Neeme Kuningas 00.00.1996 - ... 29.11.1994 - 00.00.1996 logod: [ www.libertas.ee ] konservatiivne Asutatud 29.11.1994 Tallinnas. 29.11.1994-01.02.2001 kandis nime Eesti Sinine Erakond (ESE). 14.10.2000 ühineb Sinise Erakonnaga Arenguparteiga (AP), kuid ühinemine siiski ei õnnestunud. Järgnevalt lähevad kaks erakonda oma vahel tüllli Eesti Demokraatliku Partei nime pärast, mida mõlemad omale soovivad. 21.07.2005 sõlmib Isamaaliiduga koostööleppe kohalikeks valimisteks. EDP liikmed kandideerivad Isamaaliidu nimekirjas. Aasta 2006 algul (03.01.2006 kirjutati alla ühinemisleppele) plaaniti rahvuslike erakondade ühendamist, nendeks olid Demokraadid - Eesti Demokraatlik Parti (EDP), Eesti Iseseisvuspartei (EIP) ja Põllumeeste Kogu (PK). Ühinemine aga ebaõnnestus, seda eelkõige Põllumeeste Kogu loobumise tõttu. 18. Märts 2006 otsustab EDP oma kongressil ühineda Isamaaliiduga.
konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit. · Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan Parts, Taavi Veskimägi; Juhan Parts oli peaminister 2003-2005. 4. juunil 2006 otsustas erakonna üldkogu moodustada koos Isamaaliiduga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit. Maailmavaated: · Eesti rahval ja meie lastel läheks elus hästi · Eesti maana, kus on tore elada(maana, kus: sõbralikud inimesed, kultuur õitseb, keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema) · Eesti olgu õnnelik maa · usume, et mõte on ainult sellisel poliitikal, mille tulemusel muutuvad inimesed õnnelikumaks. Kõik muu - jõukus, võrdsus, parem valitsemine - on vahendid eesmärgi
· Ühtlasi kuulutati kuueks kuuks välja üleriigiline kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised. · 2. oktoobril 1934 lõpetati Riigikogu istungjärk ennetähtaegselt ning edaspidi ei lubatud parlamendil koguneda. Sellega juhatati sisse nn vaikiv ajastu. Kaitseseisukorda pikendati, erakonnad asendati riikliku ainupartei Isamaaliiduga, ajakirjandus allutati tsensuurile. · 1. jaanuaril 1938 jõustus uus põhiseadus, mis legaliseeris senise valitsemispraktika, muutes mitmed kaitseseisukorrast tulenenud ajutised kitsendused alalisteks ning vähendades rahva osalust riigi juhtimisel. · Tõsiseks ohuallikaks Eesti iseseisvusele kujunesid stalinlik Nõukogude Liit ja hitlerlik Saksamaa. · 1939
2007 eesti koori ja eesti heliloojaga suurkogu" 2010 ,,Armastus kolme - Isamaaliiduga 2006 Suri Lennart Meri Endreksoni hõbemedaliga 2008 kettaheitja Gerd Kanter tõi plaadi Grammy-võit 2007 10. noorte laulu- ja
Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühenduse ELDR täisliikmeks. 31. detsembril 1998 sõlmiti Reformierakonna ettepanekul partneritega "Ühinenud Opositsioonist" koostöölepe, mille eesmärgiks oli moodustada ühine valitsus pärast 1999. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimisi. 1999. aasta 7. märtsil toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus, jagades selle tulemusega 2. ja 3. kohta Isamaaliiduga. 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. 2000-2001 1. jaanuarist 2000 kaotati Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli erakonna ühe peamise valimislubadusega 1999.aasta parlamendivalimistel, mida alguses oponendid tublisti kritiseerisid, kuid
alandamist. Iseloomulikult vasakparteile usuvad ka nemad , et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishuvis. Seega erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlasest tööhõive küsimuste tugevam rõhumine, samas kui keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule domokraatiale ja rahvuslusel. Isamaaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see , et nad väärtustavad eesti küla , sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimuseta avatud majandust , vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on just avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on lauskonkurents kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile
Iseloomulikult vasakpoolsetele usuvad ka nemad, et haridus pea olema kõigile kättesaadav ühishüvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab Keskerakonnast suurem rõhuasetus tööhõive küsimustele, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideoloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond seevastu, on just avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on lauskonkurents kasuks nii Eest ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile
kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised. Kui riigipöörde avalöök oli sihitud vabadussõjalaste vastu, siis sügisel asuti lammutama kogu senist riigikorda. 2. oktoobril 1934 lõpetati Riigikogu istungjärk ennetähtaegselt ning edaspidi ei lubatud parlamendil koguneda. Sellega juhatati sisse nn vaikiv ajastu. Kaitseseisukorda pikendati, erakonnad asendati riikliku ainupartei Isamaaliiduga ja kutsekodadega, ajakirjandus allutati tsensuurile ja mitmed väljaanded suleti, oluliste elualade (ametiühingud, omavalitsused, kirikud, kõrgkoolid jne) üle kehtestati riigi kontroll, uue režiimi vastased võeti politseilise jälgimise alla, parlamendi puudumise tõttu teostati seadusandlust riigivanema dekreetidega. Võim koondus riigivanem Pätsi, ülemjuhataja Laidoneri ja peaminister Kaarel Eenpalu kätte. 1
Need ei saanud mitte nii kuulekad kui valitsus seda lootnud oli. Kojad ei kujunenud ka seesmiselt ühtseteks. Teiseks: nendest kodadest piisas Pätsi peamise eesmärgi täitmiseks. 1935 lõpus kutsuti ellu riigi Majandusnõukogu (25 liiget, millest 10 määras riigivanem, ülejäänud 15 valiti kodade poolt). 1937 Rahvuskogu (2 koja liikmete ametissenimetamisel olilune sõna kutsekodadel). 1938 Riiginõukogu moodustamine. Erakonnad olid asendatud ühelt poolt Isamaaliiduga, teisalt kutsekodadega. Ametiühinguliikumine. Eestimaa töölisühingute Keskliit ise valis oma juhatuse liikmeed, ei allunud valitusepoolsele kontrollile (demokraatia perioodil). Pärast riigipüüret kohe ametiühinguid ei puututud. Siis aga hakati tegema neile piiranguid. 35 Töölisühingute Keskliidu kongress tuli edasi lükata. 36 võeti taaskord uus suundumus, üritati vaba ametiühingu likiikumist asendada riigi poolt kontrollitava ametiühinguliikumisega. Loodi Rahvuslik Tööliit
asendama erakondi Need ei saanud mitte nii kuulekad kui valitsus seda lootnud oli. Kojad ei kujunenud ka seesmiselt ühtseteks. Teiseks: nendest kodadest piisas Pätsi peamise eesmärgi täitmiseks. 1935 lõpus kutsuti ellu riigi Majandusnõukogu (25 liiget, millest 10 määras riigivanem, ülejäänud 15 valiti kodade poolt). 1937 – Rahvuskogu (2 koja liikmete ametissenimetamisel olilune sõna kutsekodadel). 1938 – Riiginõukogu moodustamine. Erakonnad olid asendatud ühelt poolt Isamaaliiduga, teisalt kutsekodadega. Ametiühinguliikumine. Eestimaa töölisühingute Keskliit ise valis oma juhatuse liikmed, ei allunud valitusepoolsele kontrollile (demokraatia perioodil). Pärast riigipüüret kohe ametiühinguid ei puututud. Siis aga hakati tegema neile piiranguid. 35 – Töölisühingute Keskliidu kongress tuli edasi lükata. 36 võeti taaskord uus suundumus, üritati vaba ametiühingu liikumist asendada riigi poolt kontrollitava ametiühinguliikumisega. Loodi Rahvuslik Tööliit
annaabi.ee 
