RNA Koostis: Suhkur riboos; Puriinid: Adeniin , Guaniin ; Pürimidiinid: Tsütosiin; Uratsiin Ahelate arv: 1 Liigid: Ribosoomne RNA(rRNA) ribosoomi struktuuri ja funktsiooni alus Matriits RNA( mRNA) - vahendab geneetilist koodi Transpordi RNA( tRNA)- Kannab aminohappeid valgusünteesis Väike tuuma RNA( snRNA) - oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse Väike interfereeriv RNA( siRNA) osaleb transkrriptsioonijärgses geenide vaigistamises RNA on disainitud kasutamiseks ja siis hävitamiseks Nukleaasid: Ensüümid, mis degradeerivad nukleiinhapet, lõhkudes fosfodiestersidemeid. Eksonukleaasid lagundavad nukleiinhappe ahelat kas 5' või 3' otsast (5'eksonukleaasid ja 3'eksonukleaasid). Endonukleaasid lagundavad nukleiinhapet, lõhkudes fosfodiestersidemeid ahelasiseselt Nukleiinhapete struktuurid:
polüadenüleeritakse. Prekursor miRNA moodustab endaga kaheahelalise struktuuri. Tuumas kärbitakse teda ja saadetakse tsütosooli, kus see lõigatakse dicer ensüümiga, nii moodustub miRNA. * Mis vahe on miRNA-l ja siRNA-l? RNA interferents (RNAi) on süsteem elavates rakkudes, mis osaleb geeniaktiivsuste määramisel. RNA interferentsiks on olulised kaks tüüpi väikseid RNA molekule mikroRNA (miRNA) ja väike interfereeriv RNA (siRNA) Lühikesed üheahelalised RNA-d, kuid pikemad kui miRNA-d ja siRNA-d. Taimedes RNAi levib siRNA transpordi teel läbi rakuseintes olevate plasmodesmide. Taimede ja loomade vaheline suurem üldine erinevus peitub endogeensete miRNA- de sihtmärgiks määramises. Taimedes miRNA-d on täiuslikult või peaaegu täiuslikult komplementaarsed oma sihtmärk-geeniga ja indutseerivad otse RISC-ilt mRNA lõikamise, kuid loomades on miRNA-d järjestuselt pigem divergeerunud ning
DNA on stabiilsem kui RNA, sest tal puudub 2. OH (suhkrute struktuurid) 2. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA- informatsiooni RNA, geneetilise info vahendaja. tRNA- transpordi RNA, transpordib aminohappeid ribosoomi. rRNA- ribosoomi RNA, ühendab aminohapped omavahel valkudeks. Väike tuuma RNA (snRNA) oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA -ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse ; Väike interfereeriv RNA (siRNA) osaleb transkriptsiooni -järgses geenide vaigistamises.
tRNA's leidub palju ebaharilikke ribonukleosiide. Iga erineva aminohappe jaoks on vähemalt üks ainult talle vastav tRNA · mRNA matriits RNA, vahendab geneetilist koodi, prokarüootsetes rakkudes vasutatab üks mRNA mitme valgu sünteesi eest, eukarüootsetes rakkudes ainult ühe valgu sünteesi eest. · snRNA väike tuuma RNA, oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA'ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse · siRNA väike interfereeriv RNA, osaleb transkriptsioonijärgses geenide vaigistamises RNA ja DNA erinevus Tsütosiin desamineerub spontaalselt uratsiiliks. DNA vigu parandavad ensüümid tunnevad ära sellised mutatsioonid ja asendavad uratsiilid tsütosiinidega. Et ei oleks vaja teha vahet natiivse U ja mutatsioonilise U vahel, siis on DNA sisaldab uratsiili asemel tümiini, seega kõik DNA's leiduvad uratsiilijäägid pärinevad mutatsioonidest ning kuuluvad asendamisele tsütosiinidega.
polünukleotiidahelast Põhitüübid: Matriits RNA (mRNA) vahendab geneetilist koodi Ribosoomne RNA (rRNA) ribosoomi struktuuri ja funktsiooni alus; sisaldab ebaharilikke N-aluseid (inosiin jt) Transpordi RNA (tRNA) aminohapete transport valgu sünteesis; väike molekul - sisaldab 73 kuni 94 nukleotiidi Minoorsed: Väike tuuma RNA (snRNA)- eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessing küpseks mRNA-ks; 100-200 nukl.-i Väike interfereeriv RNA (siRNA) osaleb transkriptsiooni-järgses geenide vaigistamises DNA ja RNA erinevused Miks DNA sisaldab tümiini (5-metüül-U), aga RNA uratsiili? Sellepärast, et vastavad ensüümid eristaksid DNA natiivseid U jääke neist U-dest, mis tekivad C spontaansel muteerumisel C ® U. Viimased kuuluvad asendamisele C-ga. Miks on DNAs 2'-desoksüriboos, aga RNAs riboos? Riboosi molekulis on kõrvuti asetsevad (vitsinaalsed) 2' ja 3' OH-rühmad, mis
match to the sequence, whereas miRNA can inhibit translation of many different mRNA sequences because its pairing is imperfect. In plants, miRNA tends to have a more perfectly complimentary sequence which induces mRNA cleavage as opposed to just repression of translation. RNA interferents (RNAi) on süsteem elavates rakkudes, mis osaleb geeniaktiivsuste määramisel. RNA interferentsiks on olulised kaks tüüpi väikseid RNA molekule mikroRNA (miRNA) ja väike interfereeriv RNA (siRNA). 3. Joonista 1) Eukarüootse geeni struktuur ning täida ära struktuursed elemendid 2) Nukleosoom ning täida ära struktuursed elemendid . II VARIANT 1. Kirjelda retseptor türosiinkinaaside toimimist ja signaalirada, mis viib effektorvalgu aktiveerimiseni. (5p) Ligandi seondumine kutsub esile retseptori türosiinkinaasse aktiivsuse, fosforülatsiooni tagajärjel
paneb translatsiooni seisma kui signaali ära tunneb, viib ribosoomi kasvava peptiidiga ER-i juurde, kompleks eemaldub ning ribosoom laseb kasvava peptiidi otse ER-i. RNAi RNAi üldiseloomustus : komponendid, mehhanism, tagajärjed RNA interferents on süsteem elavates rakkudes, mis osaleb geeniaktiivsuste määramisel. RNA interferentsiks on olulised kaks tüüpi väikeseid RNA molekule: mikroRNA (miRNA) ja väike interfereeriv RNA (siRNA). Väikesed RNA-d võivad seonduda teistele RNA-dele, tõstes või alandades nende aktiivsust (nt seondudes mRNA-le, takistavad nad sellest toimuva translatsiooni. RNA interferentsil on oluline roll rakkude kaitses parasiitsete geenide vastu, organismi arengu suunamises ja geeniekspressioonis üldiselt. Dicer ja Argonaute : nende valkude funktsioon, olulisemad domeenid ja toimemehhanism
a) Geen on informatsioon, millega on määratud mingi pärilik tunnus b) Geen on DNA segment, mis kodeerib teatavat valku c) Geen on DNA segment, mis transkribeerub kõikides rakkudes 12. Iseloomustage RNA molekule järgmistest aspektidest: a) liigid Põhitüübid: tRNA transpordi RNA mRNA matriits RNA rRNA ribosoomne RNA Minoorsed: snRNA - väike tuuma RNA (eukarüootsete rakkude tuumas) siRNA - väike tuuma interfereeriv RNA b) ahela ehitus ja molekuli struktuur alati üheahelaline, mis võib teatud osas iseenda ümber keerduda mRNA räägitakse primaarstruktuurist, oletatakse sekundaarstruktuurielementide esinemist, aga pole tõestatud tRNA eristatakse primaar-, sekundaar- (ehk ristikheinaleht, kolm silmust ja üks ,,tüvi", kus on 3' ja 5' ots, tüve vastasoleva silmuse ots on antikoodon) ja tertsiaarstruktuure rRNA eristatakse primaar-, sekundaar-, tertsiaar- ja kvarternaarstruktuure
Rnaaside RNA komponent scaRNA – väikesed cajal keha RNAd • • Regulatoorse RNA liigid ja klassifitseerimine 1. miRNA – mikro RNAsid leidub eukarüootsetes rakkudes. miRNAd toimivad läbi RNA interferentsi, kus miRNA efektorkompleks ja ensüümid saavad seonduda komplementaarsele RNAle ja blokeerida mRNA transleerimist või kiirendada mRNA degradatsiooni 2. siRNA – väike interfereeriv RNA on lühike kaheahelaline RNA. Neid tekib nii viriaalsete RNAde lagundamisel kuid on ka endogeenseid siRNAde allikaid. 3. piRNA – osaleb transposoonide kaitsel 4. Antisenss-RNA – enamus surub maha geene, kuid mõned võivad olla transkriptsiooni aktivaatorid. Seondub mRNAle, moodustub dsRNA, mille lagundavad ensüümid. 5. CRISPR RNA – paljudel prokarüootidel, moodustavad RNA interferentsile
annaabi.ee 
