Selliste mängude põhjuseks on lapse vajadus elukogemuste laiendamiseks. Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid, missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib ta kujundada enda mina-teadvust. Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves.
rahuldama. - EGO (mina) see osa inimisiksusest, mis juhib igapäevast tegutsemist. - SUPER-EGO (ülimina) internaliseeritud normid ja reeglid, mida inimene peab täitma. Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves.
- Keel on mõtlemise tööriist seega on tihe seos keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel Keele ja mõtlemise vahelised seosed - Lapse varaseim mõtlemine on kõne-eelne; esialgu mõistab laps täiskasvanut kontekstki ja käitumisest tajuvate kavatsuste kaudu - Sotsiaalsed suhted annavad esmase kontakti keelel põhinevate intellektuaalsete protsessidega - Sotsiaalsed suhted loovad keskkonna, milles laps need protsessid internaliseerib (tekib sisemine dialoog) - Internaliseeritud intellektuaalsed protsessid hakkavad toimima verbaalsete mõtetena Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel - Kõik vaimsed funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus Egotsentriline kõne - See kui palju laps räägib n-ö iseendale - On planeeriva ja reguleeriva funktsiooniga - On tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks
Teisiti ta ei saagi käituda ja tekitaks temas psühholoogilisi piinu. Inimene allub sotsiaalsetele normidele ka siis, kui ta saab sellest kahju. · Miks inimene rikub sotsiaalseid norme? 1. Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. Normi rikkumine on ratsionaalne. 2. Või inimene on internaliseerinud valed normid. Üldiselt võib eeldada et inimene üles kasvades mingid normid internaliseerib aga mõnikord juhtub et ta kasvab üles ,,vales" subkultuuris ja siis ta internaliseeribki näiteks need kuritegelikud normid. · Sanktsioonid ühiskonna poolne reageering inimkäitumisele eesmärgiga tagada normide jälgimine. 1. Positiivsed sanktsioonid normipärase käitumise soodustamine (preemia, kiitus) 2. Negatiivsed sanktsioonid - normidevastase käitumise karistamine (vangistamine, trahv)
· Inimene on internaliseerinud valed normid omaks võtnud valed normid. Näiteks tegeletakse musta äriga ja nende jaoks tundub see täiesti normaalne, kuigi tegemist on kuritegevusega. Normidest kinnipidamise tagamine Sanktsioonid ühiskonna poolne reageering inimkäitumisele eesmärgiga tagada normide järgmine · Positiivsed sanktsioonid normipärase käitumise soodustamine (preemia, kiitus). Suurem tõenäosus, et internaliseerib. · Negatiivsed sanktsioonid normidevastase käitumise karistamine (vangistamine, trahv). Võib tekitada kiiresti soovitud käitumist, aga ei pruugi internaliseerida Kumb variant on parem, et saavutada soovitud käitumine inimeste seas? Kuritegevuse uurimine · Kuritegude uurimine kui palju kuritegusid esineb ja millest nende sagedus sõltub; enamasti ametliku kuritegude statistika baasil
oskus kasutada sotsiaalset keelt. Seega ,,ise" loomine on nii sotsiaalne kui individuaalne protsess: 1. Subjektiivne spontaansus 2. Objektiivne sotsiaalne reaalsus ,,I" ja ,,Me" osade/faaside erinevus: I kui spontaanne, subjektiivne tegutseja, vaba tahe ja määramatus ühiskonnas; ,,Me" protsessid on sellised, kus toimija adapteerub ja võtab üle ,,teise" rolli ja vaatab ennast n.ö kõrvalt, isiksus muutub sotsiaalseks teiseks. ,,Me" internaliseerib ühiskonna. (vrd Rousseau amour propre ja mour de soi) Ehk inimene võtab ,,I"-ga keele-eelse loovuse ja ,,Me"-ga sotsiaalse reaalsuse, piirangud. Inimene on piiratud ainult niipalju, kuivõrd ta internaliseerib ,,sotsiaalsuse". ,,Üldistatud teine" - pakub enesele peegeldust igas ideniteediloomise protsessis. Enese sotsiaalne definitsioon. Ehk siis invidiid on nii subjekt kui objekt, nii individuaalne kui sotsiaalne. Ditmar (1992): inimene ja materiaalsed objektid
- EGO (mina) – see osa inimisiksusest, mis juhib igapäevast tegutsemist. - SUPER-EGO (ülimina) – internaliseeritud normid ja reeglid, mida inimene peab täitma. Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, mistõttu inimene täidab neid ettekirjutusi vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Kõige esimesed normid, mida laps internaliseerib on vanemate käsud ja keelud. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks 19
annaabi.ee 
