Hüpnootiline isiksus. Uued reeglid: enne eesriide tõusu pimendas tuled ja sulges hilinejatele uksed. Heliloojana tuntust ei saavutanud, sest teoste tohutu maht ja kõrged nõudmised orkestrile-dirigendile. Looming sai tuntuks alles 1950ndatel. Sajandivahetuse suurim sümfoonik Sümfooniline muusika moodustab põhiosa tema teostest. Näliselt ebaloogiline ülesehitus- püüdis kujutada alateadvust muusikas. Iroonia ja grotesk - labane materjal, mis vastavasse konteksti asetatuna muutub irooniaks labasuse vastu. IMPRESSIONISM Maalikunstis tekkis 1870 ndatel ja 1872 maalis Claude Monet väga kuulsa teose "Impressioon. Tõusev päike". Impressioon on mulje ehk hetk, kus teadvus pole veel meie taju mõjutanud. Impressioniste huvitab valguse, varju ja avaruse kujutamine. Keskpunktiks on Prantsusmaa. Muusikas tekib impressionism 1890ndatel. Tõuke andis Jaava saarelt pärilt gamelanorkestri esinemine Pariisi maailmanäitusel
et ta "teab, et ta midagi ei tea". Teised aga ei tea sedagi, kuigi arvavad endid teadvat päris paljut. Tööd ta ei teinud, vaid hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta seadis endale ülesandeks näidata inimestele, kui piiratud nende teadmised tegelikult on. Selleks esitas ta näiliselt lihtsaid küsimusi, millele sellest hoolimata sageli ei osatud vastata. Selliste salakavalate küsimuste esitamist nimetas Sokrates irooniaks. Et õige teadmiseni jõuda, tuli Sokratese meelest mõista, kui vähe me tegelikult teame (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese, kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi raamatut. Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma;
tea, võivad õigesti käituda ainult juhuslikult. Kes mõistab, mis on headus, see halba ei tee. Halb käitumine tuleb üksnes teadmatusest. Samas leidis Sokrates, et inimesed sageli vaid arvavad, et teavad asju, mida nad tegelikult ei tea. Ta seadis endale ülesandeks näidata inimestele, kui piiratud nende teadmised tegelikult on. Selleks esitas ta näiliselt lihtsaid küsimusi, millele sellest hoolimata sageli ei osatud vastata. Selliste salakavalate küsimuste esitamist nimetas Sokrates irooniaks. Et õige teadmiseni jõuda, tuli Sokratese meelest mõista, kui vähe me tegelikult teame. Sokratese filosoofia peamine lähtealus on üldise mõistuse (jumala) olemasolu tunnistamine ning eesmärgipärasuse käsitamine loogilise printsiibina. ,,Tunne iseennast!'' ütles Sokrates. Ehk teiste sõnadega: "tunne oma teadmiste piire!" Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia
lustlikkus, mitte tõsimeelne ülev paatos. Liialdatus, fantastika. ,,Rolandi laulu" motiiv, tegevusse tuleb aga heasüdamlikust hiiglasest Morgante. Autori vabamelne elufilosoofia peegeldub. Sellist ülevoolavale hüperbooli, groteskil ja fantastikal põhinevat nalja kohtab nt Rabelais' raamatus ,,Gargantua ja Pantagruel". · Boiardost tulid sisse veel nõiatembud, lohed, koletised, maagia, koomika peegeldub irooniaks. Armastuseteemaga kaasnes tegelaste hingeelu jälgimine. · ,,Armunud Orlandos" saabub Pariisi Karl Suure õukonda Hiina kuningatütar, kellesse Orlando (Roland) ja Rinaldo korrapealt armuvad. · Boiardo temaatikat arendab edasi Ariosto üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui
See tähistab kriitilist suhtumist enda varasemate vaadete kohta, langeb kokku üldiste muutustega. Ta järjest eemaldub valgustuslikust hoiakust, mis tähendas kunstinähtuste kasutamist sotsiaalsetena. Osalt vaadatakse kunstinähtusi kui sotsiaalseid, osalt kui eraldiseisvaid, mida tuleb vaadelda väljaspool ühiskonda. Pm asi iseeneses. Schlegel on esimesi kirjutajaid, kes kunsti seabki reaalsusest kõrgemale ja selle kõrgema oleku saavutamise põhimõtteks nimetab ta irooniaks. Ka iseenda suhtes on see iroonia rakendatav. Schlegel asetab kunsti vastuseadesse reaalse maailmaga. Sisaldab ka kunstniku ja kodanlase vastuseisu. Fragmentides läheb oma teooriaga edasi, võtab kõne alla romantilise poeesia. Püüab määratleda, mis on romantiline poeesia e uus poeesia. Suunatud normeeriva esteetika vastu. Laiemas plaanis ka klassitsistlike kunstinõuete vastu. Juba kriitilistes
,,Morgante" läbiv on rahvalik naer ja jämedus, tegelaste seikluste erakordsus ja lustlikkus, mitte tõsimeelne ülev paatos, liialdatus, fantastika. ,,Rolandi laulu" motiiv, tegevusse tuleb aga heasüdamlikust hiiglasest Morgante. Autori vabameelne elufilosoofia peegeldub. Sellist ülevoolavale hüperbooli, groteskil ja fantastikal põhinevat nalja kohtab nt Rabelais' raamatus ,,Gargantua ja Pantagruel". Boiardost tulid sisse veel nõiatembud, lohed, koletised, maagia. Koomika peegeldub irooniaks. Armastuse-teemaga kaasnes tegelaste hingeelu jälgimine. ,,Armunud Orlandos" saabub Pariisi Karl Suure õukonda Hiina kuningatütar, kellesse Orlando (Roland) ja Rinaldo korrapealt armuvad. Boiardo temaatikat arendab edasi Ariosto üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne.
Üheks näiteks on Konrad Vilks, kes kõigepealt reetis metsavennast Saapa Jussi peidupaiga ja määris seejärel väljarääkimise süü külavolinik Hugo Pässi kaela, kes metsavendade poolt ka tapeti. Tema teo põhjuseks oli hirm enda elu pärast, sest ta oli olnud Omakaitses, käinud haaranguil ja püüdnud Vene parasütiste. Kui ta julgeolekule teateid andis, jäeti ta puutumata. Kahetsus saabus surmatunnil ja Konrad lasi pojapojal pastori järele minna. Nagu saatuse irooniaks oli pastor tol päeval ära sõitnud ja Konrad Vilks ei saanudki oma patte andeks. 60 Arkadius Kütt oli "punaste" poolel sunniviisiliselt. Ta oli käsutäitja, kes saadeti 1949. aasta märtsikuus küüditajatele teejuhiks. Ta ei julgenud võimule vastu hakata ja võttiski sunniviisiliselt osa eesti rahva aktiivsest hävitamisest. Nelikümmend aastat hiljem sai sellest tema pojapoeg teada ja pööras temast ära.
Vastandas end sofistidele. Ei võtnud tasu. Platon, tema tuntuim õpilane, kirjutas tema vaateid üles, ent see pole kõige adekvaatsem esitus. Sokratese abikaasa Xanthippe on kultuuriloos kujunenud kiusliku tülinorija võrdkujuks. Sokratese näol on tegu esimese suure filosoofiamärtriga. Sokratese filosoofia algab kahtlusest, mis on abivahend uue üldkehtiva tõeni jõudmiseks. Tema meetod, mida nimetatakse sokraatiliseks irooniaks, seisnes tavapäraste moraalinõuete analüüsimises küsimuste-vastuste süsteemi abil, selle tulemusena ilmnevad vasturääkivused aitasid ümber lükata abstraktsete mõistete nagu voorus, õiglus jms. üldlevinud definitsioone ning kinnitada Sokratese määratluse õigsust. S. jaoks oluline mõistete defineerimine, kuna nimed on kaotanud oma algse mõtte ja see tuleb uuesti leida. Sokrates oli monist, mis oli V saj. e. Kr. haruldane. Küsitlusmeetodi abil teiste seisukohtade
annaabi.ee 
