vasakusse venoosnurka; - kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter): - tekib rinnaõõnes parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel;- suubub paremasse venoosnurka,- kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist) Põrn (spleen, lien): - sarnaneb suurele lümfisõlmele!- on tumepunase või lillaka värvusega, ca 150 g raskune kohvioakujuline intraperitoneaalne elund vasakul ülakõhus (mao taga ja neerust kõrgemal),- nõgusa külje keskel asub põrnavärat (hilum), mida läbivad põrnaarter, põrnaveen, närvid ja lümfisooned; - on ümbritsetud sidekoest kapsliga, millest lähtuvad trabeekulid, trabeekulite vahel paikneb pulp – põrna lümfikude, pulp jaguneb valgeks (arterite ümber) ja punaseks (veenide juures), - ülesanded: vere (ja veidi ka lümfi) puhastamine, vanade vererakkude lammutamine, lümfotsüütide paljundamine ja veredepoo.
b)Ringkiht – üle kogu mao, eriti arenenud lukutiosas, mille lõpus moodustab lukutisulguri (sphincter pylori) c) Pikikiht – välimine, enamik kiude koondunud kõverikele (nn. maopaelad), ees- ja tagaseinas vähem Seedimine maos kestab 3 - 4 tundi, selle ajal liiguvad peristaltilised lained edasi-tagasi, seedimimise lõpus tugevnevad ülalt alla kulgevad lained, mis hakkavad maosisu edasi soolde lükkama. Mao väliskest: serooskest – peritoneum – katab igast küljest – intraperitoneaalne. Peensool: Peensool on seedekanali pikim osa – laibal (lihaskest pole toonuses!) 5-7m, elaval – 2-3m, läbimõõt alguses 4-5 cmm, lõpus 2-2,5 cm. Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete+rasvlahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendamine. Peensoolel on 3 osa: a)Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum (duodenum) (siit on arenenud ka maks ja kõhunääre!) b)Tühisool e. jejunum (jejunum) c)Niudesool e
viljastatud munarakk liigub emakasse vedeliku voolu, ripsmete - lihaskesta kaal ja rakkude pikkus suureneb raseduse ajal umbes 20x liigutuste (löögid emaka poole) ja lihaskesta peristaltika abil Perimetrium – serooskest - Tunica serosa - intraperitoneaalne asend intraperitoneaalselt - kõhukelme ei kata servi ja kaela eesmist pinda UTERUS/METRA/HYSTERA – EMAKAS - pärasoolele üle minnes moodustab kõhukelme excavatio rectouterina ehk - laperguse pirni kujuline lihaseline õõneselund, kus areneb loode Douglase õõne – selle põhi on naise kõhukelmeõõne madalaim punkt
c. põikikiud seesmised, on enam arenenud lävise ja põhja piirkonnas Tartu Tervishoiu Kõrgkool 13 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://www.biotech.um.edu.mt/home_pages/chris/GIT/GITimages/Stomach.JPG 4. serooskest, mis katab magu väljaspoolt igast küljest ( mao intraperitoneaalne asend), minnes üle naaberelunditele moodustab sidemeid. Maomahl, succus gastricus Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : 1. vett 2. mineraalsooli 3. lima, seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel 4. soolhapet ja sisemist faktorit 5. pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas, HCl toimel muudetakse ta pepsiiniks 6. püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormoon gastriini, mis kindlustab peanäärmete
● Peristaltika viib edasi pindmisi, enim läbiseeditud toiduosi. Lihaskesta kihid: 1. Välimine pikikiht:tuleb söögitorult ja läheb üle peensoolele; nn maopaelad maokõverikel. 2. Vahelmine ringkiht:eelmisest tugevam, mao üleminekul peensooleks, lukutiosas moodustab sulgurlihased. 3. Sisemine põhikiht:enam arenenud lävise ja põhja piirkonnas. 4. Serooskest:katab magu väljastpoolt igast küljest - magu on intraperitoneaalne elund - naaberelunditele üle minnes moodustab serooskest sidemeid e LIGAMENTE. - niiske, sile, veniv, võimaldab mao kuju muutmist libisemist naaberelundite suhtes - läheb kahelestmeliste duplikatuuridena maokõverikelt üle naaberelunditele, moodustades väike- ja suurrasviku. Maomahl SUCCUS GASTRICUS (Vahtramäe) ● Mao limaskesta ja selle näärmete eritis. Sekreteeritakse spetsiaalsete limaskestanäärmete poolt
kinoloonid, karbapeneemid, metronidasool. Kirurgiline ravi on näidustatud põhiliselt tüsistuste ohjamiseks: raske sümptomaatilise või infitseeritud nekroosi debridement (minimaalinvasiivne perkutaanne või transgastriline drenaaz, avatud nekrektoomia). Biliaarse etioloogia korral laparoskoopiline koletsüstektoomia. Tüsistused: peripankreaatiline vedelikukogum, pseudotsüst, abstsess, infitseeritud nekroos, GI verejooks, intraperitoneaalne verejooks, soolesulgus, fistulid, abdominaalne kompartmentsündroom, peritoniit. 23. Pankrease tsüstid. Klassifikatsioon. Diagnostika. Komplikatsioonid. Ravi printsiibid. Ägeda pankreatiidi tüsistustena võivad areneda pankrease tsüstid. Eristatakse pseudotsüsti ja abstsessi. Pankrease pseudotsüst võib tekkida ägeda pankreatiidi järgselt, alkohoolikutel ja traumahaigetel ka pankreatiidita. Sümptomiteks valu, kaalulangus, hellus palpatsioonil, palpeeritav mass, harva ikterus,
auto- või kaherattaliste sõidukite õnnetustel saadud löögist. Pankreaserebendid alguses kõhuvaevusi ei tekita või pole need iseloomulikud, nii et diagnoosi saab kohe panna ainult erandjuhul. 12 kuni 24 tunni möödumisel tekivad kliinilised sümptomid kõhukelmepõletiku ja soolehalvatusena. Põievigastused Põievigastused tekivad täis kusepõiega, alakõhuvigastuste korral, kus põis suurima pinge kohalt rebeneb ja uriin voolab vabasse kõhuõõnde (intraperitoneaalne põierebend). Selle tagajärjel tekib uriinist tingitud kõhukelmepõletik (uroperitonitis). Teine vigastuse mehhanism on kusepõie läbitorkamine luufragmentide poolt vaagnaringimurdude korral. Seejuures ei voola uriin kõhuõõnde, vaid ümbritsevasse koesse (ekstraperitoneaalne põierebend) ja kutsub mitteravimise korral esile põletiku subperitoneaalses ruumis. Intraperitoneaalne põierebend – põierebend põieosas kõhukelme sees
annaabi.ee 
