produktiivses suunas. 7.3. Mis on seksuaalsus konfliktiteoreetilise paradigma seisukohast? Tungi/sotsialiseerumise mudel, kuid keskendub sellele, kes määrab normid. Riik, kohalikud omavalitsused ja religioossed juhid on tähtsateks sotsiaalse kontrolli agentideks, kes rõhutavad oma arusaama õigest ja kohasest käitumisest ning mitte ainult ei kuuluta seda, vaid mõjutavad ka seadusandlust. 7.4. Mis on seksuaalsus sümbool-interaktsionistliku paradigma seisukohast (sh mis on seksuaalse käsikirja kontseptsioon)? Seksuaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud kui tähenduste ja käitumiste kogum, mis on kokku pandud väärtustest, ootustest ja kultuuripiltidest. Seksuaalsete käsikirjade konseptsioon on keskne sümboolses-interaktsionistlikus mudelis, need tekivad inimestevahelise suhtlemise käigus olukordades, mis pakuvad laiu kultuurilisi piire inimeste köitumisele. 7.5
kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üles kasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. Habituse kaudu toimub sotsiaalne reproduktsioon ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda kuna habituse poolt paika pandud inimkäitumine on selline, mis ei ohusta olemasolevat ühiskonnakorraldust. Interaktsionistlik paradigma Tundub et sotsioloogid peavad interaktsionistliku paradigma all silmas eelkõige kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit "väljastpoolt" sotsioloogiat psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Charles Horton Cooley (1864-1929)
gruppides Sümboolse interaktsiooni paradigma- kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad teineteist ja määratlevad seda, kes nad on ning mida nad ühiskonnas teevad · Maailm tuleb filtreerida läbi individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada valikute ehk tahte läbi. · Need sotsiaalsed mustrid, mida arvame seisvat meist väljaspool ja piiravad meie käitumist on ise inimestevaheliste interaktsiooni tulemus · Sümboolse -interaktsionistliku paradigma juures alluvad sotsiaalse korra reeglid alati muutustele ja muutmisele · Sotsiaalse elu jälgimisel säilib ebakindluse ja püsimatuse element; inimesed ei ole lihtsad süsteemi strukturaalsetele nõudmistele reageerivad vaid pigem tähenduste aktiivsed loojad Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst Keel ja taju: Sapir-Whorfi hüpotees oska selgitada, milles see hüpotees seisneb.
Kvalitatiivne sisuanalüüs Diskursusanalüüs Vestlusanalüüs (konversatsiooni analüüs) Retoorikaanalüüs Osalustegevusuuring Põhistatud teooria (Grounded Theory) PT ilmumise ja arengulugu 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B. (1992) – arendab edasi positivistliku PT Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistliku PT Charmaz, K. (2006) – konstruktivistliku PT Uurimus – analüüs on tundmaõppimise protsess, mille käigus teoreetilist teadmisi uuritavast objektist Avastatakse (Glaser ja Strauss, 1967) Genereeritakse (Strauss ja Corbin 1990) Konstrueeritakse (Charmaz, K. 2006) PT kui uurimismetodoloogia iseärasused Uurimisobjekt kui juhtum - analüüsitakse üksikjuhtumit, millel on oma arengulugu ja loogika, mis peab analüüsimise käigus olema rekonstrueeritud
Kuidas on need fundamentaalsed omadused seotud fundamentaalsete füüsikaliste omadustega? See eeldab primitiivsete psühhofüüsiliste seaduste olemasolu. D-tüüpi dualism. D-tüüpi dualism on interaktsionism: füüsilised seisundid põhjustavad teadvusseisundeid ja vastupidi. See on kooskõlas substantsdualismiga, omadusdualismiga ja emergentismiga. Kas dualism on ühitatav füüsikaga? Chalmersi järgi ei saa öelda ilma pikema analüüsita, et füüsika lükkab interaktsionistliku dualismi ümber. Selle väite kinnitamiseks oleks tarvis füüsikateooriaid väga täpselt uurida. Ükski füüsikaline eksperiment pole avastanud puhtvaimset põhjuslikkust, ehkki seda pole ka välistatud. Füüsikat saab täiendada, lisades fundamentaalsete jõudude sekka vaimsed jõud. Kvantfüüsikat on võimalik tõlgendada viisil, mis toetab interaktsionistlikku dualismi. On irooniline, et filosoofid lükkavad
· bioloogilist aspekti o rõhutab pärilikkuse ja küpsemise bioloogiliselt ettemääratud käitumismustrite avaldumise tähtsust arengumuutuse tekitamisel. o Geneetilised tegurid mitte ainult ei anna potentsiaali teatud käitumiste või joonte ilmnemiseks, vaid ühtlasi asetavad nad ka piirangud selle käitumise või selliste joonte ilmnemisele. KOKKUVÕTE- arengupsühhologid võtavad reeglina loomuse-kasvatuse küsimuses interaktsionistliku positsiooni, viidates sellele, et arengu tekitab eelsoodumuse ja keskkonnamõjutuste kombinatsioon. 2. Pidev või hüppeline areng? 3. Organism või mehhanism? · Kas lapsed on arenguprotsessis aktiivsed või passiivsed? · Kas laps on subjekt või objekt? Mehhanism?- inimene reageerib passiivselt keskkonna ärritustele: Areng toimub väliste tegurite mõjul Muutused on pidevad ( gradueeritud, kvantitatiivsed ilma astmeteta)
ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda – kuna habituse poolt paika pandud inimkäitumine on selline, mis ei ohusta olemasolevat ühiskonnakorraldust. 16 Sissejuhatus sotsioloogiasse Interaktsionistlik paradigma Tundub et sotsioloogid peavad interaktsionistliku paradigma all silmas eelkõige kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit “väljastpoolt” sotsioloogiat – psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Sellega on tihedalt seotud ka nn
annaabi.ee 
