Niikaua kui inimesed peavad külmetama, tunnevad nad ka viha nende vastu, kes on riietatud kasukaisse ja elavad köetud tubades. Niikaua kui on inimesi peavarjuta, tunnevad nad viha nende vastu, kel on peavari ja oma säng. See loogika on sedavõrd algeline, et on mõttetu ja häbitu täie kõhuga jutlustada nälgivaile sotsiaalset rahu ja võitluse lõpetamist rikaste vastu. Paljude arust tahetakse ka meie riigist teha orjaühiskonda, kus on hea elada vaid isandatel, vahendajatel ja poliitikutel. Tuleb meeles pidada tõde Coudenhove raamatust "riik on inimese, mitte inimene riigi pärast."
valvas rahva moraali. Kuivõrd vaatasid, et isandad ei kohtleks orja liiga julmalt. Dyonysus Halikarnassosest võrleb Ateenat ja Roomat, igal majal vaba voli vs iga maja, tuba avatud censori ülevaatusele. Censoritel teoreetiliselt õigus vahele segada orja-isanda suhtele aga kuni keisrite perioodini ei tehtud midagi. Ori ise ei võinud sensori poole pöörduda. Lex petronia 1. sajandil, koodeks Pompeijst (aasta 79. vanem, tuha alt leiti). Orja isandatel pole õigust orja võitlema saata loomadega kui ametlik otsus puudub. Domitsianus (81-96) keelas orjade kastreerimise, eriti kaubanduslikel eesmärkidel. Nt turul popid eunuhhid siis taheti kastreerida. Võis kuni poole varast trahviks maksta. Hadrianus (117-138) enam tegeles orjade kaitse küsimustega kui teised varem. Rõhutas, et kastreerida ei tohi isegi orja enda nõusolekul, kastreerimine tuleb võrdustada mõrvaga ja isanda vara läheb riigikassasse. Keelas isandatel omavoliliselt tappa
Sakslaste Nibelungide laul on kättemaksulise sisuga. Rüütliromaani temaatika ammutati muistsetest pärimustest. Nende kangelane oli kuningas Artur ideaalne kuningas. Keskaegne armastusluule väljendas rüütlikultuuris daamikultust. Talupojad ja mõismajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond, elati maal ja elati põllumajandusest. Talupojad sõltusid oma isandast ja olid sunnismaised, nad olid kohustatud isanda jaoks tööd tegema. Isandatel oli ka kohtuõigus õigus karistada või isegi surmanuhtlust määrata. Talupojad elasid külades, taluperes oli peremees, perenaine, lapsed, raugaeas vanemad. Talud olid tehtud kivist puust või tellistest. Küla moodustas omaette kogukonna, mida esindasid taluperemehed. Põllud asusid külast eemal. Küla põldudest eemale jäid heina- ja karjamaad ning mets. Sealt said küttepuid ja toitu. Külast eemal olid metsamehed ja söepõletajad. Mägedes olid mägikarjused
kultuuri, sest see põlastab kehalist. võimutahe väljendub intensiivses füüsilises kehalises väljenduses. võimutahte väljenduse kaudu saab inimene teiste liikidega võrreldes eriliseks. võimutahte annabki meile erilisuse [minu kommentaar : tänapäevases mõttes ei pea see üldseüldse mitte mingil määral paika : see polegi midaig muud kui suurimetajate evolutsiooni kulgemise tulemus] võimutahtel on kvalitatiivne aspekt (isandatel on seda rohkem, orjadel vähem) ja on kvantitatiivne aspekt. siin teeb nietzsche vahet jõu kahe toimesuuna vahel : see võib avalduda aktiivsena ja reaktiivsena. aktiivne lähtub inimese sisemistest tungidest. see on tasakaalus isiksuse tunnus. reaktiivne on suunatud väljapoole ja see märgib iseseisvuse ja autonoomsuse puudumist. ka see on võimutahte väljendus, aga see ei ole kuidagi aktiivne. nietzsche järgi on aktiivsed jõud
orjade eest raskete kuritegude eest mõisteti kohut riiklike kohtute poolt.Piiras isandate karistusõigust, isand võis neid peksta ja karistada, kuid tal oli keelatud neid piinata või sandistada- siis võis neid ära võtta. Kui isand tapab orja, siis ähvardab neid mõrvasüüdistus. Orjal peavad olema puhkepäevad katolikel pühadel. Luba oli kanda jahirelvi,orjal oli keelatud kaeubelda suhkruga isegi isanda loaga samas isandatel oli selge kohustus ja õigus, et nad oleks varustatud toiduga, isandad pidid hoolt kandma vanade eest. Orjad tohtisid härra loal abielluda. Oluline aspekt pr kolooniates ka see, et abielupaari ja laste lahutamist keels Code Noir. Orje võis vabaks lasta, kuid vabastatud ori pidi endisele isandale respekti näitama. Riiklikult orjad vabakssaamisel said samad õigused nagu oli teistel pr aladel. Kui aga peaks
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 "Headus ei olnud algselt seotud sellega, KELLELE tehti midagi head, vaid KES ja MIS OLI hea. Üllad, jõulised ja suuremeelsed inimesed tunnetasid, et nende teod on head ning see vastandus madala, tavalise, pööbellikuga. Sellest distantsi paatosest said nad õiguse luua väärtusi ja anda neile nimetused...Distantsi paatosest sai alguse hea ja halb. Isandatel oli õigus anda nimesid, nimetada asju, nad lõid keele. Keel on samuti võimu väljendus." Hea polnud algselt seotud ka mitte-egoistliku käitumisega: "Hea ei olnud algselt seotud mitte- egoistlike tegudega, nagu tänapäeval mõeldakse. Alles siis, kui aristokraatlikud väärtushinnangud langesid, võttis inimeste südametunnistuses maad vastandumine egoistlik-mitteegoistlik... nii et tänapäeval peetakse neid sõnu peaaegu sünonüümideks, moraalne, mitteegoistlik"..."
Komtuur ei tundnud Priidut näo poolest, aga kena sirge noormees näis ta meele järgi olevat. «Nii noor ja juba nii pahur?» ütles ta peaaegu 150 lahkelt. «Kas sa tead ka, et sa kui rahva ässitaja surema pead?» «Kui muidu läbi ei saa, eks siis või surra kah,» vastas Priidu oma laisal viisil, «aga minu surmast ei tule teile suurt kasu. Palju kurjem ässitaja jääb siiski elama, kes teie kõvadest seadustest iialgi ei hooli. Kui teie tema siit ilmast ära kaotaksite, vaat siis oleks isandatel ja orjadel rahu.» «Kes see ässitaja on?» küsis komtuur. «Ülekohus ja häda,» vastas Priidu. «Ah, sa oled hea naljahammas,» naeratas komtuur. «Loodame, et sa meile enne surma lossikeldris veel palju nalja saad tegema. Siduge ta kinni!» Sulased kippusid Priidu kallale. «Kas lasete mind sõna lausumata ja kätt liigutamata kimbutada?» pöördus Priidu käristaval toonil talupoegade poole. Need tegid nukrad näod, jäid aga vakka.
annaabi.ee 
