kuni tasumiseni arvele; ülejäägid võetakse arvele (õiglasema hinnangu puudumisel nullväärtuses). (6) Inventeerimine Iga inventeeritud ühik või kaubagrupp peab olema selgelt märgistatud, et vältida mitmekordset inventeerimist. Kui mõned kaubad paiknevad erinevates kohtades, võib kasutada mitut inventeerimislehte, mille alusel tehakse hiljem koond. Kui inventeerimisleht on lõpetatud, peavad inventeerijad selle dateerima ja allkirjastama ning andma üle inventuuri eest vastutavale isikule. (1, 84) Tulemuste kontroll Inventuuri eest vastutav isik peab võrdlema inventeerimitulemusi inventeeritavate varade nimekirjades esitatud tulemustega. Kui on olulisi erinevusi, peab inventeerimist kordama. 11 Korduvinventeerimise teevad teised inventeerijad ning tulemused kantakse uutele
Ingerpuule,Mare Leisile, Erast Parmastole,Inga Jüriadole, Kai Vellakule, Leiti Kannukesele, Ilmar Südale, Vello Liivile,Jaanus Paalile, Arvi Tossile, Koit Latikule,Aivar Lainjärvele, Rauno Reinbergile, Sulev Svilponisele, Kadri Möllerile, Aarne Kaasikule,Heino Kasesalule, Enn Vilbastele, Kaja Kübarale, Kaili Viilmale, Jürgen Öövelile, Andres Talijärvele ja Kristjan Tõnissonile Eestist. Käesolevat inventuuri ei oleks saanud läbi viia raske tööta, mille tegid ära inventeerijad, kelle nimed on toodud aruande lõpus. Eesti vääriselupaikade inventuuri läbiviijad omandasid kasulikke kogemusi ja väärtuslikke teadmisi Rootsis, Lätis ja Soomes tehtud vääriselupaikade inventuuride põhjal. Loodame, et käesolev illustreeritud väljaanne koos lisatud vääriselupaikade atlasega ei leia kasutust üksnes Eesti metsade kaitse ja säästva majandamisega seotud osaliste seas, vaid sellest
Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi. Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut
võrdlemiseks Igas allüksuse, kus toimub inventuur, peab olema määratud inventuuri õige läbiviimise eest vastutav isik. Inventeerimine Iga inventeeritud ühik või kaubagrupp peab olema selgelt märgistatud, et vältida mitmekordset inventeerimist. Kui kaubad asuvad eri kohtades, võib kasutada mitut inventeerimislehte, mille alusel tehakse hiljem koond. Kui inventeerimisleht on lõpetatud, peavad inventeerijad selle dateerima ja allkirjastama ning andma üle inventuuri eest vastutavale isikule.
Varude inventuur Inventeerimise kord peab olema fikseeritud raamatupidamise sise-eeskirjas. Läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis, selgitatakse üle- või puudujäägid, purunendu või riknendu kaubad. Varude inventuuri tuleb teha vähmalt kuu aega enne majandusaasta lõppu, kuid võib teha ka tihedamini. Inventur registreeritakse inventuuri lehtedel, kus on inventeerimise kp, inventeerijad, tulemused ja allkirjad. Tuleb võrrelda arvestuslike andmetega (rmtpidaja). Põhivara arvestusega seotud meetodid Materiaalne põhivara- vara, mis on käega katsutav ning mida ettevõte kasutab todete tootmisel või teenuste osutamisel ning mida kasutatakse rohkem kui üks aasta, nt maa ja hooned. (siia ei kuulu hooned, mida ei kasutata enda majandustegevuses) Immateriaalne põhivara on füüsilise substansita vara, mida ettevõte kavatseb kasutada
raamatupidamisandmetega; Inventuurikomisjon ametiasutuse juhi käskkirjaga määratud inventuuri läbiviijad. Inventuurikomisjon koosneb komisjoni liikmetest sh komisjoni esimees ja vähemalt kaks liiget; 3 Inventuurikomisjoni esimees ametiasutuse juhi käskkirjaga määratud inventuurikomisjoni liige, kes vastutab inventuuri läbiviimise eest; Inventeerijad vara lugejad. Ametiasutuse juhi käskkirjaga määratud inventuuri komisjoni liikmed, kes osalevad varade lugemisel; Töögrupp inventuuri kiirema läbiviimise tagamiseks (nt inventeeritavate varade suure mahu korral) inventuurikomisjoni koosseisu moodustatud inventeerijate grupid. Näiteks on vaja inventeerida 3 suurt varagruppi. Sellisel juhul moodustatakse 7-liikmeline komisjon (komisjoni esimees + iga varagrupi kohta kaks inventeerijat (lugejat);)
miseks on ABC analüüsi ja pideva inventuuri läbiviimine. Inventeerimine on ettevõttes olemasoleva vara raamatupidamisandmetega võrdlemise ots- tarbel korraldatav toodete ja nende koguste tuvastamine, mille käigus kontrollivad inventeerijad erinevaid varaobjekte ülelugemise, kaalumise või ülemõõtmise teel. Inventuuride eesmärk on teha kindlaks varaobjektide kogused, kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Komisjon koostab selle kohta inventeerimisloendi (akti), milles tuuakse välja vastava vara liigi üle- või puudujääk võrreldes
annaabi.ee 
