Arvelduskrediidi kasutatud limiidi tagasi maksmiseks ühe aasta jooksul peaks Mart iga kuu säästma 265,5 eurot 2. Kui palju maksis Mart esimesel aastal lisaks (intress +lepingutasu), kuna ta võttis iga kuu krediidisumma kasutusele viivitamata ja täies mahus? Mitu protsenti moodustas see summa krediidisummast? Kirjuta välja ka tehe. Lahendus: Maksis lisaks: 900*0,15=135 Kokku: 900+135=1 035 Protsent: 135*100/900=15% Vastus: Esimesel aastal maksaks ta intressidena 135 Kokku maksaks ta lisaks koos lepingutasuga 1 035 See moodustab kasutatud arvelduskrediidi summast 15 % 3. Kui palju teisel aastal? Mitu protsenti moodustas see summa krediidisummast? Lahendus: Maksis lisaks: 900*0,18=162 Kokku: 900+162=1 062 Protsent: 162*100/900=18% Vastus: Teise aasta intress on 162 Kokku maksaks ta lisaks koos lepingutasuga 1 062 See moodustab kasutatud arvelduskrediidi summast 18 % 4. Kui palju kolmandal aastal
tururiskipreemia on 6%. Väikefirma riskipreemia on 5%. Milline on kirjeldatud ettevõtte omakapitali õiglane väärtus. Ettevõte teenis käesolevaö aastal EPS’i suuruses 0,50 €. Ettevõtte juhkoht soovib järgmisel aastal teenida kõrgematr EPS’i, Milleks kavandatakse suurendada ettevõtte võlakordajar (D/A) 60%-ni (seni ei kasutata ettevõte üldse laenukapitali) , Mille korral tuleb intressidena tasuda 41’400 eurot. Ettevõttel puudusid ning eeldatavasti puuduvbad ka tulevikus igasugused finatskulud.
o AGA! kogu edu kirjutati Stalini ja bolševike nimele. o Irooniline sest majandus kasvatati üles kapitalistlike meetoditega, aga riik oli kommunistlik. Hakati üles ehitama sotsialistlikku majandust – plaanimajandust USA Astusid I ms-a 1917, täielikult pidid tulema 1919 aga sõda sai enne läbi. Ainus riik, kes sõja majanduslikult võitis. Positsioon maailmas tõusis märgatavalt Euroopa jäi USAle võlgu, ka VAID INTRESSIDENA pidid aastas maksma 20 miljonit. USA president W.WILLSON sõnastas ka omad põhimõtted, mida loodeti Versaille rahulepingu sõlmimisel läbi suruda. Ta oli ESIMENE usa pres. kes külastas Euroopat Euroopa riigid (pr ja suurbr) olid vastu, et USA saab Rahvaste liidu juhiks, ja ei lasknud plaanidel läbi minna. USA läks tagasi oma isolatsioonipoliitika juurde, jäid vaid majanduslikud sidemed.
kokkuleppe sõlmimist ning kandmist kinnistusraamatusse. Seadus sätestab vaid üldreeglid, mis tähendab, et kokkulepped peavad hoonestusõiguse seadmisel kohustuslikke üldreegleid täpsustama. Hoonestusõiguse seadmiseks kohustav on leping, mis on võlaõiguslik kausaalleping. Olemuselt on see sarnane müügilepingiga. Erandina saab välja tuua hinna eeldatava tasumise hoonestusõiguse perioodiliste intressidena, mitte ühekordse summana.5 Kokkuvõte Hoonestusõigusel on oluline roll tänapäeva elus. Lihtsalt öeldes tähendab see, et ühel isikul on õigus ehitada teise isiku maale maja. Kuigi mõiste on tuntud juba Rooma õigusest, on selle sisu ja ulatus siiski muutunud. Referaadi esimesest peatükist selgus, et asjaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isiku suhteid asjadesse. Asjaõigusel on kindlad tunnused, mis teda võlaõigusest eristavad ning, et hoonestusõigus on
kinnisasjale asjaõiguste seadmise üldsätteid. Kuna seadus annab vaid üldreeglid, peavad hoonestusõiguse seadmisel kokkulepped seadust täpsustama. Hoonestusõiguse seadmisel nagu kinnisomandi üleandmisel saame eristada võlaõigusliku kohustustehingu ja asjaõigusliku käsutustehingu olemasolu. Hoonestusõiguse seadmiseks kohustav leping on võlaõiguslik kausaalleping, mis sarnaneb müügilepinguga, kusjuures erandiks on hinna eeldatav tasumine hoonetusõiguse perioodiliste intressidena, mitte aga ühekordse maksena. 4.1.1. Hoonestusõiguse üldpõhimõte Hoonestusõiguse puhul kehtib üldpõhimõte, et tsiviilõiguslikke suhteid saab alati poolte kokkuleppel lõpetada. Kande kustutamine ei eelda siiski notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimist. Siinjuures kehtib põhimõte, et hoonestusõigust saab kinnistusraamatust kustutada peale hoonestusõigust koormavate kohustuste kustutamist; igal juhul ei tohi kannet kustutada ilma puudutatud isikute nõusolekuta. 4
PVV = 1400/ (1+(0,14 +0,04)) + 11400 / 1,182 = 1186 + 8187 = 9373 krooni Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7 12. Firma emiteeris kupongvõlakirju 10 miljoni krooni ulatuses. Reaalne intressimäär r on 7%. Igaaastane inflatsioon on 3%. Lepingu kohasel makstakse intressideks kujuneva nominaalintressi i alusel alusel, seega kui suur intressidena igal aastal väljamakstav summa? Kui suur on kogu makstava intressi nüüdisväärtus kui võlakirja kustutamistähtaeg on 3 aastat? 5 aastat? Nominaalne intress i = r + I = 7 + 3 = 10% Kui suur on igaaastane intressi suurus? 10 x 0,1 = 1 miljon EEK Kui suur oleks makstava intressi nüüdisväärtus? Diskonteerimisvalem: PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + ...... +C / (1+r)n g 3 aastat: C Kustutamistähtaeg Ckrooni Kustutamistähtaeg 5 aastat: Ckrooni
I Intress – Rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult tasuks raha laenuks andmise eest. Intressimakse – Summa, mis lepingu kohaselt laenuandjale ette kindlaksmääratud tähtpäevadel välja makstakse. Intressimäär – Protsent laenu põhisummalt, mis tuleb selle kasutamise eest maksta kindlal ajaperioodil (tavaliselt aastas). Intressitulud – Tulu, mida saadakse välja antud laenusummade pealt; laenuandja tulu, mis laekub talle saadud intresside näol. Intressirisk – Risk saada intressidena kavatsetust vähem tulu. Intressirisk kasvab perioodi pikenedes. Inventar – Majandusüksuse vallasvara; inventuurilehele kantud, inventarinumbriga märgistatud ja iga järjekordse inventuuri tegemisel kontrollitav vara, olenemata selle hinnast vm. Investeerimine – Raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. Investeerimisintress – Intress, mida saadakse kas kapitali kasutada või laenuks andmise eest.
erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nim sisendikomplektiks e TEGURIKOMPLEKTIKS. C- costs, kulutused. Ettevõte ostab tööjõudu ja kapitali. Samakulujoone võrrand: (L- tööjõu kogus) w- palk (K- kapitali kogus) r kapitali hind/tulumäär (rate of return) sageli mõistetakse kapitalukulude all alternatiivkuku ehk tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik intressidena teenida. wL + rK = C Toodangukoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest nimetatakse tootmisfunktsiooniks: q = F ( K , L ). Tootmisfunktsioon on selline seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kige efektiivsemalt. Seega on q maksimaalne toodangu hulk, mida kasutatava sisendikomplektiga on võimalik saada.
tulukus mõlemas riigis võrdsustub ning kapitalikogus K0K1 on liikunud Riiki B. Riigis B toob selline kapitali ümberpaigutamine kaasa kogutoodangu kasvu, mida iseloomustab piirkond K1CDK0, kompenseerides ühtlasi rohkem kui täielikult Riigi A kogutoodangu vähenemise mahus K1CFK0. Tulemuseks on heaolu suurenemine piirkonna CDF võrra. Kui vaadata maailma tervikuna siis võidavad mõlemad riigid. Tasakaalu situatsioonis (rw) maksab Riik B piirkonna K1CEK0 Riigi A kapitaliomanikele intressidena. Kuivõrd see ala on väiksem kui oli kogutoodangu suurenemine Riigis B (K1CDK0), siis puhastulu Riigile B oleks piirkond CDE. Samamoodi kujuneb puhastuluks Riigile A piirkond CEF, mis iseloomustab erinevust intressitulude (K1CEK0) ja kogutoodangu vähenemise vahel (K1CFK0). Võidavad mõlemad riigid. A Riik A Riik B B
PVV = 1400/ (1+(0,14 +0,04)) + 11400 / 1,182 = 1186 + 8187 = 9373 krooni Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7 12. Firma emiteeris kupongvõlakirju 10 miljoni krooni ulatuses. Reaalne intressimäär r on 7%. Igaaastane inflatsioon on 3%. Lepingu kohasel makstakse intressideks kujuneva nominaalintressi i alusel, alusel seega kui suur intressidena igal aastal väljamakstav summa? Kui suur on kogu makstava intressi nüüdisväärtus kui võlakirja kustutamistähtaeg on 3 aastat? 5 aastat? Nominaalne intress i = r + I = 7 + 3 = 10% Kui suur on igaaastane intressi suurus? 10 x 0,1 = 1 miljon EEK Kui suur oleks makstava intressi nüüdisväärtus? Diskonteerimisvalem: PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + ...... +C / (1+r)n g 3 aastat: C Kustutamistähtaeg Ckrooni Kustutamistähtaeg 5 aastat: Ckrooni
annaabi.ee 
