DNS (Domain Name System) Jekaterina Misuna Domeeninimede süsteem Internetiteenus , mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP- aadressideks Domeeninimede süsteem DNSi ülesehitus on puu laadne Kõige aluseks on juured elik "." serverid, kes teavad järgmise taseme domeenide servereid. Järgnevad ülema astme domeenid nagu näiteks .org, .net, .com ning riikide nagu .ee, .fi, .ru. Domeeninimede süsteem Samal tasemel nimed ei kordu Pisike ASCII kunst ilmestab seda juttu :
DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele DNS Domain Name System Domeeninimede süsteem DNS(2) Loodud 1983 Autor Paul Mockapetris Siiani kasutusel DNS(3) parameetrid Retries MinTTL MaxTTL CacheRecords NameLookupPriority Recursion Dnssec DNS(4) Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP File Transfer Protocol Failiedastusprotokoll FTP(2) Loodud 1971 Autor Abhay Bhushan Siiani kasutusel FTP(3) parameetrid Type
mõningaid veebilehekülgedega seotud dokumente. 4 ● World Wide Web (WWW või lihtsalt veeb) suurim ja kiiresti arenev internetiteenus. 1.2 Interneti ajalugu Tänase interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseksMILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata
Küsitluse tulemused eksporditi MS Exceli faili. Küsimuste analüüsiks ettevalmistamisel ja analüüsimisel kasutati Exceli funktsioone ja Pivot tabelit. 2 INTERNETI TÄHTSUS KAASAJA INIMESE ELUS Tänapäeval vaevalt leidub inimest, kes ei puutuks ühel või teisel viisil kokku interneti ja selle erinevate teenustega. Internet on vajalik igas eas inimestele. Olgu selleks siis õppimine, suhtlemine, töötamine, igapäevane olme või meelelahutus. 1. Paraku ei ole internetiteenus kõigile võrdselt kättesaadav. Valdav osa noortest kasutab internetti igapäevaselt (vt Joonis 1). http://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/e-riigist-i- riigiks/infoyhiskonna-arengu-hetkeseis/arvuti-ja-internetikasutus- eestis-2012). Interneti kasutamine vanuserühmiti 2012 (osatähtsus, %) Samas mitte kõikidele vanuserühmadele ei ole internet võrdselt kättesaadav. ,,Digilõhe on infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt
Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol) . Mõnesseopsüsteemi, näit. Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud. DNS Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP
Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol). Mõnesseopsüsteemi, näit. Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud. DNS Domeeninimede süsteem (teenus): Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP Failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist
Suudab vastu võtta ka haldamine. võimalikku teed pidi“ Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja graafika-, audio- ja videofaile. 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid 19. DNS Domeeninimede süsteem – internetiteenus, mis tõlgib baasil. Rakenduskiht – transpordikiht – võrgukiht – millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed transpordikiht – rakenduskiht. On organiseeritud 3 suhteliselt Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeled pidada kui
emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf). Võib kirjutada nii avalik Interneti-punkt kui ka avalik internetipunkt. Sama moodi Interneti-aadress = internetiaadress, Interneti-allikas = internetiallikas, Interneti-foorum = internetifoorum, Interneti- kaubamaja = internetikaubamaja, Interneti-kaubandus = internetikaubandus, Interneti-otsing = internetiotsing, Interneti-pank = internetipank, Interneti-pood = internetipood, Interneti-portaal = internetiportaal, Interneti-teenus = internetiteenus, Interneti- turundus = internetiturundus, Interneti-väljaanne = internetiväljaanne, Interneti-ühendus = internetiühendus, Interneti- põhine = internetipõhine. Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. juuni 2008. a otsus (http://www.emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf). Argikeelne taimenimetus on Brüsseli kapsas, aianduses on rooskapsas. Kirjutage Käru valla päev (lahku). Edukat uut aastat! Suur täht on ainult lause algul.
emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf). Võib kirjutada nii avalik Interneti-punkt kui ka avalik internetipunkt. Sama moodi Interneti-aadress = internetiaadress, Interneti-allikas = internetiallikas, Interneti-foorum = internetifoorum, Interneti-kaubamaja = internetikaubamaja, Interneti-kaubandus = internetikaubandus, Interneti-otsing = internetiotsing, Interneti- pank = internetipank, Interneti-pood = internetipood, Interneti-portaal = internetiportaal, Interneti-teenus = internetiteenus, Interneti-turundus = internetiturundus, Interneti-ühendus = internetiühendus, Interneti-põhine = internetipõhine. Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. juuni 2008. a otsus (http://www.emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf). Argikeelne taimenimetus on Brüsseli kapsas, aianduses on rooskapsas. Edukat uut aastat! Suur täht on ainult lause algul. Õige on kirjutada Eesti piirivalve (esimene sõna suure, teine väikese tähega). Õige on kirjutada Eesti toode.
laetakse alla koopiad. See võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot ning näit. reisil olles käia postkasti vaatamas suvalisest internetiühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. // ((( Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll ))) 16. DNS Domain name system. ==> Domeeninime süsteem (teenus). (((DEF: Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse.))) EHK SIIS Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressiteks. Andmebaas on jaotatud, hajutatud. Iga nimeserver haldab internetis teatud piirkonda (domeeni). DNS kasutab UDP. // ==> Miks seda ei tsentraliseerida? Et vähendada koormatust, vähendada tõenäosust, et midagi ei tööta, vahemaadest tuleneva viivituse vähendamiseks. //
arvutisse laetakse alla koopiad. See võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot ning näit. reisil olles käia postkasti vaatamas suvalisest internetiühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. // ((( Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll ))) 16. DNS Domain name system. ==> Domeeninime süsteem (teenus). (((DEF: Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse.))) EHK SIIS Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressiteks. Andmebaas on jaotatud, hajutatud. Iga nimeserver haldab internetis teatud piirkonda (domeeni). DNS kasutab UDP. // ==> Miks seda ei tsentraliseerida? Et vähendada koormatust, vähendada tõenäosust, et midagi ei tööta, vahemaadest tuleneva viivituse vähendamiseks. //
Peale e-posti programmide toetavad MIME tüüpe ka veebibrauserid. Nii suudavad nad kuvada või printida ka neid faile, mis pole tavalises brauserites kasutatavas HTML vormingus EHK MIME tüüpe: Tekst (plain, html), Pilt (jpeg, gif), Hääl/audio (basic), Video (mpeg), Rakendused (muud andmed, mis peavad lugejal olema, et kirja näha nt MS Word). 16. DNS (Domain Name System) Domeeninime süsteem/teenus. DEF: internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP-aadressideks (vajadusel ka vastupidi). Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP-aadresse. Ehk inimesed kasutavad internetis surfamiseks hosti nimesid, ehk URL ribale kirjutatakse www.google.com, mitte IP-aadress. Küll aga ei suuda selliseid nimesid töödelda ruuterid, neil on vaja IP-aadresse, et nende URL-idega midagi peale hakata