Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara puidu ühiskonnale tarbitavaks. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Hooldusraied Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel paranenud, kuid metsakasvatuse muid töid tehakse siiani ebapiisavalt. Metsamaa pindala on viimasel paaril aastakümnel kasvanud seni hooldamata põllumaade metsastumisega, millele üldjuhul ei ole samuti järgnenud metsakasvatuslike võtete rakendamist. Metsa tulevikku saab oluliselt mõjutada noores metsas õigeaegseid majandusvõtteid kasutades. Valgustus- ja harvendusraietega on
5.2 Omandatud on teadmised HACCP põhimõtetest 5.3 Klientidele on tagatud kvaliteetne ning õigusaktidele vastav kaup 6. Inventuuride ettevalmistamine, 6.1 Inventuurid on nõuetekohaselt ettevalmistatud inventeerimine, inventuuritulemuste ja õigeaegselt ning vastavalt juhendile läbi viidud sisestamine ja analüüsimine 6.2 Kaubagrupi inventuuri tulemused on analüüsitud vastavalt kehtestatud inventeerimise juhendile ja edastatud otsesele juhile 7. Puhtuse ja korra tagamine kaupluses ja 7.1 Kaupluses on tagatud puhtus ja kord sh
“laosissetulek”. Vastavad kaardid saab sisestada ise või kasutada inventuurivõrdluse hooldusfunktsiooni. Hooldusfunktsiooniga koostatakse vastavad kinnitamata “laomahakandmised” ja “laosissetulekud”. Seepärast pearaamatupidaja vormistas inventuuri tulemuste kirjalik kokkuvõtte ja võttis varade eest vastutavatelt isikutelt seletused puudu või ülejääkidekohta. Vormistatud ja juhatuse poolt kinnitatud inventuuritulemuste kokkuvõtte alusel peab raamatupidaja tegema korrigeerimiskanded raamatupidamises. 12 2. KOKKUVÕTTE Raamatupidamispraktika eesmärgiks oli tutvuda ettevõtte praktilise tegevusega ja osaleda ettevõtte praktilises töös konkreetseid ülesandeid täites. Praktika jooksul sain võimaluse tutvuda ettevõtte AS Abakhan Fabrics Eesti tegevusega, kus ma sain hindamatu kogemuse raamatupidamise ja lisaks ka sekretäri alal.
kvaliteetsete tarbesortimentide osakaal, metsaomanike kahanev tulu ja metsasektori vähenev konkurentsivõime, samuti metsanduse vähene jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Kolmandal aastal peale raiet raiesmikel valdavalt moodustunud lehtpuu segapuistud. Erandina võib välja tuua männikud, mis on uuenenud valdavalt männi või kasega; kaasikud, mis on uuenenud põhiliselt kasega, ning hall-lepikud, kus raiejärgse noore metsa moodustab enamjaolt hall lepp. Hilisema diferentseerumise käigus loodusliku väljalangemise ning valgustusraiete tõttu väheneb järgnevatel aastatel lehtpuude arv puistus oluliselt
Inventuur kooseb kahest osast: · kaupade füüsiline kontroll: siia alla kuulub ka üleliigse ja kasutu vara kindlakstegemine; · kaupade väärtus hindamine [25: 6]. Inventeerimise korraldamisel tuleb kindlaks määrata: · üksikute vararühmade, rahaliste vahendite, arvelduste ja teiste bilansiväärtuste inventeerimise sagedused ja tähtajad; · ametiisikud, kes peavad inventeerimist teostama; · inventuuride läbiviimise kord, inventuuritulemuste vormistamine, kinnitamine ja raamatupidamisandmetega võrdlemise kord; · millistel juhtudel viiakse läbi erakorralisi inventuure [11: 14]. Kui kaupu ja materjale ostetakse iga konkreetse töö tegemiseks, pole nn laoinventuuri läbiviimist vaja [1: 51]. Inventuur on aeg-ajalt tehtav kontroll varudele. Inventuuri käigus avastatakse varud, mis võivad olla kasutuskõlbmatud, varastatud ja ka ülejäägid avastatakse siin.
- täidab varude korral inventuuri nimekirja ning teostab võrdluse. Võrdluse teostamine võib olla ka raamatupidamise ülesanne v.a juhud, mil on vajalik korduslugemine; - erinevuste esinemisel otsustama korduslugemise vajaduse. Korduslugemise osas ei või kasutada samu lugejaid korduslugemise komisjonis, kuna neil on juba olemas andmed koguste kohta ehk esimese lugemise tulemused. Korduslugemine peab toimuma samade nõuete kohaselt, mis esmane lugemine; - tagab inventuuritulemuste (edaspidi inventuuri aktid) nõuetekohase vormistamise ja esitamise käskkirjas määratud tähtajaks. Juhul, kui inventeeritavate varade koguseline maht on suur, võib inventuuri kiirema läbiviimise tagamiseks moodustada: - inventuurikomisjoni koosseisu mitu komisjoni liikmetest koosnevat töögruppi. Näiteks moodustatakse komisjon, kuhu kuulub komisjoni esimees ja 8 komisjoni liiget. Varaklasside kaupa inventeerimiseks on komisjoni liikmed omakorda jaotatud kahe
varude juurdesoetamist. Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning nende tekkepõhjused. Vastavalt varude perioodilise arvestussüsteemi põhimõtetele ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varude väljamineku kohta, kuid aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasolevate varude inventuur. Sellest tingituna ei saa aruandeperioodil väljaläinud varude kogust ja maksumust määrata enne inventuuritulemuste selgumist. Selle suurus tehakse kindlaks järgmiselt: varude jääk aruande perioodi algul + varude sissetulek perioodi jooksul - varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel. Varude perioodilisel arvestussüsteemil on rida puudusi: - puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle - müüdud varude hind sisaldab ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna neid eraldi ei teata.