On ju üsna selgelt näha, et asiaatide tulemused ületavad püsivalt valgete omi ning valgete omad afro-ameeriklaste omi. Samas on aga sellist rassilist küsimust intelligentsuse osas poliitiliselt ebakorrektseks peetud. Siiski on teadlased leidnud, et pärilikkusel on intelligentsuse kujunemisel väga suur roll, koguni 68 - 80% intelligentsuse muutlikkusest. See protsent on leitud peamiselt lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelist korrelatsiooni uurides. Tegelikult on siiski ka keskkonnal hoolimata väikesest protsendist (5 10%) suur roll intelligentsuse kujunemisel. Ning pärilikkuse ja keskkonna koosmõjul loovad ja otsivad indiviidid endale ise sobivaid elukeskkondi. Seega võib pärilikkuse ja keskkonna mõju igale inimesele väga erinev olla ning ühist selgitust sellele on leida väga raske. Kuigi intelligentsus on meie ühiskonnas väga tähtsal kohal, on see võib-olla vahel veidi ületähtsustatud.
samast keskkonnast pärit erinevate vanemate laste (erinevad geenid), vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandina lahus kasvanud (st. erinev keskkond) ühemunarakukaksikute, kellel on teatavasti identsed geenid vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast. Geenidest tingitud muutlikkust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga, mis erinevates uurimustes ulatub 68 - 80%-ni intelligentsuse muutlikkusest. Pärilikkuse osakaal sõltub ka vanusest, olles täiskasvanud inimestel suurem kui lastel. Keskkonna osakaaluks, mida kõige lihtsamalt saab mõõta koos kasvanud erinevate vanemate lapsi võrreldes, on saadud 5 - 10% kogu intelligentsuse muutlikkusest. Järelejäänud protsendid tuleb kanda mõõtmisvea arvele. Need protsendid ei tähenda kindlasti, et suur osa ühe konkreetse
samast keskkonnast pärit erinevate vanemate laste (erinevad geenid), vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandina lahus kasvanud (st. erinev keskkond) ühemunarakukaksikute, kellel on teatavasti identsed geenid vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast. Geenidest tingitud muutlikkust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga, mis erinevates uurimustes ulatub 0,68 kuni 0,8 e. 68 - 80%-ni intelligentsuse muutlikkusest. Pärilikkuse osakaal sõltub ka vanusest, olles täiskasvanud inimestel suurem kui lastel. Keskkonna osakaaluks, mida kõige lihtsamalt saab mõõta koos kasvanud erinevate vanemate lapsi võrreldes, on saadud 5 - 10% kogu intelligentsuse muutlikkusest. Järelejäänud protsendid tuleb kanda mõõtmisvea arvele
kuhugi jõuda, midagi saavutada. Selliseid inimesi on vähe, kes vaid niisama vegeteerivad, omamata mingisuguseidki sihte, mille poole pürgida. Enamik meist soovib elada hästi nii praegu kui ka tulevikus ning selle nimel tööd teha, mille alla kuulub kindlasti ka pidev õppimine ja arenemine. Lõppude lõpuks kujundavadki meie isiksuse omandatud teadmised ning mida rohkem neid on, seda tugevamaks meie isiksus areneb. Ande avastamine Meie anded kujutavad intelligentsuste kombinatsiooni mingis kindlas tegevusvaldkonnas, mille potentsiaali me vajame silmapaistvate tulemuste saavutamiseks. Seejärel arendame ja lihvime oma annetest teadmiste ja oskuste abil tugevad küjed. Et nimetada mõnd oma võimet tugevuseks, peab meil kõigepealt olema võimalus seda võimet pidevalt, järjekindlalt ning peaaaegu täiuslikult rakendada. Tugeva külje puhul ei piisa sellest, kui suudame teha midagi ülihästi. See tegevus peab
keskmistes tingimustes, kuid tarkade intelligentsus langes oluliselt, olles enam vähem võrdne rumalate intelligentsusega keskmistes tingimustes (4). 5 2.2 Pärilikkuse osakaal Geenidest tingitud muutlikkust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga, mis erinevates uurimustes ulatub 0,68 kuni 0,8 e. 68 - 80%-ni intelligentsuse muutlikkusest. Pärilikkuse osakaal sõltub ka vanusest, olles täiskasvanud inimestel suurem kui lastel. Pärilikkuse osakaal näitab, milline osa intelligentsuse muutlikkusest mingis populatsioonis on tingitud pärilikest teguritest ning milline osa keskkonnast. Ka ei tähenda kõrge pärilikkuse osakaal, et keskkonnal ei oleks
(omandatud ja „settinud“ teadmistes-kogemustes) intelligentsus. Robert Sternberg – paljud erinevad infotöötlusoperatsioonid ja strateegiad ning mõtlemisülesande lahendamise eeldused ja tingimused jaotatakse kolmeks intelligentsuse komponendiks: seesmine (elluviimine, teadmiste omandamine), kogemuslik ja väliskeskkonnaga seotud komponent. Howard Gardner – mitmedimensiooniline intelligentsus. Iga inimene valdab mitmeid intellektuaalseid eeldusi. Paljude intelligentsuste loendis on keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis-kineetiline, peronaalne. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Psühhodünaamiline lähenemine - S. Freud - põhiküsimus: „Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?“ Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest.
kasvanud e. samast keskkonnast pärit erinevate vanemate laste (erinevad geenid), vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandina lahus kasvanud (st. erinev keskkond) ühemunarakukaksikute, kellel on teatavasti identsed geenid vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast. Geenidest tingitud muutlikkust nimetatakse pärilikkuse osakaaluks intelligentsuse kujunemisel ning kõige otsesemalt saab seda mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligentsuste vahelise korrelatsiooniga. Pärilikkuse osakaal sõltub ka vanusest, olles täiskasvanud inimestel suurem kui lastel. Keskkonna osakaaluks, mida kõige lihtsamalt saab mõõta koos kasvanud erinevate vanemate lapsi võrreldes, on saadud 5 - 10% kogu intelligentsuse muutlikkusest. Järelejäänud protsendid tuleb kanda mõõtmisvea arvele. Need protsendid ei tähenda kindlasti, et suur osa ühe konkreetse inimese intelligentsusest oleks determineeritud pärilike tegurite
“Helgiheitja” tüüpi intelligentsusprofiiliga inimestel on võrdselt tugevad kolm või enam intel- ligentsust, niisugused inimesed on tavaliselt esile kerkinud kas poliitikaga või majandusega seonduvates valdkondades. Selle eest, et Gardner nimetab neid erivõimeid intelligentsusteks, on ta saanud ka kriitika osaliseks. Kuid isegi tema suurimad kriitikud, kes vaidlustavad tema teooriat eeskätt selle tõttu, et nende nn intelligentsuste mõõtmiseks pole kohaseid psühhomeetrilisi vahendeid, möönavad, et ül- dise vaimse võimekuse kontseptsiooni varju võib jääda väga väärtuslikke andeid, mida tuntud IQ-testid ei mõõda. Eriti leebed ollakse seda tunnis- tama muusika-, kunsti- või sotsiaalse andekusega seoses. Gardner ise on pareerinud väiteid oma teooria nii-öelda mitteteaduslikkuse kohta teiste teadlaste saadud tulemustega, mis tema teooriat vähemal või rohkemal
annaabi.ee 
