pöördub kunstnik hoopis triviaalse poole. Postmodernism on uus võimutahtele vastu panemise vorm. Nõukogude Liidu sots-art tekkis modernismi võidu tingimustes, ei loonud enese kohta illusioone. Teadvustab, et kunstikavatsus on ikkagi võimule suunatud. Lääne kunstniku turg on Nõukogude Liidu kunstniku võim, sellele ei saa end vastandada. Nõukogude valitsejates on kunstniku alter ego. Sots-art'i kunstnikud ei salga, et nende kunstipraktika algläte on kunstilise intensiooni ja võimutahte samasus. Demonstreerivad seni varjatud olnud sugulust. Selle kirjatöö ülesanne on seletada ja interpreteerida stalinismi kunstieksperimenti ja selle reflekteerimise kogemust. Stalinlikku kunsti vaadeldakse enne avangardi ja siis postutopismi/sots-arti raamides. Ajaloofakte ei kirjeldata, sest need on ainult evolutsiooni sümptomid. Historiseerimine tähendab püüet teha kindlaks kontseptuaalne skeem stalinistliku kultuuri evolutsiooni mõistmiseks. Omamoodi
olevik üheaegsed. Maailm ja aeg kuuluvad alati kokku. Inimene on loodud vabana. Kuid vaba ja patutu oli üksnes Aadam. Kuna ta kiusatuna pattu langes on kõik inimesed osalised pärispatust. Pärispatt antakse põlvkonnast põlvkonda edasi seksuaalakti kaudu. Kurjusest: Ta kirjeldab kurjust kui headuse puudumist. Nii nagu pimedus on valguse puudumine. Keskaja filosoofia Kesaegne filosoofia on kristlik filosoofia, oma intensiooni ja esindajate poolest, kes oli peaaegu kõik vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma loojanguga 529 Platoni Akadeemia sulgemisega. Kristlus oli tänu judaistlikule foonile seotud kõige erinevamate usuliste traditsioonidega. Siina on egiptuse, asüüria, babüloonia, pärsia päritolu mõtteid ja mõjutusi. Kõige olulisem on Kristluse enda ja tema õpilase loominguline panus. Eriti aga Paulus.
nagu ka iga saksa- või ingliskeelse lause kohta võib öelda, et sellel on subjekt ja predikaat, jääb ikka veel alles üks otsustav puudus. Kant ei esita ühte otsest kriteeriumi analüütiliste ja sünteetiliste propositsioonide eristamiseks; ta annab kaks eri kriteeriumi, mis pole sugugi ekvivalentsed. Nagu nägime, on selle seisukoha alu- seks, et propositsioon `7 + 5 = 12' on sünteetiline, see, et `7 + 5' subjektiivne intensioon ei hõlma `12' subjektiivset intensiooni; sa- mas kui tema aluseks seisukohale, et `kõik kehad on ulatusega' on analüütiline propositsioon, on asjaolu, et see põhineb ainuüksi vas- turääkivusprintsiibil. See tähendab, et esimeses näites rakendab ta psühholoogilist kriteeriumi ja teises loogilist kriteeriumi ning peab nende ekvivalentsust enesestmõistetavaks. Kuid tegelikult 7 Alfred J. Ayer võib propositsioon, mis esimese kriteeriumi järgi on sünteetiline,
Praktiku jaoks tegeleb loogika enamasti väljendatud mõtlemise, st terminite ja väitlausetega, ning sel puhul võib olla lihtsam rääkida terminitest, mitte mõistetest. Ent kuna kokkuleppelised mõisted on kommunikatsioonile avatud, siis on võimalik rääkida ka (kokkuleppeliste) mõistete sisust ja mahust. Lubatud on nii mõistepõhine kui ka terminipõhine käsitlusviis, kuid mõistete ja terminite samastamine ei ole aktsepteeritav. Küllaltki sageli ilmneb, et termini sisu (intensiooni) kasvades sama termini maht (ekstensioon) väheneb ning termini intensiooni kahanedes sama termini ekstensioon suureneb. Nt vaatleme terminite järjestust ,,asi“, „elusolend“, „inimene“, „tudeng“, „TÜ esmakursuslane", „TÜ esmakursuslane, kes on vähemalt 200 aastat vana“. Termin „asi“ on väga suure mahuga – kõikvõimalikud asjad – ja väga väikese sisuga. Iga järgmise sammuga sisu kasvab, sest
Praktiku jaoks tegeleb loogika enamasti väljendatud mõtlemise, st terminite ja väitlausetega, ning sel puhul võib olla lihtsam rääkida terminitest, mitte mõistetest. Ent kuna kokkuleppelised mõisted on kommunikatsioonile avatud, siis on võimalik rääkida ka (kokkuleppeliste) mõistete sisust ja mahust. Lubatud on nii mõistepõhine kui ka terminipõhine käsitlusviis, kuid mõistete ja terminite samastamine ei ole aktsepteeritav. Küllaltki sageli ilmneb, et termini sisu (intensiooni) kasvades sama termini maht (ekstensioon) väheneb ning termini intensiooni kahanedes sama termini ekstensioon suureneb. Nt vaatleme terminite järjestust ,,asi", ,,elusolend", ,,inimene", ,,tudeng", ,,TÜ esmakursuslane", ,,TÜ esmakursuslane, kes on vähemalt 200 aastat vana". Termin ,,asi" on väga suure mahuga kõikvõimalikud asjad ja väga väikese sisuga. Iga järgmise sammuga sisu kasvab, sest objektidele, millele termin rakendub, omistatakse täiendavaid omadusi
· Dogma · Restauratsioon · Ühiskond, ajalugu KESKAJA FILOSOOFIA · Metafüüsika · Üldiseloomustus · Polariseeritud mõtteviis · Üldist · Vabadus · Keskaegne filosoofia on kristlik filosoofia, oma · Kriitilisus intensiooni ja esindajate poolest, kes olid peaaegu · Tolerantsus, võrdsus, vendlus, kõik vaimulikud. · Loomulik moraal · Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. · Vabadus · Perioodid · Seotus · Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma
mingeid meetodeid selle kommunikeerimiseks kasutajale. Selgituseks nimetatakse kõiki tähenduste ilmutatud edasiandmise meetodeid. Järgneb nende liigitus. Esimesed kaks on määratlused ehk definitsioonid (ehk paronüümina ka seletused) – kõige paremad selgitused selles mõttes, et eristavad ammendavalt defineeritava teistest valdkonna mõistetest, samas muu info andmisega tegelemata. Intensionaalne ehk sisumääratlus See kõige klassikalisem selgitus kirjeldab mõiste intensiooni ehk sisu, nimetades lähima üldmõiste ja loetledes eristustunnused. Teiste sõnadega – ütleb, kuhu määratletav kuulub, ja mille poolest ta erineb muust sinna kuuluvast. (7) ookean: maailmamere suurim, mandreid eraldav osa Nii sisumääratlus kui ka allpool kirjeldatav mahumääratlus on seotud eriala mõistesüsteemiga ja neid saab sellest vahetult tuletada. Sisumääratlust võib kujutleda hierarhias „üles” ehk juure poole
annaabi.ee 
