piirata ligipääsu internetile. Seda just selle pärast, et hoida teadmatuses oma rahvast ja samas varjata seda, mis autoritaarses riigis tegelikult toimub. Arvan, et Interneti ja üldiselt suhtlemise kultuuri muutmine peab käima muud moodi kui piirangute kaudu. Eesti on demokraatlik riik Eesti poliitika on käsitleda internetivabadust põhivabaduste ja inimõiguste kaudu. Meie riik on kolmandat aastat järjest maailmas esimeste hulgas internetivabaduse poolest. Eestile on sama oluline toetada väljendusvabadust internetis kui teisi põhiõiguste ja vabaduste kaitsega seotud tegevusi. Internetivabaduse teine külg on küberjulgeolek. See on julgeoleku lahutamatu osa. Sinna alla käivad veel küberkaitse ja - turvalisus ning elutähtsa teaberuumi kaitse. Võimalikud küberrünnakud ei piirdu enam ainult veebilehtede halvamisega. Väga paljud tähtsad riigi valdkonnad sõltuvad ulatuslikult haavatavast tehnoloogiast. E-riik ja
a. Mida leiate ja kas saate vastuse? Kui jah, pange kirja, mis on välispoliitika peamised riskid 2015. Aastal. Esitage ka ühe näite pealkiri ja URL. Leidsin palju riskide teemalist infot, aga need ei käinud välispoliitika kohta. Ei leidnud vastust. Otsingusse kirjutasin: välispoliitika riskid 2015 Järgmistele küsimustele vastates kasutage metaotsivahendit Dogpile (http://www.dogpile.com/) 11. Mitmendal kohal asub Eesti internetivabaduse pingereas 2013. aastal? Kas see erineb 2012. aasta seisust? Lisage ka link vastavatele materjalidele. Kuidas otsite? Eesti oli aastal 2013 maailma internetivabaduse tabelis teisel kohal. Aastal 2012 oli Eesti esikohal. Lingid: http://www.postimees.ee/983192/eesti-palvis-internetivabaduse-uuringus- esikoha http://www.telegram.ee/eesti/eesti-on-maailma-internetivabaduse-tabelis-teisel- kohal#.VheyU3rtmkp Algul kirjutasin otsingusse: Eesti internetivabadus 2013
Aga kas on ikka õige, et mitmetes uudisteportalides saavad inimesed ise uudiseid uuendada ja nii ka nende sisu muuta. Meediavabadusest on tänapäeval tekkinud demokraatia mõõdupuu, kuid kas liiga suur meediavabadus võib ühiskonnale hoopis halvasti mõjuda? Hetkel tekitab kõige rohkem kära ühiskonnas internetivabadus ning lõpmatud uudiste kommenteerimise võimalused. Ühed ütlevad, et Internetis ei tohiks liialt palju negatiivset arvamust avaldada. Teised rõhuvad Internetivabaduse juures jällegi meie demokraatlikule ühiskonnale, et demokraatlikus riigis peab olema täielik sõnavadus jne. Isiklikult olen nõus, et igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada, olgu siis suuliselt või läbi Interneti. Kui ajakirjanik paneb Interneti üles uudise siis peaks ta arvestama, et kindlasti tuleb sellele uudisele ka palju negatiivseid kommentaare, mitte ainult kiidulaulu. Samas aga arvan ka, et igal
põhiseaduse olemasolu). 4. Millised on õigusriigi ja võimuriigi sarnasused ning erinevused? – Mõlemad on korrariigid. Korra aluseks on õigusriigis õiglus, võimuriigis aga distsipliin. Võimuriigis surutakse inimesi alla ja riik on tähtsam kui indiviid. (Võimuriik – läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.) 5. Mis on tsensuur? Kuidas rikub internetivabaduse piiramine õigusriigi põhimõtteid? – Tsensuur on sõnaõiguse mahasurumine, kontroll sõnavabaduse üle. Internetivabaduse piiramine tähendab seda, et inimestel peaks olema vabadus kogu interneti sisule ja kasutamisvõimalusele, kuid paljudes õigusriikides seda pole ja see rikub selle põhimõtet, sest õigusriigis peaks olema inimesel vabadus. 6. Mis on põhiseaduse funktsioon demokraatlikus riigis? –
inimesed muusika allatõmbamise eest maksta raatsiks. Tänu piraatlusele levib muusika kiiresti, artistid saavad endale rohkelt fänne, kes näiteks artisti kontserdeid külastades ostavad pileti ja sellega oma lemmikule maksavad. Erinevused ACTA ja SOPA vahel Euroopa rahvusvahelist võltsimisvastast võitlust käsitlev ACTA lepe võib olla hirmutavam oht kui USA internetipiraatluse tõkestamise seadus SOPA, arvavad internetivabaduse toetajad. Nii ACTA kui ka SOPA eelnõud on näiliselt suunatud võltsimise ja piraatluse vastu, kuid nende vastaste hinnangul on lepetel hoopis vastupidine efekt, kuna need piiravad internetivabadust, innovatsiooni ja võimalik, et isegi tsenseerivad internetti, kirjutab ERR vahendusel International Business Times. SOPA on USAs põhjustanud ulatuslikke proteste ning esialgu näib, et kongress ja senat on loobunud netipiraatluse vastase seaduse senisel kujul arutamisest
Üks kolmandik (32%) ühendusi on loodud vähem kui kahe aasta eest ehk siis umbkaudu 2004. aastal, teine kolmandik (34%) 2-3 aastat tagasi ehk umbkaudu 2003.aastal ning ülejäänud ühendused (34%) 4 ja rohkem aastat tagasi seega omas 1/3 uuritavatest peredest juba 2000 aasta alguses internetiühendust. Internetivabadus Eestis USAs asuv organisatsioon Freedom House paigutas Eesti värskes uuringus internetivabaduselt kõige vabamate riikide hulka. Freedom House uuris internetivabaduse olukorda 15 riigis. Organisatsioon võttis tähelepanu alla juurdepääsu internetile, internetipiirangud ning internetikasutajate õiguste rikkumised. 15 uuritud riigi seast pälvis kõrge internetivabadusega riigi tiitli vaid neli Eesti, Brasiilia, Suurbritannia ja Lõuna- Aafrika vabariik. Raporti Eestit puudutavast osast võib lugeda, et esimene internetiühendus avati siin 1992. aastal ning alates sellest ajast on Eestist kujunenud üks enim internetti kasutavaid riike maailmas
170. Kumb on vabam? Oletame , et meil on kaks riiki, mis on kõiges identsed, v. a. riigis A on keelatud jumalateenistused.riigis B on keelatud nina nokkimine. Kas riigid (inimesed neis?) on sama vabad? ,,mõned piirangud on tõsisemad kui teised jamõned sootuks triviaalsed. Paljude osas esinebmuidugi lahkarvamusi. Ent otsustus sõltubmingisugusest arusaamast selle kohta, mis oninimese elu jaoks tähenduslik. "Charles Taylor (2005 171. Internetivabadus "Eesti pälvis internetivabaduse uuringus esikoha" "Iga riigi puhul vaadeldi kodanike takistusi internetile ligipääsemisel, piiranguid seal leiduvale sisule ja muude kasutajaõiguste rikkumisi, näiteks blogijate vahistamisi, makstud poliitkommentaatorite olemasolu või rünnakuid teisitimõtlejate vastu." Postimees 24. sept 2012 Küsimus: Kas häkkimisvabaduse (vabadus sisenedaPentagoni arvutisisudesse) võimalus suurendab vabadust?Miks mitte ? 172. Õiglus - Aristoteles
annaabi.ee 
