otsustada või neist abi leida. Lõpetuseks toon välja veel mõned head mõtted narkosõltuvuse ennetamise eesmärkidest, mis on kirja pandud Nelli Kalikova poolt. Narkootikumide tarvitamisest (Nelli Kalikova) Valdav enamik noori väidab, et hakkas meelemürke proovima vabatahtlikult, sõprade soovitusel. Ajendiks tuuakse uudishimu. See seletus on kõige lihtsam ja ilmselt ei ava narkomaania sügavamaid põhjusi, mida tundes saab sõltuvust ennetada. Samas oli 98% intervjueeritavatest vene keelt kõnelevad noored ja 85% nendest noormehed ning see viitab tervele sotsiaalsete põhjuste kompleksile, mida ei ole tänini uuritud ja mida välja selgitamata ei ole võimalik ära hoida uute noorte inimeste langemist meelemürkide ohvriks. Kõige laiemas mõttes võib need põhjused kokku võtta kui puudused vene keelt kõnelevate noorte integreerimisel Eesti ühiskonda. Sotsiaalsete põhjuste elimineerimine.
töötajate arvamused firmast ning selle struktuurist, mida võibolla nii palju nõukogude ajakirjandusest lugeda ei saanud. Töötajad väidavad küll, et töö oli raske, tihtipeale tervistkahjustav ning pingutustnõudev, kuid samas huvitav. Põhilise aspektina töö keerukusest jookseb läbi joon sellel ajal valitsenud plaanimajandusest. Huvitav siinkohal on ka see, et tervist kahjustava töö tõttu said tootmisega tegelevad inimesed 5 aastat varem pensionile. Enamus intervjueeritavatest tõid välja ka fakti, et palga üle nuriseda ei saanud ning see oli üldiselt kõrgem kui teistes ettevõtetes. Samuti mainivad mitmed töötajad, et raske töö tegid talutavamaks ettevõtte ühised väljasõidud ja peod mis töötajaid ühendasid. Sellisel teemal uurimuse koostamine on aktuaalne selle ettevõttega seotud, või seotud olnud inimestele. Võõrad selle vastu erilit huvi ei tunneks. Samas pean seda Kadrina jaoks väga
teenused(Rog,Holupka 1998;Avramov 1999;Washington 2002). Tartu kodututest rohkem kui pooled on koduta olnud juba üle kahe aasta (22 meest ja 9 naist- kokku 31 inimest 57-st uuritavast) .Ja siiski on neil lootus,et ükskord leiavad nad endile alalise elamise.Keegi ei soovinud jääda varjupaiga või turvakodu kliendiks või ööbida juhuslikes, elamiseks kõlbmatutes paikades.Kusjuures ainult kolmandik intervjueeritavatest pidas olemasolevat ööbimiskohta väljakannatamatuks. Enamusel kodututest puuduvad rahalised vahendid eluaseme üürimiseks eraüürisektorist.Nende sissetulek on juhuslik,ebakindel ja ebaregulaarne.Kodutud loodavad sotsiaaleluruumide üürimisele.Kuid ka seal ei saaks nad ilma kõrvalise abita (teenused või rahaline toetus) hakkama.Kodutud sooviks saada sotsiaaltöötajatelt nõustamist.Ja väga tähtis on kodututele supiköögi kasutamise võimalus. TÖÖ JA SISSETULEK
Küsimuse eesmärk: See küsimus annab küllaltki hea ülevaate alluva-juhi suhetest. Vastuste põhjal saame analüüsida milline õhkkond organisatsioonis valitseb, kui vastutulelikud juhataja on ja kas kardetakse juhataja poole pöörduda oma probleemidega või mitte. Vastused: Vastanute arvates ei ole raske juhi poole pöörduda, piisab vaid emailist või koputusest tema uksele, kuna tegemist on avatud inimesega. Kaks meie intervjueeritavatest ei allu otse juhatajale, aga sellest hoolimata on neil enamasti lihtne tema poole pöörduda, nagu ka oma otsese ülemuse poole. 2. Kirjeldage palun, mil ,määral juhid arvestavad teie arvamusega? Küsimuse eesmärk: Teada saada, kui palju kaasavad juhid otsuste tegemisse ka alluvaid. Kas juht võtab arvamust arvesse ka siis, kui see erineb tema omast. Vastused: Kolm vastanutest väitis, et nende poolt hallatavate töölõikude osas arvestatakse
Aga tegelikult pole hullu midagi, eks ikka on momente, kui ei saa päris täpselt aru, mida lektor küsimuse all mõtles, aga pole hullu. Paljudele on töö leidmine 15 peavaluks, aga ega nad tegelikult midagi selle nimel ei tee ka – kes otsib, see leiab midagi ikka.“(P2,2014) Tundes huvi, kus noored oma tulevikku näevad sai töö autor peamiseks vastuseks „ Ei oska öelda.“. Kuid positiivse aspektina peab nentima, et vähemalt üks intervjueeritavatest leidis end tulevikus pigem Eestist. Lõpetuseks paluti intervjueeritavatel tuua näiteks mõni lõbus ja õpetlik seik, mis nendega Taanis juhtunud on. Järgnevalt on toodud näited lugudest, mille intervjueeritavad välja tõid. Näide T1:“ Päris esimest korda, kui taksoga linnast koju sõitsin, ei suutnud ma uue kodu aadressi hääldada ega ka veerida.. Taksojuht ootas ja mina püüdsin kümneid kordi erineva kõla, pikkuse ja aksendiga tänava nime öelda
3/2011). Ajakirja numbris 1/2011 on kaanel Melliste lahingut illustreeriv kunstiteos. Toimetaja veeru juures ilmub foto ajakirja peatoimetajast Tea Kurvitsast ning lõpus ilmub tema signatuur. Ajakirja sisukord on liigendatud värviliste rubriigipealkirjade ning numbritega. Sisukorra juurde kuuluvad värvilised ja mustvalged pildid. Sisukorraga samal lehel ilmub informatsioon ajakirja toimetusest. Intervjuu kui ajakirja löökrubriik on illustreeritud ühe suure pildiga intervjueeritavast (või intervjueeritavatest) artikli alguses ning paljude väiksemate mustvalgete ning värviliste piltidega persooni lapsepõlvest ja edasisest elust artikli sees. Piltide juures on seletused ja kirjeldused. Samuti on intervjuu juures suurelt välja toodud intervjueeritava persooni säravamad tsitaadid intervjuust. Tsitaatide välja toomine on tavaks ka teist tüüpi artiklite juures. Ajalooga seotud lugude juures ilmub palju mustvalgeid kirjelduste ja seletustega arhiivifotosid.
midagi.155 Ka Merca sõnab, et punkarite tegevus polnud tema meelest vaid sihitu jauramine (ehkki esines ka seda), vaid teatavas suunas tegutsemine.156 Kiwa leiab aga samas, et tema hinnangul punkaritel mingeid konkreetseid eesmärke polnud ning pigem seisnes kogu tegevus sihitus eksisteerimises.157 Väga vastakad on intervjueeritavate arvamused selle osas, kas punkliikumine mängis rolli ENSV kokkuvarisemisel. Kõigist intervjueeritavatest vaid üks, Peep Männil usub, et punkaritel ning punkkultuuri levimisel oli ENSV kokkuvarisemises märkimisväärne roll mängida, põhjendades oma arvamust sellega, et enne punkmuusikat puudusid täielikult protestilaulud ning üldine laiapõhjaline massile vastandumine.158 Männiliga täiesti vastandlikul seisukohal on aga Merca ja Eero Tamm, kes ei näe kumbi pungil mingit rolli Nõukogude Eesti kaol.159 Merca võtab oma arvamuse pungi mõjust lühidalt kokku: „Sitta ta mõjutas.“160
Kohaliku kogukonna aktiivne kaasamine kuurordiarendusse on kooskõlas ka käesoleva magistritöö teooriaga. 2005. aastal tehtud Pärnu linnakodanike uuringust selgus, et huvigrupp suhtub turistidesse tolerantselt ja mõistab nende vajalikkust linnamajanduse seisukohast. Uuriti ka, kas turism julgustab kogukonda tegelema mitmete kultuuriliste tegevustega nagu käsitöö, kunst ja muusika ning 83% vastanutest leidis, et see on nii. Lisaks leidsid 2/3 intervjueeritavatest, et tänu turismi arendamisele on kohalikel elanikel rohkem vaba aja 34 veetmise võimalusi ning 1/3 jällegi, et turismi areng ei ole mõjutanud vaba aja veetmise kohtade valikut linnas. (Müristaja 2005: 5) Tabel 7. 20. ja 21. sajandi Pärnu kuurordi võrdlus 20. sajandi Pärnu kuurort 21. sajandi Pärnu kuurort Kultuur meelelahutuslik, passiivne osa- Loov, elamusi ning osalust pakkuv. lemine.
annaabi.ee 
