- Kääv - jagunevas rakus moodustuv valguniidikeste kogum, mille abil kromosoomid lahknevad tütarrakkudesse - Multipolaarne mitoosikääv - kus kromosoomid lahknevad juhuslikult 3-4 tütarraku vahel - Tsütokinees - toimub raku lõplik jagunemine - Kohesiin - Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda. - Kinetohoor - Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur - Lamiinid - valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka - Kinesiinid - motoorsed valgud - Aktiini rõngas - aktiinist ja müosiinist moodustub raku keskele kontraktiilne aktiini rõngas, mis on kääviniitidega risti - Endoreduplikatsioon (näide) - kromosoomid duplitseeruvad 2korda mitooside vahelisel ajal. Endoreduplikatsioon viib polüploidiseerumiseni (inimese fibroblastide kultuuris on 3-5% rakkudest polüploidsed)
Fibriin 32.Milline alltoodud väidetest käib holokriinse, milline merokriinse ja milline apokriinse näärme kohta? a) Näärmerakk väljutab nõre põiekesega, nõnda et põiekese membraan ühineb rakumembraaniga. → Merokriinne nääre, b) Näärmerakk väljutab nõre rakust koos membraaniga. → Apokriinne nääre, c) Kogu rakk sureb ja muutub sekreediks. → Holokriinne nääre 33.Kuidas nimetatakse lokaalseid ankurliiduseid, mis seovad valguplaatide abil naaberepiteelirakkude intermediaarseid filamente? * Desmosoom 34.Kuidas nimetatakse raku tipmise osa pikki liikumisvõimetuid struktuure, mille vahele võivad raku pinnast kõrgemal olla moodustunud tsütoplasmaühendused? Stereotsiil 35.Millised alltoodud väidetest iseloomustavad endokriinseid näärmeid? *Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. *Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 36
spetsialiseeritud osa. Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarseks ruumiks. 6 Rakubioloogia Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht nn. tuuma lamiine (valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide võrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid, mis on moodustunud teatud kindlatest valkudest (1 keskel, 8 ümber). Tuumapoori valgud
osa. Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt 6 Rakubioloogia tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht nn. tuuma lamiine (valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide võrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid, mis on moodustunud teatud kindlatest valkudest (1 keskel, 8 ümber). Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise-
kogu rakus olev DNA. Tuumaümbris (tuuma lamiinid, tuuma poori kompleks, perinukleaarne ruum). Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga.Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on huke kiht nn. tuuma lamiine. Need on valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka. Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide vrgustikuga. . Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid (nuclear pore complex- NPC), mis on moodustunud oktagonaalselt organiseeritud teatud kindlatest valkudest (nukloepoorid)
Tuumaümbris (tuuma lamiinid, tuuma poori kompleks, perinukleaarne ruum). Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga.Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on huke kiht nn. tuuma lamiine. Need on valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka. Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide vrgustikuga. . Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid (nuclear pore complex- NPC), mis on moodustunud oktagonaalselt organiseeritud teatud kindlatest valkudest (nukloepoorid)
plasmaproteiinidega nende trantsportimisel soolest või varuorganitest tarbimiskohtadesse. Oma lipofiilsete rühmade sidumise teel vees lahustamatute rasvataoliste ainetega on nad lahustajateks. Nende võime siduda suurt hulka verega trantsporditavaid väikemolekulaarseid aineid etendab vereplasma osmootse rõhu konstantsuse säilitamise osa. Trantsporditakse: 1) toitaineid (lipiidid, aminohapped, vitamiinid ja nende omadustega essentsiaalsed toitained), vitamiine, jälgelemente. 2) intermediaarseid ainevahetusprodukte. 3)hormoone ja ensüüme.5) eritusprodukte (CO2, kusiaine, -hape, kreatiin, bilirubiin, amoniaak). Kaitseülesanded on vere hüübimisvõime põhineb ka plasma fibrinogeenisisaldusel. Reaktsiooniahela lõpus, mille vältel ensüümi omadustega vere valke üksteisele mõju avaldavad, toimub lahustunud fibrinogeeni muutumineverekiudnikuks fibriiniks. Vereplasma glükoosisisaldus ja selle tähtsus organismi talitlusele. ???
filamentide paigutus ei ole korrapärane, mistõttu ei kujune ristivöötsust Peened aktiini sisaldavad filamendid kinnituvad sarkoplasma tihedatesse aladesse (tihekehandid), mis sisaldavad α-aktiini Tihekehanditesse kinnituvad ka desmiini sisaldavad intermediaarsed filamendid (veresoonte silelihasrakud sisaldavad lisaks ka vimentiinist intermediaarseid filamente), analoogideks Z-membraanidele Kontraktiilsed filamendid asetsevad raku pikitelje suhtes põiki kontraktsioon viib raku lühenemisele ja tuuma väändumisele korgitseri laadselt Silelihasrakkudes puudub T-süsteem ja impulsside levimine toimub kaveoolide abil, mis on rakusisesteks põiekesteks – kaveoolid on ühenduses sarkolemmiga, aga ka sarkoplasmaatilise retiikulumiga
plasmaproteiinidega nende trantsportimisel soolest või varuorganitest tarbimiskohtadesse. Oma lipofiilsete rühmade sidumise teel vees lahustamatute rasvataoliste ainetega on nad lahustajateks. Nende võime siduda suurt hulka verega trantsporditavaid väikemolekulaarseid aineid etendab vereplasma osmootse rõhu konstantsuse säilitamise osa. Trantsporditakse: 1) toitaineid (lipiidid, aminohapped, vitamiinid ja nende omadustega essentsiaalsed toitained), vitamiine, jälgelemente. 2) intermediaarseid ainevahetusprodukte. 3)hormoone ja ensüüme.5) eritusprodukte (CO2, kusiaine, -hape, kreatiin, bilirubiin, amoniaak). Kaitseülesanded on vere hüübimisvõime põhineb ka plasma fibrinogeenisisaldusel. Reaktsiooniahela lõpus, mille vältel ensüümi omadustega vere valke üksteisele mõju avaldavad, toimub lahustunud fibrinogeeni muutumineverekiudnikuks fibriiniks. Vereplasma glükoosisisaldus ja selle tähtsus organismi talitlusele. ???
annaabi.ee 
