Areaal e. levila mingi taksoni või süntaksini esinemisala (territoorium või akvatoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon " kõrbestumine, kõrbete laienemine looduslike tegurite toimel ning liiga intensiivse karjatamise ja ebaõige maa- ja veekasutamise tagajärjel." Arvukus - on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal. Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses, siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni puhul aga populatsiooni arvukuseks
komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis; 5) sugupoolte suhted e. suguline valik. 132. Areaal levila. Mingi taksoni esinemisala Maal. Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone. Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enamvähem mõjutamata areaal; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua) 133. Levila vt areaal 134. Endeem liik või muu takson mille levik piirdub mingi suhtelisetl väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjuseks võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus (levila on ahenenud) 135. Neoendeem noor takson, mis pole veel laialt levida jõudnud. 136. Paleoendeem kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu. 137. Relikt ehk jäänuk
Areaal e. levila mingi taksoni või süntaksoni esinemisala (territoorium või akvatoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Kosmopoliitsed areaalid-areaalid, mis katavad suurema osa elamiskõlblikest maakera osadest. Tsirkukontinentaalsed ja tsirkumokeaansed areaaöid- areaalid, mis hõlmavad konkreetse geograafilise vööndiga seotud territooriume. Endeemsed areaalid- piiratud territooriumil masuvad areaalid. Keskkonnatingimuste muutuste mõju elusorganismidele. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse
ontogeneesis; 5) sugupoolte suhted e suguline valik. Areaal e levila. Mingi taksoni esinemisala Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone. Liigid ei ole areaali piires lausaliselt, vaid neile sobivais elupaikades või kasvukohtades. (Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata areaal; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua)) Levila sama, mis areaal. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga. Väikese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või reliktsus. 9 Neoendeem neil esineb taksoni noorus, pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi. Paleoendeem e reliktid, neil esineb reliktsus levila on ahanenud.
looduslikest teguritest (reljeefist, mullastikust, veekogudest jne). Areaal võib koosneda mitmest lahus olevast osaareaalist. Looduslikku, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata areaali nimetatakse primaarseks ja inimtegevuse © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 4 mõjul otseselt või kaudselt muutunud areaali sekundaarseks. Potentsiaalne areaal hõlmab elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu on võimalik liiki introdutseerida. Areaalikaart e. levilakaart on mingi taksoni areaali kujutis kaardil, mis saadakse leiukohtade kandmisel esmalt punktikaardile, millede andmestik üldistatakse, ühendades äärmised punktid kontuuridega. Nii saadakse piirdekaardid. Introduktsioon on sissetoomine või viimine. Dendroloogias on see võõrliigi e. introdutsendi toomine alale, kus seda varem pole olnud. Seega, liigi viimist väljapoole tema looduslikku areaali (kas analoogilistesse või
Areaal e. levila mingi taksoni või süntaksoni esinemisala (territoorium või akvatoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Areng biosüsteemi kvalitatiivsete, ajas seaduspäraselt üksteisele järgnevate järkude (faaside, staadiumide) läbimine. Isendi a. on ontogenees, liigi evolutsiooniline a. fülogenees. Arengutsükkel, sama mis elutsükkel. Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi a.) vm. kindel ala (populatsiooni a.) A-t iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. Asustustihedus iseloomustab arvukust, liigi isendite arvu areaalis vm. kindlal alal (isendite arv pinna või
Seega võib areaal olla nii terviklik, kompaktne kui ka katkendlik. Viimasel juhul on see tingitud näiteks looduslikest teguritest (reljeefist, mullastikust, veekogudest jne). Areaal võib koosneda mitmest lahus olevast osaareaalist. Looduslikku, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata areaali nimetatakse primaarseks ja inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunud areaali sekundaarseks. Potentsiaalne areaal hõlmab elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu on võimalik liiki introdutseerida. Areaalikaart e. levilakaart on mingi taksoni areaali kujutis kaardil, mis saadakse leiukohtade kandmisel esmalt punktikaardile, millede andmestik üldistatakse, ühendades äärmised punktid kontuuridega. Nii saadakse piirdekaardid. Introduktsioon on sissetoomine või viimine. Dendroloogias on seevõõrliigi e. introdutsendi toomine alale, kus seda varem pole olnud. Seega, liigi viimist väljapoole tema looduslikku
2) aktiivne liik kindlustab oma levimise mingi liikumisviisiga. Areaal e. levila s. o. mingi taksoni esinemisala Maal. Liigid ei ole areaali piires lausaliselt, vaid neile sobivais elupaikades või kasvukohtades: hajulevila lauslevila. Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata areaal; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua); Areaal võib suureneda (progresseeruv areaal) või aheneda (regresseeruv areaal). Suuruse järgi jaotatakse areaalid järgmiselt: 1) kosmopoliitsed areaalid areaalid, mis katavad suurema osa elamiskõlblikest maakera osadest. 2) tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed areaalid areaalid, mis hõlmavad konkreetse geograafilise vööndiga seotud territooriume. Liikudes põhjast lõunasse võib eraldada:
annaabi.ee 
