Need luuletused on vormitud sonetid tõesti oma harduses ja samas pöörata tahtmistega. Oma loominguga võitleb Jürgen nii vormilise kui ka vaimse stambi vastu. Esialgu küll läbinähtavalt, seega populaarsena, aga mis edasi tuleb, näitab luuletaja saatus. Oleks (on küll paha poiss ja olemata asi) luulesõbralikum aeg, siis müüdaks "Sonetid" vähemalt tiraaiga 3000 4000 päris kiirelt läbi. Mingis mõttes pole Rooste esikteos sugugi moodne, hoolimata nimetatud intertekstuaalsusest pole siin postmodernsuse hõngugi, sest tekstide ehitamist või miksimist nagu Sven Kivisildnik või Aare Pilv ta ei harrasta, ning lisaks kõigele on luuletustel olemas puändikus (varieeruvalt varjutatud). Kuigi vahel keeleliselt omapäratsev, on ta siiski tunde- ja mitte sõnamaag. Inimlikuimad ja mõistetavaimad asjad on murtud värsiridadeks, mis haaravad lugeja jäägitult. Tegu on isikliku elu kerge kõverpeegeldamisega fantaasia piirini. Kas "Sonetid" eesti kirjanduses midagi muudavad
Tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukturalismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd) 42. Ökokriitika kirjandusteaduses. a. - looduse ja kirjanduse seosed; kirjandustekstise ülelugemine ökokr. vaatepunktist (ka UT, Kadri Tüür) ning vähemusdiskursuste uurimine 43. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, queer-teooria jm. a
tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuyid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta Gilles Deleuze (19251995) ja Félix Guattari on kirjutanud mitmeid uurimusi skisoanalüüsi kohta (poststr. foon, psühanal foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüs (kui freuid tüüpi analüüs valib
hirm ja ebamäärasus. Teema, mis Undil romaani sisse toodud on, on kirjutamine. Kuivõrd on romaani võimalik maailma sisse kirjutada. Kas kirjutatu on originaalne, kui paju seal on materjali, mis ei ole minu oma, kui palju on võõrast sõna. Selles samas romaanis tuleb välja postmodernne võta tsiteerimine. Siis veel selline segamine: argielu (kaktuse kastmine) seguneb teaduslikkusega (ladinakeelsed nimetused). Ka see on ,,võõras" sõna, mida kasutatakse, üks variant intertekstuaalsusest. Postmodernsete võtete hulka kuulub ka loetelu. Antud tekstis on teatav klaustrofoobia. Öös on asju on tegelikult rida Heiti Talviku luuletusest. Ehk jälle võõras sõna. (,,Öös on asju, mida tark ei puutu.") See viitab sellele, et maailmas on probleeme, millega ei ole vaja tegeleda, millega tegelemine võib olla ohtlik. Kogu see romaan seda öö irreaalsust ka illustreerib. Undi mõte võiks olla (mitte ainult selles romaanis, vaid läbivalt kogu loomingus): mõtlemine ja kunst
Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, ökokriitika, queer-teooria jm. (1) Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said
eksplitseerima, markeerima,silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin), tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre), teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami, juba 60-l oli postsrukt.-ismi keskses (Tel Quel'iga seotud); hiljem hakkab domineerima tema käsitlus intertekstuaalsusest; sellest on ka varem juttu, kuid Kristeva annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray/Elaine Showalter/Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Ökokriitika kirjandusteaduses. ökokriitika - tegeleb keskkonna ning kirjanduse ja kultuuri suhete uurimisega, peamisteks uurimisteemadeks on kirjanduse seosed looduskeskkonna kui kirjanduse laiema kontekstiga; looduskeskkonna ning loomade ja taimede kujutamine kirjandusteostes; keskkonnakasutuse
tekst. Kirjutaja on vahendaja, sekundaarne. Kristeva räägib tekstipindadest, tekstis kohtuvad erinevad diskursused e. “kirjad”, kultuurikontekstist tulenevad, autorist ja lugejast tulenevad “kirjad”, (kumbki on ülimalt tugevasti kultuurikontekstist olenev), sotsiolekt (kollektiivne), idiolekt – individuaalne. Märgiline struktuur funktsioneerib teiste struktuuride seas, suhestub nendega, samastub või vastandub. 11. Riffaterre intertekstuaalsusest (vt "Akadeemia" 1998) Riffaterre’i arvates kiputakse pahatihti samastama hüpertekstuaalsust intertekstuaalsusega. Sellele on andnud aluse arvutirevolutsioon – arvuti on arenenud infootsimissüsteemist reaalse analüüsi süsteemiks, mis on võimeline tekitama esmalt kriitilist diskursust ja hiljem loovat kirjeldust. Hüpertekst astuvat üle kirjaliku teksti lineaarsusest ja muutuvat “intertekstuaalsuse otseseks kehastuseks”. Riffaterre’i väitel
peale. Selline raamat kuulub filmi järel turule paisatud kalendrite, voodipesu, sampooni jms toodete hulka. Kui kaubamärk on välja töötatud, tuleb seda ka kasutada. Suundumus jätkub: Aare Toikka ja Aarne Mägi filmi järel kirjutatud raamat ,,Ruudi" (2006) valiti rahvusvahelisel lasteraamatu päeval, 2. aprillil 2007 Tallinna Keskraamatukogu noorte lugejate poolt kõige populaarsemaks lasteraamatuks. Heaks näiteks intertekstuaalsusest filmi ja kirjanduse vahel Eestis on veel Tanel Siimsoni 15. Sten Roosi muinasjutuvõistlusel teise koha saanud töö pealkirjaga ,,Kolm põrsakest 2: hundi tagasitulek", mis on kõigi nende loendamatute Terminaatorite ja Võitmatute missioonide tüüppealkirju. Visuaalse meedia diktaat on viinud selleni, et laps keeldub mustvalgete piltidega raamatu ettelugemisest, leppides sellega alles seejärel, kui on ära näinud vastava joonisfilmi: näiteks ,,Bullerby lapsed" või ,,Muumitroll"
annaabi.ee 
