Andmete vaatamine Ühest tabelist andmete nägemiseks piisas paarist hiireklõpsust andmeallika tegemisel. Mitme seotud
annaabi.ee 
