miljardit inimest ja inglise keelt umbes 750 miljonit inimest. Eesti keel on eriline keel, sest see on nii kaua aega vastu pidanud, arvestades, et maailmas on paljud keeled välja surnud. Vastupidavus on üks põhjustest, miks ma arvan, et eesti keel peab veel mitmed aastakümned vastu. Mind teeb murelikuks see, et teistest keeltest on väga palju sõnu üle võetud. Me puutume igal pool kokku inglise kelega. See on tulnud sellest, et internetimaailmas on igal pool inglise keel ja ka raamatud ja filmid on enamikus inglise keeles. Samuti on inimesed hakanud sõnu lühendama. Osaliselt on selles süüdi internet ja kindlasti ka see, et rahval on vähe aega sõnade välja kirjutamiseks. Ma arvan , et sellised asjad on inimestele juba harjumuseks saanud ja on väga raske inimeste harjumusi muuta. Sellepärast peaksidki nad lihtsalt jälgima, et nad eesti keele mugavdamisega üle piiri ei läheks. Seda jälgides ei tohiks
Neil pole muud vaja kui arvutit ja internetiühendust. Varsti ei ole vaja tellida paberkandjal ajalehti ja ajakirju, kõike saab lugeda internetist. Isegi inimestega tutvumiseks ei pea me kodust välja minema, piisab sellest, kui minna kuskile interneti jututuppa. Seal on palju erinevaid inimesi, kellega kohtuda. Siiski ei saa olla kindel, kas inimene kellega me interneti teel suhtleme on ka tegelikult see, kes ta internetis on või hoopis keegi pahatahtlik. Vaatamata sellele ei ole internetimaailmas kõik siiski nii roosiline. Iga päev on juhtumeid, kui häkkerid tungivad sisse inimeste pangakontodesse ja varastavad sealt raha. Ka sõdade pidamises on uued võimalused: kübersõjad. Tungitakse sisse riiklikesse veebi- lehtedesse ja muudetakse sealt tulevat infot. Näiteks Venemaa tungib Eestisse ning tele- ja raadiomastid on hävitatud, internet on ainuke võimalus info saamiseks ja kui igal pool on kirjas, et Eestis on võim vahetunud ning kuskilt ei kuule ka vastupidist, siis inimesed
Neil pole muud vaja kui arvutit ja internetiühendust. Varsti ei ole vaja tellida paberkandjal ajalehti ja ajakirju, kõike saab lugeda internetist. Isegi inimestega tutvumiseks ei pea me kodust välja minema, piisab sellest, kui minna kuskile interneti jututuppa. Seal on palju erinevaid inimesi, kellega kohtuda. Siiski ei saa olla kindel, kas inimene kellega me interneti teel suhtleme on ka tegelikult see, kes ta internetis on või hoopis keegi pahatahtlik. Vaatamata sellele ei ole internetimaailmas kõik siiski nii roosiline. Iga päev on juhtumeid, kui häkkerid tungivad sisse inimeste pangakontodesse ja varastavad sealt raha. Ka sõdade pidamises on uued võimalused: kübersõjad. Tungitakse sisse riiklikesse veebi- lehtedesse ja muudetakse sealt tulevat infot. Näiteks Venemaa tungib Eestisse ning tele- ja raadiomastid on hävitatud, internet on ainuke võimalus info saamiseks ja kui igal pool on kirjas, et Eestis on võim vahetunud ning kuskilt ei kuule ka vastupidist, siis inimesed
Näota kurjus Arutlev kirjand noortest veebikeskkonnas Noored veedavad paratamatult suure osa oma vabast ajast televisiooni- ja internetimaailmas. Nad on sõltuvuses infovoolust ja ja virtuaalühiskonnast. Internetikeskkonnas saab noor kujundada enda avaliku minapildi ning portfoolio, mida maailmale näidata. Veebivõrgustiku abil saavad teismelised omavahel kiirelt ja mugavalt ilma otseste barjäärideta suhelda. Televisioon toob nooreni meelt lahutavaid saateid ja uudiseid, mille abil saab teadvustada ülejäänud maailmast. Eesti noor on
Ei tohiks avalikult üles panna isiklikku informatsiooni vaid jääda pigem privaatseks. Samuti ei ole sobilik teha seda teiste inimeste suhtes, kui selleks ei ole antud luba. Kuna lapsed ja noored veedavad arvutis palju aega, tuleb kindlasti neid hoiatada internetipettuste eest, sest tihti on nad selle koha pealt kergeusklikud ja naiivsed. Ei ole kerge elu ette kujutada ilma Internetita, me isegi ei mõtle sellele. Me ei ela veel täielikult internetimaailmas teeme oma sisseoste tavapoodides, käime koolis ja tööl. Inimesed muutuvad üha enam mugavamaks, Internet aina populaarsemaks ning see paneb mõtlema, kas on võimalus täielikuks internetipõhiseks maailmaks. Hetkel on Internet osa inimese elus ning loodetavasti ei juhtu seda, et inimene ei muutuks osaks Internetis.
üles" pilte. Tihtipeale pilte, mis võib-olla, et ei olegi nii legaalsed. Sellised inimesed, minu arvates, on küll nooremad, kuid sellegipoolest. Facebook on interneti lehekülg, kus kunagi hiljem võivad ülemused sattuda ja, näiteks, tausta uurida. Üleüldse, ei tohiks endast selliseid pilte üles laadida, mis kunagi piinlikust võivad tekitada, sest isegi, kui pilt on meie endi arvates kustutatud, siis kusagil sügavas internetimaailmas, see siiski veel eksisteerib. Nii alustavad, on alustanud ja hakkavad alustama inimesed endast arvamust ning seda vägagi avalikult. Võimalik, et seda ise mitte teades. See ei tohiks olla küll minu probleem, kuid maailma asjadega, milles elame ja tegutseme, tuleb olla kursis. Tuleb teada, kuidas võidakse tegutseda meie vastu ning hoida ära hilisemaid probleeme. Antud juhul, legaalsete või jõhkrate piltide puhul, võidakse inimest tööle mitte lubada, sest tema taust ei ole sobiv.
Vga mitmel korral toodi vlja ka lugemishuvi vhenemine ja pakuti ka selle tekitamiseks vlja mitmeid ideid. Arvame, et lugemine peaks olema inimese elus vga thtsal kohal. See on vimalus saada uusi kogemusi ja teadmisi kige kiiremal ja kttesaadavamal viisil. Kik meie lapsed ja tuttavad pnnid on nneks nakatunud lugemispisikuga ning nende elus on raamatud vga thtsal kohal. Me oleme selle le uhked. On see ju alus ka edukaks orienteerumiseks Internetimaailmas, kuhu neil kunagi sukelduda tuleb. Elukestvast ppest rkides kasutasid talgulised oma arutelude alusena noorte inimeste probleeme ja muresid. Elukestev pe peaks oma olemuselt haarama kik vanusegrupid. Leiame, et elukestvat pet prsib kige enam meeletu vistlemine teistega, tahe olla teistest parem. Aga kui laps pab kigest vest ja saab ikka halva hinde, siis kaob motivatsioon ppida ja seda kogu eluks. Oluliseks, aga kahetsusvrselt vheseks peeti koostd. Koolivlist
Nii see aga ei ole. Sellise juhtumi puhul on inimene ise süüdi, et ei lugenud hoolikalt läbi kasutustingimusi (Tuisk, M. 2014). Teisalt vaadates on see kui eetikakoodeksi rikkumine. Kasutustingimusi pannakse absoluutselt igale saidile meeletult ning pika jutuna. Usun, et see on justkui mõeldud nii, et inimene ei viidaks aega selle lugemise peale ning nõustuks pimesi kasvõi oma hinge maha müüma. Ükskõik, kuidas seda vaadata, on privaatsus suhteline ning järjekordselt jääb mulje, et internetimaailmas seda praktiliselt ei leidugi. Eraldi küljest vaadatuna, saame meie ise endale oma privaatsustsooni luua. On olemas kõikvõimalikke viise, kuidas enda andmeid peita. Facebook lubab isikutel valida, milliseid andmeid nad soovivad avalikult näidata ning milliseid mitte. Oma andmete kuvamine on inimeste vaba valik ning paljud veebilehed küsivad üle, kas inimene on nõus enda andmete siirdamisega ühelt saidilt teisele. Laadides üle fotosid, me saame valida, kes neid näevad ja
muusikaliste teoste eest, mille ta on laenanud oma listi. Kuid siin see nn lõhkine küna ongi, et üks eeldab teiselt aga omavahel ei suhelda. Tegelikkuses jääb esitamata aruanne koos muusikalise listiga ning tasumata autoritasud koos litsentsitasuga. Võttes eeltoodu kokku siis võib arvata, et väga tihti eksitakse autoriõiguste vastu teadmatusest, sest kellele sa ikka lähed maksma, kui kasutad sündmusel vaid üht kellegi teise lugu. Internetimaailmas on lood hoopis teised. Sealsed tegutsejad on rohkem teadlikud, mida nad teevad ning suuremas osas arvavad, et suudavad jääd anonüümseteks. Samuti on internetis muutunud aastatega autoriõiguste info levik kättesaadavamaks ning need, kes soovivad olla ausad, seda ka on! 6 2. Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaa
1976 Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas) 70-ndate lõpp luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA 1979 ARPAnetis on 200 võrgusõlme 1982 SMTP 1983 TCP/IP 1983 DNS 1985 FTP 1988 Voo kontroll TCPs 1980-1990 100 000 hosti, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad rakendused internetimaailmas, interneti turvalisus seatakse esimeseks, 50 miljonit hosti 2007 500 miljonit hosti, videokõned jms, P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube jms, traadita ühenduse kiire areng 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme: 1)Usaldusväärne andmeedastus rakendused, mis on seotud elektroonse meili edastusega või failiedastusega nõuavad usaldusväärset andmeedastust, mis
HTTP, URL Samal ajal töötati välja ka esimene mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauser – Mosaic ja Netscape) ning interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 1990ndate lõpp: P2P (võrdsete õiguste ja võimalustega võrgusõlmede kogum, milles iga osaline võib algatada sideseansi ning milles töö või ülesanded jaotatakse osalejate vahel ära). uued ja võimsad rakendused internetimaailmas (interneti poed Amazon jne, online pank, elektrooniline postmark) interneti turvalisus seatakse esimeseks. 50 miljonit hosti 2007: 500 miljonit hosti, videokõned jms. P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube jms, traadita ühenduse kiire areng. 2009: „Pilve“ tehnoloogia. 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt
annaabi.ee 
