Põhjused areaali vähenemiseks võivad olla looduslikud, kuid areaal võib väheneda ka inimese tegevuse tõttu. Selliseid areaale nimetatakse reliktseteks. Reliktsed areaalid on näiteks harilik jugapuul või hiibapuul . Kultuurareaaliks nimetatakse maa-ala kus liiki kasvatatakse kultiveerituna . mitmetal liikidel võib kultuurareaal mitmeid kordi ületada loodusliku areaali. Väga suur kultuurareaal on näiteks harilikul pirnipuul. Puittaimede introduktsioon INTRODUKTSIOON Introduktsiooniks nimetatakse võõrliikide sissetoomist. Introdutseeritud liike nimetatakse eksootideks ehk võõpuuliikideks. Eestisse on introdutseeritud üle 500 erineva liigi, näiteks harilik sirel, siberi lehis, harilik hobukastan, suur läätspuu jne. AKLIMATISATSIOON Aklimatisatsiooni korral viiakse liik looduslikust areaalist erinevatesse tingimustesse. Aklimatiseerumine on organismi kohanemine uue elukoha tingimustega väljaspool looduslikku leviala
Riik pakub aretatud sortidele kaitset katsepõldudel, selektsiooniaedades ja vastutab tõugude säilimise eest Eestis. Osa ohustatud looduslikke liike hoitakse koekultuurina EVIKA kollektsioonis (nt orhideed), kultuurtaimedena botaanikaaedades ja kohaliku euroopa naaritsa loodusest väljasurnud populatsiooni Tallinna Loomaaias. 137. Kuidas levivad võõrliigid uutele aladele ja kuidas seda protsessi nimetakse? Liigi isendite toomine väljapoole liigi looduslikku levilat nimetatakse introduktsiooniks. Liigid levivad kas tahtliku introduktsiooni teel, mille eesmärkideks on olnud floora (taimestiku) ja fauna (loomastiku) mitmekesistamine, koosluste produktiivsuse suurendamine, võõrliikide kohanemise uurimine, kollektsioneerimine, vajadus reisidelt kedagi/midagi kaasa võtta; või tahtmatu introduktsiooni teel, mis toimub inimese teadmata, näiteks märkamatult liiklus- ja töövahenditega, igasuguse kaubaga, puiduga, laevade ballastveega, istikute mullaga,
Riik pakub aretatud sortidele kaitset katsepõldudel, selektsiooniaedades ja vastutab tõugude säilimise eest Eestis. Osa ohustatud looduslikke liike hoitakse koekultuurina EVIKA kollektsioonis (nt orhideed), kultuurtaimedena botaanikaaedades ja kohaliku euroopa naaritsa loodusest väljasurnud populatsiooni Tallinna Loomaaias. 136. Kuidas levivad võõrliigid uutele aladele ja kuidas seda protsessi nimetakse? Liigi isendite toomine väljapoole liigi looduslikku levilat nimetatakse introduktsiooniks. Liigid levivad kas tahtliku introduktsiooni teel, mille eesmärkideks on olnud floora (taimestiku) ja fauna (loomastiku) mitmekesistamine, koosluste produktiivsuse suurendamine, võõrliikide kohanemise uurimine, kollektsioneerimine, vajadus reisidelt kedagi/midagi kaasa võtta; või tahtmatu introduktsiooni teel, mis toimub inimese teadmata, näiteks märkamatult liiklus- ja töövahenditega, igasuguse kaubaga, puiduga, laevade ballastveega, istikute mullaga,
Riik pakub aretatud sortidele kaitset katsepõldudel, selektsiooniaedades ja vastutab tõugude säilimise eest Eestis. Osa ohustatud looduslikke liike hoitakse koekultuurina EVIKA kollektsioonis (nt orhideed), kultuurtaimedena botaanikaaedades ja kohaliku euroopa naaritsa loodusest väljasurnud populatsiooni Tallinna Loomaaias. 137. Kuidas levivad võõrliigid uutele aladele ja kuidas seda protsessi nimetakse? Liigi isendite toomine väljapoole liigi looduslikku levilat nimetatakse introduktsiooniks. Liigid levivad kas tahtliku introduktsiooni teel, mille eesmärkideks on olnud floora (taimestiku) ja fauna (loomastiku) mitmekesistamine, koosluste produktiivsuse suurendamine, võõrliikide kohanemise uurimine, kollektsioneerimine, vajadus reisidelt kedagi/midagi kaasa võtta; või tahtmatu introduktsiooni teel, mis toimub inimese teadmata, näiteks märkamatult liiklus- ja töövahenditega, igasuguse
Ameerikast pärineb vähem kultuurtaimi. Nüüdisajal on mitmete taimede põhilised kasvupiirkonnad nihkunud kaugele nende looduslikust levilast. Ameerikast pärinevat kartulit ja päevalille kasvatatakse Euroopas rohkem kui lähtekohas. Aasiast pärit sojauba ja Aafrikast pärit sorgo on laialt levinud Ameerikas. Taimede sissetoomist võõrsilt nende aklimatiseerimiseks ja paljundamiseks uues kohas nimetatakse introduktsiooniks. Kultuurtaimede jagunemine N. Vavilovi järgi 1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim
kaardil, mis saadakse leiukohtade kandmisel esmalt punktikaardile, millede andmestik üldistatakse, ühendades äärmised punktid kontuuridega. Nii saadakse piirdekaardid. Introduktsioon on sissetoomine või viimine. Dendroloogias on see võõrliigi e. introdutsendi toomine alale, kus seda varem pole olnud. Seega, liigi viimist väljapoole tema looduslikku areaali (kas analoogilistesse või erinevatesse tingimustesse, kui need on liigi kodumaal), nimetatakse introduktsiooniks. Introdutseeritud liike nimetatakse teatud geograafilise piirkonna suhtes aga eksootideks e. võõrpuuliikideks. Euroopas on eksootideks Aasiast, Põhja-Ameerikast pärinevad liigid. Eestis on eksootideks ka Lõuna- ja Lääne-Euroopa liigid. Tahtmatu introduktsioon toimub märkamatult, ehk liigi isendid kanduvad edasi liiklus- ja töövahendite, rõivaste või loomadega. Selliselt lisandunud nn. tulnukliigid moodustavad adventiivfloora või fauna.
areaali kujutis kaardil, mis saadakse leiukohtade kandmisel esmalt punktikaardile, millede andmestik üldistatakse, ühendades äärmised punktid kontuuridega. Nii saadakse piirdekaardid. Introduktsioon on sissetoomine või viimine. Dendroloogias on seevõõrliigi e. introdutsendi toomine alale, kus seda varem pole olnud. Seega, liigi viimist väljapoole tema looduslikku areaali (kas analoogilistesse või erinevatesse tingimustesse, kui need on liigi kodumaal), nimetatakse introduktsiooniks. Introdutseeritud liike nimetatakse teatud geograafilise piirkonna suhtes aga eksootideks e. võõrpuuliikideks. Euroopas on eksootideks Aasiast, Põhja-Ameerikast pärinevad liigid. Eestis on eksootideks ka Lõuna- ja Lääne-Euroopa liigid. Tahtmatu introduktsioon toimub märkamatult, ehk liigi isendid kanduvad edasi liiklus- ja töövahendite, rõivaste või loomadega. Selliselt lisandunud nn. tulnukliigid moodustavad adventiivfloora või fauna
annaabi.ee 
