Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"internetiteenus" - 12 õppematerjali

Domain Name System-esitlus
19
ppt

Domain Name System (esitlus)

DNS (Domain Name System) Jekaterina Misuna Domeeninimede süsteem Internetiteenus , mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP- aadressideks Domeeninimede süsteem DNSi ülesehitus on puu laadne Kõige aluseks on juured elik "." serverid, kes teavad järgmise taseme domeenide servereid. Järgnevad ülema astme domeenid nagu näiteks .org, .net, .com ning riikide nagu .ee, .fi, .ru. Domeeninimede süsteem Samal tasemel nimed ei kordu Pisike ASCII kunst ilmestab seda juttu :

Informaatika → Arvutivõrgud
49 allalaadimist
Võrguprotokollide esitus
60
pptx

Võrguprotokollide esitus

DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele DNS Domain Name System Domeeninimede süsteem DNS(2) Loodud 1983 Autor Paul Mockapetris Siiani kasutusel DNS(3) parameetrid Retries MinTTL MaxTTL CacheRecords NameLookupPriority Recursion Dnssec DNS(4) Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP File Transfer Protocol Failiedastusprotokoll FTP(2) Loodud 1971 Autor Abhay Bhushan Siiani kasutusel FTP(3) parameetrid Type

Informaatika → Informaatika
8 allalaadimist
Arvuti ja interneti kasutamine 8 a klassis
38
pdf

Arvuti ja interneti kasutamine 8.a klassis

mõningaid veebilehekülgedega seotud ​  dokumente.          4  ● World Wide Web​  (WWW või lihtsalt veeb) ­ suurim ja kiiresti arenev internetiteenus.                  1.2 Interneti ajalugu    Tänase  interneti  kujundamist  alustati  1960.  aastatel  USA  kaitseministeeriumi  katselisest  arvutivõrgust  ARPANET,  mis  hiljem  jaotati  tsiviilkasutusega  ARPANETiks  ja  salastatud  sõjaväeliseksMILNETiks.  Aastail  ​ 1962­1968  arendati  välja  paketipõhine  tsentraliseerimata 

Meedia → Meedia
34 allalaadimist
ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST INTERNETIST
10
odt

ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST INTERNETIST.

Küsitluse tulemused eksporditi MS Exceli faili. Küsimuste analüüsiks ettevalmistamisel ja analüüsimisel kasutati Exceli funktsioone ja Pivot tabelit. 2 INTERNETI TÄHTSUS KAASAJA INIMESE ELUS Tänapäeval vaevalt leidub inimest, kes ei puutuks ühel või teisel viisil kokku interneti ja selle erinevate teenustega. Internet on vajalik igas eas inimestele. Olgu selleks siis õppimine, suhtlemine, töötamine, igapäevane olme või meelelahutus. 1. Paraku ei ole internetiteenus kõigile võrdselt kättesaadav. Valdav osa noortest kasutab internetti igapäevaselt (vt Joonis 1). http://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/e-riigist-i- riigiks/infoyhiskonna-arengu-hetkeseis/arvuti-ja-internetikasutus- eestis-2012). Interneti kasutamine vanuserühmiti 2012 (osatähtsus, %) Samas mitte kõikidele vanuserühmadele ei ole internet võrdselt kättesaadav. ,,Digilõhe on infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt

Informaatika → Informaatika
3 allalaadimist
Arvutivõrkude alused
14
docx

Arvutivõrkude alused

Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol) . Mõnesseopsüsteemi, näit. Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud. DNS Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP

Informaatika → Arvutivõrgud
80 allalaadimist
Arvutivõrkude Referaat
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol). Mõnesseopsüsteemi, näit. Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud. DNS Domeeninimede süsteem (teenus): Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP Failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist

Informaatika → Arvutivõrgud
90 allalaadimist
Kommunikatsiooni kokkuvõte
6
doc

Kommunikatsiooni kokkuvõte

Suudab vastu võtta ka haldamine. võimalikku teed pidi“ Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja graafika-, audio- ja videofaile. 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid 19. DNS Domeeninimede süsteem – internetiteenus, mis tõlgib baasil. Rakenduskiht – transpordikiht – võrgukiht – millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed transpordikiht – rakenduskiht. On organiseeritud 3 suhteliselt Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeled pidada kui

Tehnoloogia → Tehnoloogia
4 allalaadimist
Algustähe ortograafia
68
docx

Algustähe ortograafia

emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf). Võib kirjutada nii avalik Interneti-punkt kui ka avalik internetipunkt. Sama moodi Interneti-aadress = internetiaadress, Interneti-allikas = internetiallikas, Interneti-foorum = internetifoorum, Interneti- kaubamaja = internetikaubamaja, Interneti-kaubandus = internetikaubandus, Interneti-otsing = internetiotsing, Interneti-pank = internetipank, Interneti-pood = internetipood, Interneti-portaal = internetiportaal, Interneti-teenus = internetiteenus, Interneti- turundus = internetiturundus, Interneti-väljaanne = internetiväljaanne, Interneti-ühendus = internetiühendus, Interneti- põhine = internetipõhine. Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. juuni 2008. a otsus (http://www.emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf). Argikeelne taimenimetus on Brüsseli kapsas, aianduses on rooskapsas. Kirjutage Käru valla päev (lahku). Edukat uut aastat! Suur täht on ainult lause algul.

Eesti keel → Eesti keel
15 allalaadimist
Suur-väike algustäht
35
docx

Suur-väike algustäht

emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf). Võib kirjutada nii avalik Interneti-punkt kui ka avalik internetipunkt. Sama moodi Interneti-aadress = internetiaadress, Interneti-allikas = internetiallikas, Interneti-foorum = internetifoorum, Interneti-kaubamaja = internetikaubamaja, Interneti-kaubandus = internetikaubandus, Interneti-otsing = internetiotsing, Interneti- pank = internetipank, Interneti-pood = internetipood, Interneti-portaal = internetiportaal, Interneti-teenus = internetiteenus, Interneti-turundus = internetiturundus, Interneti-ühendus = internetiühendus, Interneti-põhine = internetipõhine. Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. juuni 2008. a otsus (http://www.emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf). Argikeelne taimenimetus on Brüsseli kapsas, aianduses on rooskapsas. Edukat uut aastat! Suur täht on ainult lause algul. Õige on kirjutada Eesti piirivalve (esimene sõna suure, teine väikese tähega). Õige on kirjutada Eesti toode.

Eesti keel → Eesti keel
32 allalaadimist
Eksami küsimuste põhjalikud vastused
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

laetakse alla koopiad. See võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot ning näit. reisil olles käia postkasti vaatamas suvalisest internetiühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. // ((( Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll ))) 16. DNS Domain name system. ==> Domeeninime süsteem (teenus). (((DEF: Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse.))) EHK SIIS Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressiteks. Andmebaas on jaotatud, hajutatud. Iga nimeserver haldab internetis teatud piirkonda (domeeni). DNS kasutab UDP. // ==> Miks seda ei tsentraliseerida? Et vähendada koormatust, vähendada tõenäosust, et midagi ei tööta, vahemaadest tuleneva viivituse vähendamiseks. //

Informaatika → Arvutivõrgud
410 allalaadimist
Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused
52
docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

arvutisse laetakse alla koopiad. See võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot ning näit. reisil olles käia postkasti vaatamas suvalisest internetiühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. // ((( Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll ))) 16. DNS Domain name system. ==> Domeeninime süsteem (teenus). (((DEF: Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse.))) EHK SIIS Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressiteks. Andmebaas on jaotatud, hajutatud. Iga nimeserver haldab internetis teatud piirkonda (domeeni). DNS kasutab UDP. // ==> Miks seda ei tsentraliseerida? Et vähendada koormatust, vähendada tõenäosust, et midagi ei tööta, vahemaadest tuleneva viivituse vähendamiseks. //

Tehnoloogia → Tehnoloogia
18 allalaadimist
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
46
pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

Peale e-posti programmide toetavad MIME tüüpe ka veebibrauserid. Nii suudavad nad kuvada või printida ka neid faile, mis pole tavalises brauserites kasutatavas HTML vormingus EHK MIME tüüpe: Tekst (plain, html), Pilt (jpeg, gif), Hääl/audio (basic), Video (mpeg), Rakendused (muud andmed, mis peavad lugejal olema, et kirja näha nt MS Word). 16. DNS (Domain Name System)  Domeeninime süsteem/teenus.  DEF: internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP-aadressideks (vajadusel ka vastupidi). Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP-aadresse.  Ehk inimesed kasutavad internetis surfamiseks hosti nimesid, ehk URL ribale kirjutatakse www.google.com, mitte IP-aadress. Küll aga ei suuda selliseid nimesid töödelda ruuterid, neil on vaja IP-aadresse, et nende URL-idega midagi peale hakata

Informaatika → Arvutivõrgud
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun