Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"investeeringukulud" - 7 õppematerjali

Rail Balticu majanduslikust tasuvusest
20
docx

Rail Balticu majanduslikust tasuvusest

Potentsiaalne reisijatevoog Rail Balticu jaoks on 2026. aastal 3,6 kuni 5,5 miljonit unikaalset reisi, 2055. aastal aga 4,7 kuni 7,1 miljonit reisi. Esimene arv näitab pessimistlikku, teine aga optimistlikku stsenaariumi. Analüüsi kohaselt jaguneb Rail Balticu taristu kasutus transiitkaubaveo teenindamise ja Balti riikide impordi ning ekspordi vahel umbkaudu proportsioonis 57-43. (EY 2017) 14 Projekti eeldatavad investeeringukulud on kokku 5,788 miljardit eurot, millest Eesti trassiosa on 1,346 miljardit, Läti trassiosa 1,968 miljardit, Leedu trassiosa 1,734 miljardit ning Kaunase- Vilniuse haruliin 0,740 miljardit (EY 2017). Joonis 2. Rail Balticu investeeringukulud Allikas: EY (2017) Rail Balticu taristu opereerimiskulude prognoos koostati Euroopa raudteetaristu hoolduskulude ja tööjõukulu määrade põhjal korrigeerituna vastavalt Balti riikide oludele. Uuringu tulemusena

Logistika → Ärilogistika
25 allalaadimist
Kvaliteedi nõuded ehitusel
11
doc

Kvaliteedi nõuded ehitusel

olemasolu. Koolihoone ülalpidamise soojusenergiamahukuse arvestuse koostamine. Tuleb projekteerida energiasäästlik hoone, kus säästuefekt ilmneb ülalpidamiskuludes. Seejuures tuleb välja arvestada kas hoone rajamiskulude suurendamisega on võimalik vähendada ülalpidamiskulud (ekspluatatsiooni kulud). Tuleb koostada võrdlusarvutused energiamahukuse osas (st iga variandi kohta näidata eraldi kommunaalkulud, investeeringukulud ja vastavalt tulemusele tasuvusaeg). Tallinna linna poolt kooskõlastatud variandi alusel, projekteerija on kohustatud korrigeerima projektdokumentatsiooni. Vajadusel Insenerkommunikatsioonidega liitumistingimuste (tehnilised tingimused tehnovõrkudega ühendamiseks) taotlemine (vesi, kanalisatsioon, elekter, side) vastavatest ametkondadest. Hoone täieliku rekonstrueerimisprojekti koostamine põhiprojekti mahus. Ehitustööde taotluseelarve koostamine.

Meditsiin → Ohutustehnika
103 allalaadimist
Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ
21
docx

Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ

· Korduvkasutus · Võimalus kasutada ajutise laona Intermodaalne ehk kombineeritud transport - vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, haagis, poolhaagis) ühe ja sama veodokumendi alusel. 28. GPS tehnoloogia ja logistika- GPS tehnoloogia kasutamine võimaldab saada operatiivse ülevaate veokitest reaalajas, nende asukohtadest, läbitud teekonnast, ajakulust, kütusekulust. Probleemiks võib kujuneda investeeringukulud süsteemi soetamiseks ning igakuised kulud tööshoidmiseks. Võimaldab kogutud infoga tulevikus paremaid prognoose koostada ja selle abil kulusid vähendada, kasumit suurendada. Galileo projekt- Eesmärk: luua iseseisev alternatiiv USA GPSile · Parem täpsus (~1m) · Kavandamise algus 1999, otsus rahastamise kohta EU poolt 2002 plaaniga tööle saada 2010 · Hinnang kuludele: 3.4 bln (30 satelliiti orbiidil+ maapealne infrastruktuur)

Logistika → Ärilogistika
647 allalaadimist
Ärilogistika aine
24
docx

Ärilogistika aine

 Korduvkasutus  Võimalus kasutada ajutise laona Intermodaalne ehk kombineeritud transport - vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, haagis, poolhaagis) ühe ja sama veodokumendi alusel. 28. GPS tehnoloogia ja logistika- GPS tehnoloogia kasutamine võimaldab saada operatiivse ülevaate veokitest reaalajas, nende asukohtadest, läbitud teekonnast, ajakulust, kütusekulust. Probleemiks võib kujuneda investeeringukulud süsteemi soetamiseks ning igakuised kulud tööshoidmiseks. Võimaldab kogutud infoga tulevikus paremaid prognoose koostada ja selle abil kulusid vähendada, kasumit suurendada. Galileo projekt- Eesmärk: luua iseseisev alternatiiv USA GPSile  Parem täpsus (~1m)  Kavandamise algus 1999, otsus rahastamise kohta EU poolt 2002 plaaniga tööle saada 2010  Hinnang kuludele: € 3.4 bln (30 satelliiti orbiidil+ maapealne infrastruktuur)

Majandus → Ärilogistika
10 allalaadimist
Ärilogistika konspekt
74
docx

Ärilogistika konspekt

Sellised tooted nõuavad erikäitlust, mis eeldavad täiendavaid kulutusi ja suuremaidveokulusid. 34 GPS tehnoloogia rakendused logistikas GPS tehnoloogia kasutamine võimaldab saada operatiivse ülevaate veokitest reaalajas, nende asukohtadest, läbitud teekonnast, ajakulust, kütusekulust. Probleemiks võib kujuneda investeeringukulud süsteemi soetamiseks ning igakuised kulud tööshoidmiseks. Võimaldab kogutud infoga tulevikus paremaid prognoose koostada ja selle abil kulusid vähendada, kasumit suurendada. Galileo projekt- Eesmärk: luua iseseisev alternatiiv USA GPSile  Parem täpsus (~1m)  Kavandamise algus 1999, otsus rahastamise kohta EU poolt 2002 plaaniga tööle saada 2010  Hinnang kuludele: € 3.4 bln (30 satelliiti orbiidil+ maapealne infrastruktuur)

Logistika → Ärilogistika
93 allalaadimist
Uurimistöö AS Tamsalu Kalor
46
docx

Uurimistöö AS Tamsalu Kalor

ee/index.php?title=Kaugk%C3%BCttesoojuse_hind (01.05.2014) 104 Energiatalgud. (2013). Kaugküttesoojuse hind. [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Kaugk%C3%BCttesoojuse_hind (01.05.2014) 105 Samas. 106 Samas. 33 Püsikuludeks on seevastu:107 1) riiklikud maksud; 2) töötajate palgad; 3) tegevuskulud; 4) seadmete amortisatsioonist tekkivad kulud; 5) investeeringukulud. 4.3. TAMSALU VALLA SOOJAHIND AASTATEL 1994-2014 Varaseimad andmed Tamsalu valla soojahinna kohta pärinevad 1994. aastast, kui hind oli oma madalaimal tasemel ­ 16.30 eurot megavatt-tunni eest. Aastatel 1995-1996 tõusis hind keskmiselt 3.00 eurot megavatt-tunni kohta aastas. Tõenäoliselt oleks ka järgnenud aastatel hinnatõus samal viisil jätkunud, kui 1996. aastal poleks alustatud Tamsalu katlamaja renoveerimist, mis muutis soojatootmise efektiivsemaks. Sellest

Energeetika → Soojusmajandus
8 allalaadimist
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

välisõhu temperatuuride korral. Suurte kaugküttesüsteemide korral võib süsteemis olla mitmeid erinevaid soojusallikaid, näiteks soojuse ja elektri koostootmise jaamad, erinevatel kütustel töötavad katlamajad, soojuspumpjaamad jne. Iga soojusallika aastased kulud võib jagada kaheks: · püsikulud ja · muutuvkulud. Joonis 9.84. Eelisoleeritud torud ja nende paigaldamine Püsikulude hulka kuuluvad eelkõige kapitalikulud, st investeeringukulud, mis on jagatud kas seadme eeldatava tööea või laenuperioodi pikkusega aastates. Püsikulusid taandatakse sageli seadmete võimsusühikule ja mõõdetakse eurodes kW või MW kohta. Püsikulude tase sõltub seadme võimsusest ja ei ole sõltuv seadmest väljastatava energia kogusest. Muutuvkulud sõltuvad ainult väljastatava energia määrast ja neid mõõdetakse eurodes väljastatud energia kWh või MWh kohta. Muutuvkuludest on olulisim kulu kütuse ostmiseks,

Energeetika → Energia ja keskkond
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun