- 3. HNO3 H + + NO3 0,005M 0,005M + 0,005M KOH K + +OH - 0,005M 0,005M + 0,005M Ioontugevus I = 1 2 [ 0,005 1 + 0,005 ( - 1) = 0,005M 2 ] H + ioonile ja OH - ioonile vastab aktiivsustegur = 0,930 Aktiivsus a H + = H + C M H + = 0,930 0,005 = 4,65 10 -3 ( pH = -log 4,65 10 -3 = 2,33 ) pOH = -log 4,65 10 ( -3 ) = 2,33 pH + pOH =14 pH =14 -2,33 =11,67 V ( H 2 O ) = 10 L = 10000 g 4. m( NaOH ) = 1g g
Millest on tingitud vee karbonaatne karedus? mööduv. Ca- ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine Kuidas seda kõrvaldada? vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused). Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallide...
NT: suhkur Lahustumiseprotsess KEEDUSOOLA LAHUSTUMINE VEES Na+ CL- Cl- H2O CL- Na+ Na+ H2O Na+ CL- Cl- H2O Joonis 2.1 Keedusoola kristallvõre on tihe kuna vastastikulase laenguga elemendid tõmbavad üksteist Dissotsiatsiooni käigus vee molekulid kinnituvad kristallvõres olevale ioonile ja tirivad need kristallivõrest välja. (vt joonis 2.1) Elektrolüütide lahustes ei esine mitte molekulid vaid erinimelised laetud ioonid. Samaaegselt dissotsiatsiooniga toimub lahuses ka teine protsess – hüdraatumine, mille käigus vee molekulid liituvad välja kistud ioonidega. Soojusefekt lahustumisel Soolade hüdrolüüs TH – tugev Hape; NA – nõrk Alus; jne…
ja [AgI3]2- dissotsiatsioon: [AgI3]2- [AgI2]- + I- (1) [AgI2]- AgI + I- (2) AgI Ag+ + I- (3) Kuna kompleksioonide dissotsiatsioonireaktsioonid on tasakaalureaktsioonid, saab määrata nende reaktsioonide tasakaalukonstante, milliseid antud juhul nimetatakse astmelisteks ebapüsivuskonstantideks. Avaldised viimaste arvutamiseks ja nende suurused on alljärgnevad. Ioonile [Ag(NH3)2]+: Üldise ebapüsivuskonstandi arvutamise avaldis ja tema suurus on: 3 Kui K1 ja K2 väärtused on teada, on üldist ebapüsivuskonstanti lihtne arvutada: K1-2 = K1·K2 = 4,8·10-4 1,2·10-4 = 5,8·10-8 Ioonile [AgI3]2- Käsiraamatutes kasutatakse ebapüsivuskonstantide asemel nende negatiivseid logaritme pK = - log K Nii on kompleksile [Ag(NH3)2]+ pK1-2 = 7,24 ja kompleksile [AgI3]2- pK1-3 = 13,68
[Ag(NH3)2]+ dissotsiatsioon kulgeb järgmiselt: [Ag(NH3)2]+ [Ag(NH3)]+ + NH3 + + 3 3 [Ag(NH )] Ag + NH Kuna kompleksioonide dissotsiatsioonireaktsioonid on tasakaalureaktsioonid, saab määrata nende reaktsioonide tasakaalukonstante, milliseid antud juhul nimetatakse astmelisteks ebapüsivuskonstantideks. Avaldised viimaste arvutamiseks ja nende suurused on alljärgnevad. Ioonile [Ag(NH3)2]+: Üldise ebapüsivuskonstandi arvutamise avaldis ja tema suurus on: Kui K1 ja K2 väärtused on teada, on üldist ebapüsivuskonstanti lihtne arvutada: K1-2 = K1·K2 = 4,8·10-4· 1,2·10-4 = 5,8·10-8 Käsiraamatutes kasutatakse ebapüsivuskonstantide asemel nende negatiivseid logaritme pK = - log K Nii on kompleksile [Ag(NH3)2]+ pK=7,24 Ebapüsivuskonstandi pöördväärtust nimetatakse püsivuskonstandiks. Nii on ioonile [Ag(NH3)2]+ üldine püsivuskonstant:
Olgu relatsioon hulgal A, siis R A × A . Def: Relatsiooni aste defineeritakse järgmiselt. R0 = I , R n +1 = R n R N äide: Täis arvude hulgal on määr atud relats ioon R = { (a,a+ 1)|a R} S iis R 2 = { (a,a+ 2)|a R} Ü les anne leida eelmis e näite põhj al R n 5. Relatsiooni sulundid (R.Palm järgi) K ui antud relats ioonil R A × A ming i omadus puudub, s iis tekib küs imus : kui palj u j a mil lis eid paare on vaj a lis ada, et s ee omadus antud relats ioonile tekiks . D ef: Väh im at teatava om adu s ega relats ioon i, m is an tu d relats ioon i s is ald ab ,n im etatak s e relats ioon i R s u lu nd ik s s elle om ad us e s u h tes . P raktikas on üheks olulis e maks trans itiivne s ulund, ehk vähim trans itiivne relats ioon, mis s is aldab antud relats iooni. s amut i reflekti ivne trans itiivn e s ulund ehk vähim antud relats iooni s is aldav relats ioon mis on nii refleks iivne kui ka trans itiivn e.
Olgu relatsioon hulgal A, siis R A × A . Def: Relatsiooni aste defineeritakse järgmiselt. R0 = I , R n +1 = R n R N äide: Täis arvude hulgal on määr atud relats ioon R = { (a,a+ 1)|a R} S iis R 2 = { (a,a+ 2)|a R} Ü les anne leida eelmis e näite põhj al R n 5. Relatsiooni sulundid (R.Palm järgi) K ui antud relats ioonil R A × A ming i omadus puudub, s iis tekib küs imus : kui palj u j a mil lis eid paare on vaj a lis ada, et s ee omadus antud relats ioonile tekiks . D ef: Väh im at teatava om adu s ega relats ioon i, m is an tu d relats ioon i s is ald ab ,n im etatak s e relats ioon i R s u lu nd ik s s elle om ad us e s u h tes . P raktikas on üheks olulis e maks trans itiivne s ulund, ehk vähim trans itiivne relats ioon, mis s is aldab antud relats iooni. s amut i reflekti ivne trans itiivn e s ulund ehk vähim antud relats iooni s is aldav relats ioon mis on nii refleks iivne kui ka trans itiivn e.
LAIALIMÄÄRITUD LAENGUKS. See märgitakse kandiliste sulgude taha. Nüüd ongi tekkinud komplkeskatioon, heksaakvaalumiinium(3+): [ Al(H2O)6]3+. Sellele katioonile võivad ligi tulla mitmed anioonid , mis iooniliselt sinna seonduvad. Nemad moodustavad ühendi välissfääri. Välissfääri võivad moodustada ka katioonid, juhul kui sisesfäär on negatiivse laenguga: Näiteks, kui vask(2+)ioonile seonduvad kloriidioonid, on kogu sisesfääri laeng negatiivne (2), sest negatiivseid kloriidioone mahtus rohkem kui vaskioon oleks saanud kompenseerida: vasem on neli tühja orbitaali ergastunud seisundis. Seega mahub neli negatiivset kloriidiooni temaga ühineda ja kogulaeng sisesfääril on +2-4= 2. Analoogne lugu on tetraklorokoobalt(2)iooniga. Loomulikult pole kooridnatiivse sideme moodustumine alati nii lihtne. Tegelikult esineb
Tulemus kaob ainete õige jaotus membraanil ja rakk sureb Staphylococcus aureuse -toksiin (-hemolüsiin) Kandjate vahendatud passiivne transport Antibiootikumide hulgas esineb spetsiifilisi ionofoore Streptomyces sp valinomütsiin Järjestus - (D-valiin)-(L-laktaat)-(L-valiin)-(D-hüdroksü- isovaleraat) - kolmes korduses Kera välispind hüdrofoobne soodustab liikumist membraani sisekeskkonnas Kera sisemus hüdrofiilne loob soodsa keskkonna K+ ioonile On K+ suhtes 20 000 korda afiinsem, kui Na+ suhtes Rikub membraanil valitseva K+ ioonide gradiendi Difusioonimehhanismide eristamine Kas passiivne difusioon või vahendatud passiivne difusioon? Vahendatud difusioon on: · Spetsiifiline · Küllastatatav Kas pooride või kandjate
Nt As on rohkem mittemetalliliste omadustega kui Ga, Fe on rohkem metalliliste omadustega kui Br (saab vaadata perioodilisuse tabelist) 7. Millis(t)e lihtaine(te) suhtes käitub element... oksüdeerijana, millis(t)e suhtes redutseerijana. Nt Fosfor käitub a) O2 suhtes redutseerijana (fosfor loovutab elektrone hapnikule, sest hapnik on elektronegatiivsem) b) Ca suhtes oksüdeerijana (fosfor omastab elektrone) 8. Koostage elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem a) ioonile... ; b) elemendile.... Mitu elektronkihti on nendel aineosakestel? Z=7 elektronskeem- Ca2+: +20/2)8)8)...[2)] see kandilises sulus kiht kaob, sest Ca iooni laeng on +2, mis tähendab, et ta loovutas 2 elektroni ära. Elektronvalem- Ca2+ :1s22s22p63s23p6...[4s] Elektronskeemi ei saa siia teha, aga see on see ruutude süsteem nooltegaväärisgaasid üksikaatomitena, mitte molekulidena nagu teised gaasilises olekus lihtained? Nad asuvad 8A rühmas, nende väliskiht on täielikult täitunud
Aatommass on aatommassiühikutes väljendatud aatomi mass, massiarv on aatommassile lähim täisarv, mis on võrdne tuuma prootonite ja neutronite koguarvuga. Tuuma massi mõõtmiseks konstrueeris Francis Aston Cambridges 1919.a. massspektrograafi, mille tööpõhimõte on järgmine: Vaakumkambrisse, milles on homogeenne magnetväli, suunatakse ioonid, mille kiirus on teada. Olgu magnetilise induktsiooni vektor B risti joonise tasapinnaga ja suunatud meie poole. Magnetväljas liikuvale ioonile mõjub Lorentzi jõud F L = Bqov. Lorentzi jõud on jääv ja kiirusega risti. Seetõttu liigub ioon ringjoonel kesktõmbekiirendusega a = v 2 / r ja langeb vaakumkambris olevale fotoplaadile. Newtoni v2 Brq 0 teise seaduse kohasest F = ma .Siit B qo v = m ja m = .Kui B, qo ja v on r v
1 11. Kirjutage välja iooni elektronstruktuur ja elektronvalem. Elektronstruktuur(kastid), elektronvalem(1s2jne). P-elemendid d-elektronid tugevalt seotud, kui täidetud, ei anta enam ära. Ga[Ar] 3d104s24p1 Ga3+[Ar]3d10. D- elemendid enne s-elektronid ja siis d-elektronid. Fe[Ar]3d64s2 Fe3+(2+)[Ar]3d5(6); N1s22s22p3 1s22s22p6 = [Ne] 12. Joonistage Lewisi struktuurid molekulile, radikaalile ja ioonile. nitraatioon, 3 erinevat struktuuri. Radikaalile vihikus. 13. Mis on resonants keemilise sideme teoorias? Joonistage molekuli, radikaali ja iooni tähtsamad resonantsstruktuurid. Hinnake erinevate resonantsstruktuuride osakaalu, kasutades formaalseid laenguid. Resonants ühelgi elemendil ei saa olla rohkem elektrone kui mahub tema valentskihile. Molekuli laneg peab jääma samaks. Formaalse laengu järgi saab aru, kas anioon või katioon
12. Antibiootikum valinomütsiin käitub, kui K+ iooni kandja kiirendades viimase liikumist läbi rakumembraani. Kuidas mõjutab valinomütsiin K+ ioonide gradienti rakumembraanil? b) vähendab? Valinomütsiin on ioonkandjana funktsioneeriv antibiootikum. Ligikaudu kerakujulise tsüklilise oligomeeri välispind on hüdrofoobne võimaldades sisenemist membraani sisekeskkonda. Kera hüdrofiilne sisepind pakub transporditavale ioonile (K+) soodsat (vee hüdratatsioonikihti matkivat) keskkonda. Tulemuseks on K+ kiirendatud difusioon läbi rakumembraani. 13. Kas pooride vahendatud passiivne transport on oluliselt kiirendatud juhul kui temperatuur on: c) ei sõltu oluliselt temperatuurist 15. Primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat (sama küsimus ka sekundaarse aktiivse transpordi ja vahendatud passiivse transpordi kohta) a) vahetult b) kaudselt c) ei kasuta 1) Pimaarne akriivne tran. ATP hürd. en
12. Antibiootikum valinomütsiin käitub, kui K+ iooni kandja kiirendades viimase liikumist läbi rakumembraani. Kuidas mõjutab valinomütsiin K+ ioonide gradienti rakumembraanil? a) suurendab b) vähendab? c) ei mõjuta Valinomütsiin on ioonkandjana funktsioneeriv antibiootikum. Ligikaudu kerakujulise tsüklilise oligomeeri välispind on hüdrofoobne võimaldades sisenemist membraani sisekeskkonda. Kera hüdrofiilne sisepind pakub transporditavale ioonile (K+) soodsat (vee hüdratatsioonikihti matkivat) keskkonda. Tulemuseks on K+ kiirendatud difusioon läbi rakumembraani. 13. Kas pooride vahendatud passiivne transport on oluliselt kiirendatud juhul kui temperatuur on: a) kõrgem kui membraani faasiülemineku temperatuur b) madalam kui membraani faasiülemineku temperatuur c) ei sõltu oluliselt temperatuurist Kui küsimus oleks kandjate vahendatud passiivse transpordi kohta, siis oleks vastus A ehk kõrgem kui
annaabi.ee 
