otsustava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. Kasumikeskusena võib käsitleda ka organisatsiooni osa, kes osutab teenuseid/müüb kaupu organisatsiooni sisse. Investeeringukeskused – juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. (nt. tallinna sadam ja lennujaam). Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest (eesti raudtee grupp) Planeerimine ehk plaanimine ehk kavandamine – juhtimise osategevus, mis seisneb organisatsiooni eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Operatiivne planeerimine – lühiajaliste (1 aasta või vähem) plaanide koostamine ehk eelarvestamine taktikaline planeerimine – keskajaliste (alates 1 kuni 5 aastani) plaanide koostamine ehk projekteerimine
Kuna kasum = tulu – kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt osutatava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. (tippjuhid) Investeeringu- (investeerimis-) keskused – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu ja Kasumikeskustest (tippjuhid) iii. Planeerimine: definitsioon; operatiiv-, taktikaline ja strateegiline planeerimine ehk eelarvestamine laiemas tähenduses, projekteerimine ja prognoosimine; plaan – sõnaline osa ja eelarve; ettevõtte strateegiline peaeesmärk (väärtuse suurendamine); põhi- ja funktsionaalsed strateegiad Planeerimine ehk plaanimine ehk kavandamine – Juhtimise osategevus, mis seisneb
2. Tulukeskused - Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3. Kasumikeskus - Kasumikeskus on ettevõtte osa, mis on vastutav nii tulude kui ka kulude, järelikult ka saadava kasumi eest. Üldjuhul on kasumikeskuse juhtidel rohkem iseseisvust kui tulu- ja kulukeskuste juhtidel. 4. Investeeringukeskus - Investeeringukeskus on vastutav investeeringute ehk antud vastutuskeskusse investeeritud kapitalilt nõutava tulumäära saavutamise eest. Investeeringukeskus omab suuremat vabadust, kuna tal on õigus langetada iseseisvaid otsuseid Üksuse kasutuses oleva kapitali paigutuse kohta, valides erinevate investeerimisprojektide vahel. 16. Vastutuspõhine arvestussüsteem, selle eelised ja puudused Vastutuspõhine arvestussüsteem seisneb ettevõtte jagamises vastutuskeskusteks ehk teatud kulude ja tulude
2. tulukeskused Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3. kasumikeskus Kasumikeskus on ettevõtte osa, mis on vastutav nii tulude kui ka kulude, järelikult ka saadava kasumi eest. Üldjuhul on kasumikeskuse juhtidel rohkem iseseisvust kui tulu- ja kulukeskuste juhtidel. 4. investeeringukeskus Investeeringukeskus on vastutav investeeringute ehk antud vastutuskeskusse investeeritud kapitalilt nõutava tulumäära saavutamise eest. Investeeringukeskus omab suuremat vabadust, kuna tal on õigus langetada iseseisvaid otsuseid Üksuse kasutuses oleva kapitali paigutuse kohta, valides erinevate investeerimisprojektide vahel. KULUDE KONTROLL VASTUTUSKESKUSTE LÕIKES 1) vastutuspõhise kuluarvestuse aruandlus-süsteemi ja seal on kujutatud nelja
kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. - Tegevuspõhine kuluarvestus Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. b. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest. 5. Finantsanalüüs a. Finantsanalüüs - Ettevõtte või ettevõtete grupi lähimineviku ja oleviku majandusliku seisundi uurimine, keskendades tähelepanu rahalistes näitajates väljendatud töötulemustele, et lahendada tekkinud probleeme või vältida nende tekkimist. Meetodid: - Raamatupidamisaruandluse analüüs Uurimisviis, millega antakse hinnang ettevõtte finantsolukorrale · Regulaarne
· Jätkuva õppimise, muudatuste juhtimise ja arendamisprotsessina (innovaatiline aspekt). Tulemusjuhtim. valdkonnad: · org. strukt. kujundamine; · vastutuse detsentralis.; · strat. ja operatiivne plan.; · tulemusüksuste tegevustulemuste kontroll ja hindam. Org.strukt. kujund. tulemusüksustel põhinevana: 1. Ettevõtted on jagatud tulemusüksusteks (vastutuskeskusteks), mis vastutavad oma maj.tegevu- se tulemuse eest: tulu-, kulu-, kasumi ja investeeringukeskus; tulemuskeskus: toob tulemuse välja; vastutuskeskus: vastutab välja toodud tulemuse eest; 2. Vastutuskeskused hõlmavad kõiki e/v valdkondi (varutus, turustus, tootmine jne.). 3. E/v-l on juhtimiskeskus, mis vastutab kogu e/v tegevuse eest. 4. Vastutuskeskusi luuakse eri krit. järgi (tegevusvaldkonnad, müügipiirkonnad jne.). 5. Vastutuskeskuste vahel võib esin. omavah. sõltuvust. Vastutuskeskused - org. eraldatud lülid, juhid vastutavad kindla valdkonna tulemuste osas. Liigit
valmistada toodet või pakkuda teenust. Tüüpilised kulukeskused on piimafarm, taimekasvatusosakond, tootmistsehh, ehitusbrigaad jne; · kasumikeskus juht vastutab oma üksuse poolt teenitava kasumi eest võttes arvesse nii üksuse poolt teenitava kulu kui ka müüdud kaupadele tehtud kulud. Kasumikeskus võib olla näiteks lõpptoodangut tootev osakond või tootegrupp; · investeeringukeskus juht vastutab investeeringu kasumlikkuse eest. Investeeringujuht vastutab nii investeeringu kulude poole eest, kui ka investeeringult teenitava kasumi eest. Investeeringukeskusena võib vaadelda näiteks tütarettevõtet või osakonda, mis kätkeb kogu protsessi tootmisest müügini. 10 3. Kulukohtade arvestus Kui on leitud ettevõttele sobiv kulude liigitamise meetod, tuleb paika panna kulukohad
annaabi.ee 
