- OSUTUS (objekt). Osutus puudub, kui märgiliselt tähistatakse midagi, mida ei ole olemas(ükssarvik) Asjade, millel ei ole tähendust, omadustest on mõttetu rääkida, kuna ka omadustel ei ole tähendust. Frege jaoks oli olulisim küsimus: kuidas võib märk midagi tähendada? Tähendus, mis on märgis sees, on Frege järgi Sinn ning osutus on materiaalne ning märkidest sõltumatu Bedeutung. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine Denotaat objekt. Märgistaja Designaat moodus, kuidas märk maailma nimetab. Märgi sisu Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid:
Pärisnimedel ei ole ühtset kirjeldust, nad ei moodusta klassi, nt. pole olemas ,,kasparlust". Pärisnimi võib aga olla aluseks omadussõnale, misjuhul lõi osutus alles hiljem tähenduse, nt. tammsaarelik, kafkalik. Frege ütluste tüübid: * analüütiline - vastab alati tõele. a=a (Ehatäht on Ehatäht) * sünteetiline - võib vastata tõele, aga ei pruugi. Et anda mingit infot, kasutatakse just seda ütlust. a=b. (Ehatäht on Koidutäht) 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Designaat - märgi sisu Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks
Tõestas, et kui a=a,(võrdsus, identsus) siis võrreldakse omavahel mitte asju vaid märke. A=A – koidutäht on koidutäht ehk analüütiline ütlus et tõene, kehtiv A=B - koidutäht on ehatäht ehk sünteetiline ütlus. Uusi teadmisi analüütilises vaatluses ei saa,küll aga saab neid sünteetilises ütlemises. Sünteetilised vaatlused lisavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele Nt „Minu ema ainus tütar olen mina.“ 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. „The meaning of meaning”. C Ogdem, J. Richards (filosoof). Tõid välja tähenduse kolmnurga → tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine Denotaat – objekt
Leena). Kirjeldus tähistab funktsiooni. Märk võib olla ka kirjeldus. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Nimi on selles mõttes eraldiseisev, sest ei saa moodustada hulka, klassi, lihtsalt tähistab objekti. Pärisnimedel ei ole ühtset kirjeldust. Pärisnimi võib aga olla aluseks omadussõnale, misjuhul lõi osutus alles hiljem tähenduse, nt. tammsaarelik, kafkalik. 12. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Designaat - märgi sisu Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Ekstensioon - sõna võimalikest referentidest moodustuv ulatus. Ekstensioon võib olla a) kindlapiiriline - kas asi on või ei ole, nt. kas keegi on naine või ei ole. b) hajusapiiriline - eks
7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia( kuulub keele ja aja alla!). Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. 15. Semioos ja semiosfäär. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. 18
Osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu (kivi ei koti, kas märk on olemas...). Märgiloomi objekti ei muuda. Märk ei tähendada kogu objekti, sinu jaoks tähendab ta alati mingit osati – see, kuidas sa tõlgendad, ongi kontekst. 8 Märgi sisu on alati tähendusele suunatud!!! See on tähtsam, et annaks mõtte edasi, kui see, et sümboliseerib seda, mis kuskil on. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. Denotaat - referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. Kui mõttes tekib asi, kas on võimalik selle päriselt osutada Denotaat – Bedeutung, keeleväline reaalne objekt Designaat - märgi sisu see sama, mis tähendus, nagu Sinn Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga. Kavatsus, millega sümbolit edastatakse, nt mida ütleb naeratus
Husserl Bedeutung/Sinn Objekt (Gegenstand) Peirce Tõlgend (interpretant) objekt Morris Designaat, hiljem denotaat signifikaat (ei sõltu ühe või teise interpretaatori ind.omadustest) Ogden & Tähendus (meaning) referent Richards John Mill konnotatsioon denotatsioon Carnap intensionaal Ekstensionaal lauses predikaat subjekt Trad.loogika sisuloogika mahuloogika Lingvistilise relatiivsuse hüpotees Sapir-Whorfi hüpotees E. Sapir (1884-1936) keeleteadlane. B. Whorf (1897-1941), tema austaja, tuletõrje insener, ka indiaani keelte uurija. Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles
annaabi.ee 
