Inventeerimislehed, mida kasutatakse inventuuri lugemisprotsessis ning mis peavad sisaldama järgmist infot : toote või kauba kood või laoinventari nr.; toote või kauba nimetus ja soovitavalt muu identifitseerimist hõlbustav info; mõõtühik, millega toote või kaubakogust arvestada. Inventeerimislehel ei tohi eelnevalt olla märgitud varade arvestuslikku jääki ega väärtust Inventeerimislehtedel peab jääma ruumi ka inventeerimistulemuste märkimiseks ja võrdlemiseks Igas allüksuse, kus toimub inventuur, peab olema määratud inventuuri õige läbiviimise eest vastutav isik. Inventeerimine Iga inventeeritud ühik või kaubagrupp peab olema selgelt märgistatud, et vältida mitmekordset inventeerimist. Kui kaubad asuvad eri kohtades, võib kasutada mitut inventeerimislehte, mille alusel tehakse hiljem koond. Kui inventeerimisleht on lõpetatud, peavad inventeerijad selle
Plaaniväline Inventeerimise kord ja tähtajad määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjaga. Inventuur viiakse läbi vähemalt kord aastas. (Ettevõttesiseselt võib olla määratud ka tihedamini) Inventuuri tulemused fikseeritakse vastavas aruandes (näiteks inventeerimisnimestikus). Inventeerimise kord Inventuuri ettevalmistamine Inventuuri läbiviimine Inventeerimistulemuste vormistamine Tulemuste analüüs Oluliste hälvete leidmine Hälvete dokumenteerimine Raamatupidamisandmete korrigeerimine Inventeerimistulemuste kajastamine Puudujääk normi piires D Kulud K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlane teada) D Debitoorne võlg, Pangakonto, Kassa, Palgavõlg jne K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlast ei tea) D Kulud K Kaup, Materjal jne Ülejääk
Kontrollitakse Kontrollitakse Viiakse läbi Viiakse läbi erakordsete Üht osa varadest kogu vara kindlal ajal sündmuste puhul Inventeerimise kord ja tähtajad määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Inventuur viiakse läbi vähemalt kord aastas. Inventuuri tulemused fikseeritakse vastavas aruandes (näiteks inventeerimisnimestikus). Inventeerimise kord Inventuuri ettevalmistamine Inventuuri läbiviimine Inventeerimistulemuste vormistamine Tulemuste analüüs Oluliste hälvete leidmine Hälvete dokumenteerimine Raamatupidamisandmete korrigeerimine Inventeerimistulemuste kajastamine Puudujääk normi piires D Kulud K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlane teada) D Debitoorne võlg, Pangakonto, Kassa, Palgavõlg jne K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlast ei tea) D Kulud K Kaup, Materjal jne Ülejääk D Kaup, Materjal jne K Kulud
tulemustest, võetakse arvestuses aluseks teise inventeerimise tulemus. Kui erinevus esimesest inventeerimisest on oluline, korraldatakse kolmas inventeerimine samadel tingimustel, mis teine Kui inventeerimise käigus avastatakse purunenud, rikknenud või muudel põhjustel müügikõlblikuks mitte osutunud varasid, tuleb need eraldada müügikõlblikest kas vastavalt märgistatuna või eraldi ladustatuna. (1, 84-85) Inventeerimistulemuste võrdlemine Kui inventteerimine on lõppetatud, antakse inventeerimislehed finantsarvestusosakonda arvestuslike ja tegelike andmete võrdlemiseks ningkorrigeerimiseks (1, 85) Aruandlus Kõik inventeerimise ja korduvinventeerimise tulemused kajastatakse raamatupidamises nii üksikartiklite kui ka varade gruppide lõikes. Kui arvestusandmeid on vaja korrigeerida, koostatakse memoriaalõiend, milles näidatakse korrigeerimise summad ja põhjused. Näide 3
soetusmaksumuseni. Varude maksumust ei tule alla hinnata, kui nendest või nende abil toodetud valmistoodang realiseeritakse eeldatavasti tegeliku maksumusega või sellest kallimalt. Varude inventuur registreeritakse inventuuri lehtedel, millel on toodud inventeerimise kuupäev, inventeeritavate objektide nimetused. Lehtedele märgitakse inventuuritulemused ning inventeerimiskomisjoni liikmete nimed ja allkirjad. Inventeerimistulemuste võrdluse arvestuslike andmetega viib läbi raamatupidamine, kes edastab tulemused ettevõtte juhtkonnale
Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud käibevarude arvestussüsttemi ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. 7. Varude perioodiline arvestussüsteem. Vastavalt varude perioodilise arvestussüsteemi põhimõtele ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varude väljamineku kohta, kuid aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasolevate varude inventuur. Sellest tingituna ei saa aruandeperioodil väljaläinud varude kogust ja maksumust (omahinda) määrata enne inventeerimistulemuste selgumist, kuna selle suurus tehakse kindlaks järgmiselt: varude jääk aruandeperioodi jooksul+varude sissetulek (ost, arvelevõtt) perioodi jooksul-varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel. Puudused: * puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle.
hinnata nende algse soetusmaksumuseni. Varude maksumust ei tule alla hinnata, kui nendest või nende abil toodetud valmistoodang realiseeritakse eeldatavasti tegeliku maksumusega või sellest kallimalt. Varude inventuur registreeritakse inventuuri lehtedel, millel on toodud inventeerimise kuupäev, inventeeritavate objektide nimetused. Lehtedele märgitakse inventuuritulemused ning inventeerimiskomisjoni liikmete nimed ja allkirjad. Inventeerimistulemuste võrdluse arvestuslike andmetega viib läbi raamatupidamine, kes edastab tulemused ettevõtte juhtkonnale. PÕHIVARADE ARVESTUS 1. Mõisted. Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: 1) pikaajalised finantsinvesteeringud; - tütarettevõtete aktsiad või osad,
annaabi.ee 
