töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest -- kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus-- filosoofia sünd -- leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Ioonia natuurfilosoofid -- nende ideede olemusest.
Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest: kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus: filosoofia sünd: leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Ioonia filosoofia Mileetose koolkonnd (VI-V saj. e. Kr.) olid esimene kreeka filosoofiakoolkond, (presokraatikud), lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest, tegelesid müütiliste kujutluste ümberformuleerimisega. Ühiseks põhiküsimuseks oli, mis on oleva alge. Rajasid õpetuse materiaalsest ürgalgest, milleks oli mingi konkreetne aine või protsess
Jõud on asjadele immanentsed. Thalese ontoloogiline monism on seotud tema gnoseoloogilise monismiga: kogu teadmine tuleb taandada ühele ühtsele alusele. Thales ütles: "Paljusõnalisus ei ole sugugi mõistliku arvamuse näitaja". Siin astus Thales välja mütoloogilise ja eepilise paljusõnalisuse vastu. "Otsi midagi ühte tarka, vali välja mingi üks hea, nii sa tõkestad lobisejate tühisõnalisuse". Niisugune on esimese muinaslääne filosoofi deviis, tema filosoofiline testament. Ioonias tekib avatud teaduslik kõnelus. Uued mõtlejad vajavad üksteist, et jõuda õigele teele. Uued mõtlejad taotlevad teadmist teadmise pärast, küsimata teadmise praktilise kasu järele. Niiluse üleujutuse seletus on täiesti kasutu, ta on tegelikult kasutum kui egiptuse seletus pikasarvelise Chnumi kaudu. Uurimine võib edasi minna igas suunas ja lõputult, sest ta ei taotle kindlat eesmärki. Ka kõige varjatum teadmine leitakse sel kombel üles, ja nii võib teadmine
!!! 1.ANTIIKSE FILOSOOFIA AJALUGU Kogu antiikfilosoofia ajaloo võib kolmeks perioodiks jaotada: 1.Eelklassikaline periood (7. Saj eKr 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond; c) eleaatide koolkond. B) Eelkristliku sajandi füüsikud ja materialistliku mõtlemise algmed C) filosoofiline sofistika 2.Klassikaline periood (4.saj eKr) See hõlbam peamiselt kolme suurt filosoofia klassikut Sokrates, Paton, Aristoteles. Nendel meestel on põhjapanev tähendus kogu antiiksele filosoofiale. 3.Klassikajärgne periood (3. saj eKr 6. saj p.Kr)
tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise e jõulise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest - kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega - tarkus on inimlik omadus. See sündmus, filosoofia sünd, leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline.
lihtsusest ja ideaalsest meetrumi valdamisest. Ta mõjutas paljusid hilisemaid poeete, näiteks Catullus, Ovid ja Swinburne.16 Katkend Sappho epitalaamionist: Hei, tõstke kõrgele lagi, oo, Hümenaios! Kõrgele, puusepad, üles! oo, Hümenaios! Peigmeest ootame, kes on kui Ares, Pikem veel kõige pikematest meestest. Sappho loomingu näidis ja tõlge inglise keelde vt Lisa 1. Anacreon (670-485 a eKr) kreeka lüüriline poeet Teosest, Ioonias. Elas Samosel ja Ateenas, kus tema patrooniks oli Hipparchus. Tema luule, graatsiline ja elegantne, ülistab rõõmu veinist ja armastusest. Tema stiili luulet kirjutati Hellenismi ajastust hilise 14 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0848229.html 15 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0804581.html 16 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0843633.html 12
Sattagüüdia, Partia, Elam, Egiptus jt. Algas raske võimuvõitlus, mis nõudis Dariuselt kõiki jõupingutusi, et ära hoida impeeriumi hävingut. Pärast mässude edukat maha surumist alustas Darius I oma vallutusi ja laiendas edukalt impeeriumi piire. Darius tegi retke sküütide vastu (516-512), tegi vallutusi Indias. Pärsia võimu alla sattusid Samose saar, Hiose saar, vallutati Traakia ja Makedoonia. 5. saj eKr leidsid aset Kreeka-Pärsia sõjad, mis algasid ülestõusuga Ioonias (499-494). Pärslased surusid mässu veriselt maha. Darius I otsustas vallutada ka Mandri-Kreeka. Algaski sõjategevus ka Mandri-Kreekal asuvate linnriikidega nagu Ateena, Sparta jne. Ja selles sõjas osutusid kreeklased edukateks. 490. a suutsid kreeklased võita Maratoni lahingus pärslasi. Darius I on maetud hauakambrisse, mis asub Naqs-i- Rustamis. Serubabel- Et valmistada teed Jahve eskatoloogilisele tulemisele pidi taastatama tempel. Märgiks, et
hakati kirjutama nii, nagu me praegu kirjutame. Klassikaline kreeka tähestik koosneb 24 tähest. Lisamärgid (stigma, koppa, sampi) tähendasid 6, 90, 900. 403 a. e. Kr. oli klassikaline tähestik. Paljud kreeka tekstid tulid meieni käsikirjades, tekst oli V saj-ni kreeka keeles, kuid tähestik oli muutunud (nt. [beeta] muutus B [vee]). Kreeka tähestikust on mitmeid variante. Kõige vanemad Kreetal Theloses ja Meloses. Ida-Kreeta tähestik või Ioonia-Mileetose tähestik oli Väike-Aasias Ioonias, Aioolias, Atikas, Küklaatides, Argoses. VII saj. e. Kr. olid võtnud tähestikku ja VIII saj. e. Kr. . Lääne- Kreeka tähestik tekkis hiljem Itaalias. Peamine erinevus X (hii muutus iksiks). 6 Kreeka tähestik: 1., [ alfa] üks , [beeta] maja , [gamma] kaamel , [delta] uks 6. [stigma] tempel, tähendab ka täppi v
annaabi.ee 
