Pärimuse alla kuuluvad vanad teadmised, uskumused,kombed ja nende väljendumine vaimses loomingus, n: muusika,jutud. Rahvaluule kandub edasi suhtlemise teel. Niimoodi leviski vana rahvamuusika suhtlemise teel, hiljem aga kirjalikult..Tänapäeval on neid võimalusi rohkemgi. Kõigepealt tekkis vanem rahvamuusika-18.saj. ja hääbus umbes 19. saj. paiku, hernhuutlaste tulekuga eestisse..Vanemat rahvalaulu iseloomustab lihtsus ning ebatäpsus.Viis oli väikese ulatusega ja rahuliku rütmiga,intoneerimine ebatäpne e. lauldi rääkimisega samal kõrgusel.Uuemat rahvalaulu viis oli aga laiema ulatusega, esines palju hüppeid ning intoneerimine oli täpsem. Kahte rahvalaulu eristab ka teks, vanemal esines algriim, uuemal lõppriim. Mida aeg edasi, seda kindlamaks muutus ka vorm: enam ei olnud laul pikk joru,vaid eristas refrään.Temaatika oli vanasti igapäevane elu,luldi kõigest mis puudutas inimese toimetusi, ühiskonna probleeme jne.Hiljem lauldi inimese tunnetest(armastus,kurbus,igatsus)
· on lihtne ja järgib armastuslaulud teksti ülesehitust · vaimulikud rahvalaulud · Heliulatus 3-5 hiljem · Neljarealised salmid 5-8 astet ning oluline on tegevuse kujutamine. · Helikõrguste Tekstis esineb tõlkeid ja omaloomingut. intoneerimine Väheneb vahetu teksti loomine esituse käigus · Regiviisid (e väheneb impro.) üherealised LÕPPRIIM: · Lõuna-Eestis võib · värsirida lõppeb kõlalt lisanduda lühike refr. (kaasike, sarnaste sõnadega. kiigele, leelo) Värsiridades on kindel silpide ja rõhkude arv.
*lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus temaatika- tundelised armastuslaulud. Vaimulikud rahvalaulud Tekst jagune tavaliselt salmideks Lõppriim värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine Viis- cviiside heliulatus suureneb(6-12astet). Helikõrguste täpne intoneerimine. Esitus laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel Esitajate hulgas suureneb oluliselt meeste osakaal RAHVAPILLID kordofonid(keelpillid) hääle tekitaja pingul keeled aerofonid(õhkpillid) hääle tekitaja õhusammas -vabad aerofonid õhusammas(piiramata) -puhk- ja lõõtspilid õhusammas(pilli sees) idiofonid(isehelisevad pillid)- pilli korpus, materjal membranofonid(väriseva membraaniga pillid värisev nahk, kile
liigid- tantsulaulud,laulumängud,sõja-ja nekrutilaulud.uus temaatika-tundelised armastusl aulud. Vaimulikud rahvalaulud.tekst-jaguneb 4-realisteks salmideks,oluline tegevuse kuj .palju uut teksti.lõppriim-värsiridade lõp.kõlalt sarnaste sõnadega.silbilis-rõhuline värsisü s- värsiridades kindel silpide ja rõhkude arv.kirjakeele kasut.sündmuste areng tekstides kiirem.viis-viiside heliulatus 6-12 astet,palju hüppeid,helikõrguse täpne intoneerimine. 4- realise salmiga ühepikkune 4-realine viis,millele võib liituda refrään.esitus-lauldakse koo s või üksi.laulmine eeslaulja ja kooriga väh.laulmine pilli saatel.lauludel kindel tekst.tekst is algul käsikirjalistes,hiljem trükitud laulikutes.esinejate hulgas suureneb meeste Osakaal .hernehuutlased-ehk vennastekoguduslased,tulid eestisste 1720a. lõpul Saksamaalt.lootu st sisendav usukäsitlus,lihtrahvalik käitumine,kõik võrdsed,kandsid hoolt rahva hariduse eest
· Tekst: jaguneb värssideks, algriim, salmideks, lõppriim- värsiridade vanema murdekeele kasutamine, lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega, pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg kirjakeele kasutamine, sündmuste · Viis: jälgib teksti ülesehitust areng tekstidest kiirem heliulatus väike, helikõrguste · Viis: heliulatus suureneb, palju intoneerimine ebamäärane hüppeid, helikõrguste täpne · Regilaulud 1-häälsed, burdoon intoneerimine, 20.saj levib mitmehäälsus. · Setudel mitmehäälsus (killõ, torrõ) · Esitus: lauldakse koos või üksi, · Esitus: eeslaulja ja koori laulmine koori ja eeslauljaga vaheldumine ( koor liitub värsi
Eesti muusika. Eesti rahvamuusika. Vanemat rahva laulu minetatakse regivärsiliseks lauluks. Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata
varasemast tähtsamaks ning käibele tuli saksa keelest laenatud mõiste viis. Viiside hulk kasvas kiiresti peamiselt laenude ja muganduste tõttu naabritelt. Et kõik laulutekstid polnud ühesuguse vormiga, siis oli vaja ka rohkem erinevaid viise. Meloodiline liikumine muutus rikkalikumaks seda võimaldas viiside suurem heliulatus ja pikkus. Viiside põhitunnusteks oli suur heliulatus, pikem kindlama kujuga vorm, helikõrguste täpsem intoneerimine. Rahvalaule lauldi erinevatel puhkudel. Näiteks tööd tehes, matustel, kalendritähtpäevadel ning paljudel muudelgi juhtudel. Itkud. Itkud olid seotud surmaga, ent ka oluliste elumuutustega (abiellumise või sõttaminekuga) seotud nutulaule. Itkude meloodia meenutab erutatud kõnet ja halisemist. Surnuitkud on seotud usuga hauatagusesse ellu, neis kõneldakse lahkunu hingega. Kesksel kohal on kurbust väljendavad hüüded ja küsimused ("Miks surid?", "Miks läksid?" jne)
Jutustavaid laule on mõnikord saatnud ka liikumine. Neid on lauldud kiigel, teed käies või koos tagasihoidliku tantsulise liikumisega, näiteks eriliselt ringis sammudes ("Kihnu ratas"). 7.2. Lüürilised lauludLüürilisi laule lauldi enamasti uuematel regiviisidel. Suhteliselt hilisemat regiviiside kihistust iseloomustavad järgmised tunnused: · suurem heliulatus (kvint oktav); · ulatuslikum vorm (kahe- ja enamarealised viisid); · heliastmete kõrguse selgem intoneerimine; · viisi liikumine toimub sageli mööda kolmkõla helisid. Põhja-ja Lääne-Eesti uuemad regiviisid olid sageli tantsulise iseloomuga. Lõuna-Eestis tuli ette pikemaid, kohati arusaamatuid refrääne (nt sink sale proo) Kindla tegevusega seostamata lüürika kohta võib öelda, et need olid inimese elust ja olust kõnelevad laulud. Lauludes laulust ja laulikust õhutati laulma ja ilutsema. Mitmed laulud kõnelesid laulude
annaabi.ee 
