ARVESTUSTEST 9.2 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (15 punkti 15st, hinne 10/10st) 1. Allpooltoodust väljendab pöördvõrdelist sõltuvust: a. Tarbimiskulutuste ja käsutatava tulu seos b. Investeerimiskulutuste ja intressitaseme seos c. Säästmise ja tarbimismäära seos d. Investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos e. Kõik valed 2. Investeeringute mahtu mõjutab: a. Intressimäär b. Ettevõtjate pessimistlikud või optimistlikud ootused c. Tehnoloogiliste muutuste tase d. Tootmisseadmete koormatuse tase e. Kõik vastused õiged 3. Allpool loetletust väljendab autonoomsete kulutuste kasvu: a. Tarbimisfunktsiooni kõvera nihkumine üles b. Investeeringute kasv rahvatulu kasvul c
Ekspordina lähevad arvesse välismaiste residentide kulutused meie vaadeldava riigi residentide toodetud hüvistele ja ressurssidele. Impordina lähevad arvesse meie vaadeldava riigi residentide poolt tehtud kulutused välismaiste residentide poolt toodetud hüvistele ja ressurssidele. Import arvestatakse maha seetõttu, et kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste all. 1 2 3 4 Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused (E). Seega: SKP = E = C + I + G + (X-M) 30. sissetulekute lähenemisviis. korral kasutatakse SKP komponentidena tootmisprotsessis loodud sissetulekuid, milledeks on: palgad: tasu tööjõu eest; rent: tasu tootmistegurite kasutamise eest; intressid: tasu raha kasutamise eest; kasum: ettevõtte omanike tulu;
Ekspordina lähevad arvesse välismaiste residentide kulutused meie vaadeldava riigi residentide toodetud hüvistele ja ressurssidele. Impordina lähevad arvesse meie vaadeldava riigi residentide poolt tehtud kulutused välismaiste residentide poolt toodetud hüvistele ja ressurssidele. Import arvestatakse maha seetõttu, et kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste all. Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused (E). Seega: SKP = E = C + I + G + (X-M) Sissetulekute lähenemisviisi korral kasutatakse SKP komponentidena tootmisprotsessis loodud sissetulekuid, milledeks on: palgad: tasu tööjõu eest; rent: tasu tootmistegurite kasutamise eest; intressid: tasu raha kasutamise eest; kasum: ettevõtte omanike tulu;
Selliselt võib avatud majanduse kogutoodangu Y jagada neljaks allosaks: 1. Cd kodumaiste hüviste (toodete ja teenuste) tarbimine 2. Id kodumaiste kaupade investeerimine 3. Gd kodumaiste toodete ja teenuste ostud (kodumaise) avaliku sektori poolt 4. X kodumaiste hüviste eksport (väljavedu) Y =C d + I d +G d + X C=C d +C f kodumaised tarbimiskulutused kokku koosnevad kulutustest kodumaistele Cd ja välismaistele Cf hüvistele. Täpselt sama kehtib ka investeerimiskulutuste I ja avaliku sektori kulutuste G kohta. Y =C + I +G+ X−ℑ IM-kulutused impordile Netoeksport e puhaseksport NX=X-IM NX=S-I S=Y-C-G P ε =e ( ) P¿ Ε-Reaalne vahetuskurss e- nominaalne vahetuskurss P-kodumaine kauba hind P¿ −¿ välismaine kauba hind %-ne muutus nominaalses vahetuskursis e = % -ne muutus reaalses vahetuskursis ε + %-ne muutus teise riigi
iga aktsia ost; D. kõik varasemad vastused valed; E. vastused a) b) c) ANSWER: D Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Keynes väidab, et eratarbimise kulutused riigis sõltuvad eelkõige: A. tarbija elukohast; B. pereliikmete vanusest; C. rahapakkumise tempo juurdekasvust, D. rahvatulu tasemest; E. käsutatava tulu (DI) tasemest ANSWER: E 8. Allpooltoodust väljendab pöördvõrdelist sõltuvust: A. tarbimiskulutuste ja käsutatava tulu seos; B. investeerimiskulutuste ja intressitaseme seos; C. säästmise ja tarbimismäära seos D. investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos E. kõik valed ANSWER: B 9. Kui käsutatav tulu(DI) väheneb, siis muude võrdsete tingimuste korral: A. kasvavad ka tarbimiskulutused ja säästud; B. tarbimiskulutused kasvavad, säästud vähenevad; C. tarbimiskulutused kahanevad, säästud kasvavad; D. kahanevad nii tarbimiskulutused kui ka säästud; E. Kõik valed ANSWER: D 10. Kui käsutatava tulu maht riigis suureneb, siis: A
aktsiatesse paigutanud. Õpik lk 72 on joonis ka. 14. Netoeksport Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. (import M). Import lahutatakse maha kuna, kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste alla. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. (net export X-M) 15. Amortisatsioon näitab kulutusi kulunenud ja vananenud kapitali kaupadeasendamiseks. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks. 16. Rahvamajanduse arvepidamine-on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse
(kapitali) ostmiseks. Teisisõnu investeeritakse, et tulevikus oleks võimalik rohkem saia süüa (tarbida). Kuna investeeringute puhul inimesed kasutavad sisuliselt olemasolevatest tootmisressurssidest osa ressursse selleks, et tuleviku tarbimist suurendada (või vähemalt samal tasemel hoida), tuleb ka investeerimiskulutusi SKP-s arvestada. Seega SKP leidmiseks tuleb tarbimiskulutustele liita juurde investeerimiskulutused. Investeerimiskulutuste all mõeldakse kulutusi ainult uutele investeerimiskaupadele. Seda jällegi selleks, et vältida topeltarvestamist, sest kui arvestataks ka juba kellegi poolt kasutatud kapitali, siis see kapital on juba SKP-s kajastatud (selle kapitali ostmise momendil). Teatavasti ei tarbi inimesed ainult eraettevõtete poolt toodetud kaupasid. Ka avalik sektor pakub tooteid ja teenuseid. Seega tuleks SKP arvutamisel arvestada ka avaliku
. turu võrrandit: kogutulu; hüviste (ja teenuste) 27. Keynesi risti mudelis erinevad tegelikud kogukulutused plaanitud kogukulutustest ……… võrra: mitteplaanitud varuinvesteeringute 28. Kui plaanitud kogukulutusi PE kajastada graafikuna kui funktsiooni (kogu)tuludest, siis sellise graafikujoone tõus on 0-i ja 1-e vahel Plaanitud kogukulutused (PE) on tarbimiskulutuste (C), plaanitud investeerimiskulutuste ( I ) ja avaliku sektori kulutuste (G) summa. PE = C + I + G. C = C (Y − T ) 29. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator näitab kui palju muutub …….………… vastuseks ühe rahaühiku suurusele valitsussektori kulutuste muutusele: kogutulu 30. Kui Keynesi risti mudelis avaliku sektori kulutused kasvavad 250 ühikut, siis tasakaalutulu: suureneb rohkem kui 250 ühikut 31. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T), siis avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 5
Investeeringud on majanduste muutuste suhtes hoopis tundlikumad kui tarbimiskulutused. Tarbimine toimub tunduvalt ühtlasemalt kui investeerimine, kuna indiviidid eelistavad kogu elu jooksul enamvähem ühepalju tarbida. Kasumit maksimeerivatel firmadel on aga hoopis vähem põhjusi oma investeerimiskulutusi aja jooksul tasandada. Investeeringute kõikumine ajas äratas majandusteadlastes huvi juba enne Keynesi. Keynes argumenteeris oma teoses "Tööhõive, intressid ja raha üldteooria", et investeerimiskulutuste kõikumised on äritsüklite põhjuseks või vähemasti põhiliseks tsüklite tekitajaks. Investeerimiskulutuste mõõtmine on keeruline, kuna keeruline on mõõta ja hinnata amortisatsioonikulusid. Erinevalt majapidamiste tarbimisotsustest ei sõltu ettevõtete investeerimissoov otseselt jooksvatest tuludest ja tootmismahust. Nõudmine põhikapitalile, mis oma olemuselt on kauakestev, baseerub suures osas tulevaste müügivõimaluste hinnangutel