· Ei, tähed tähtede seas annavad tõepoolest vähe valgust, soojust veel vähem. Lk 403 · Majanduslik surutus ja tööpuudus viivad ühiskonna vaimsele uuestisünnile. Lk 403 · Eks ole kõik suured saavutused inimkonna ajaloos olnud eelkõige võit võimatuna näiva üle! Lk 422 · Kuid elu on juba kord nii seatud, et ööpimeduse hajudes tõuseb päike. Lk 427 · Tundeid hinnatakse rohkem kui mõistust, sellepärast on neil kunstiski tähtsam osa kui intellektil. Lk 463 · Iseloomuses on midagi, mis ebameeldivat paneb unustama. Lk 464 · Ilu peitub kõikjalolevas kaduva ja armsa ühenduses, naeratavas kurbuses, mida tunnetame looduses ja üldse kõige, müstilises osaduses. Lk 464 · Me laseme end valada vormi, mille kujundab me endi kultuurivaegus. Lk 477 · Maailma päästavad inimsed, kes hakkavad mõtlema. Kuid ainult kibe kitsikus sunnib inimest mõtlema. Lk 478
liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et võetakse iseenda suhtes destruktiivne hoiak. Aga et ühiskonnas on intellektil kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Sellised seisundid kerkivad esile kahel moel - emotsioonid surutakse alla ja käsitletakse elu mõistlikult, emotsioone elatakse välja täielikult nendega identifitseerudes ja lastes neil ennast valitseda, elades üle äärmuslikult ülepaisutatud tundeid tühiste asjade pärast ning käitudes väga ebaratsionaalselt.
võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga aegsasti enne selle saabumist. Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise või välisärritajale. Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et võetakse iseenda suhtes destruktiivne hoiak. Aga et ühiskonnas on intellektil kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Sellised seisundid kerkivad esile kahel moel - emotsioonid surutakse alla ja käsitletakse elu mõistlikult, emotsioone elatakse välja täielikult nendega identifitseerudes ja lastes neil ennast valitseda, elades üle äärmuslikult ülepaisutatud tundeid tühiste asjade pärast ning käitudes väga ebaratsionaalselt.
täpsemini, Sokrateselt (469-399 eKr), kes pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele s.t ta uuris just asja, mille olemasolus tänapäeva teaduskäsitluse seisukohalt peaks enam kui kahtlema. Sokratese põhiväite olid: õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta (vooruseta); ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit; moraalne puhtus on hinge tervis; pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus. Platoni (Sokratese õpilane) arvates põhineb moraalne puhtus intellektil, s.o hingelise tasakkalu ja harmoonia võib saavutada intellektuaalse arutluse ja enesearendamise kaudu. Moraali aluseks on objektiivne idee voorustest ja inimese hing on võimeline tunnetama seda sisemise uurimise ja püüdluse kaudu, lülitades välja teda segavad meelelised tajud. Aristoteles (Platoni õpilane) sidus moraalsust vähem intellektiga, rohkem isiksuse iseloomu ja selle kujundamisega. Eetika oli tema jaoks praktiline teadus. Tema väitel
tema 3 lapse vaatlusele. Ta vaatleb mõtlemist ja kõnelemist. 1. ,,Intelligentsuse lätted lastele"- 1936- kirjeldab inteligentsuse progresseeruvat arengut imiku poolt korratavate tegevuste kaudu. 2. ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- 1937- kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas"- fantaasia ja sümbolismi teke väikelapse eas. Ta rääkis intellektist. Intellektil on tema arvates olemas sisu ja skeem. Skeem- teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Funktsioonid- kuidas skeeme omavahel suhestatakse (töödeldakse). Samuti on intellektil ka laiemaid funkstioone kui on skeemidega seotud funktsioonid. On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid. Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem
Ta vaatleb mõtlemist ja kõnelemist. 1. ,,Intelligentsuse lätted lastele"- 1936- kirjeldab inteligentsuse progresseeruvat arengut imiku poolt korratavate tegevuste kaudu. 2. ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- 1937- kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas"- fantaasia ja sümbolismi teke väikelapse eas. Ta rääkis intellektist. Intellektil on tema arvates olemas sisu ja skeem. Skeem- teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Funktsioonid- kuidas skeeme omavahel suhestatakse (töödeldakse). Samuti on intellektil ka laiemaid funkstioone kui on skeemidega seotud funktsioonid. On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid. Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem
mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Sokrates (469-399 e.m.a.) pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele: · õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta; · ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit; · moraalne puhtus on hinge tervis; · pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus. Platoni (428-348 e.m.a.) arvates põhineb moraalne puhtus intellektil, hinge tasakaalu ja harmoonia võib saavutada läbi intellektuaalse arutluse ja enese arendamise. Aristoteles (384-322 e.m.a.) sidus moraalsust rohkem isiksuse iseloomu ja selle kujundamisega. Tema filosoofilises süsteemis paiknes eetika psühholoogia ja riigiõpetuse vahel. Inimene on ise tegev loomutäiuse kujundamisel, sest just toimimise käigus luuakse täiuslikkus kommetes. Tegutsemine on praktiline ja sõltub iga kord konkreetsetest tingimustest. Üllas, õige ja hea
Avaldati 1936, täiendatud trükk 1951. Kirjeldab intelligentsuse progresseeruvat arengut imiku poolt korratavate tegevuste kaudu. Teine raamat "Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt" (1937 ja 1951). Räägib sellest kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. Kolmas raamat "Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" (1945 ja 1951). Fantaasia ja sümbolismi teke väikelapse eas. Rääkis palju intellektist. Intellektil on tema arvates olemas: *) sisu *) skeem - teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia mis seostab erinevaid kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi *) funktsioonid - kuidas neid skeeme omavahel suhestatakse, töödeldakse. Skeemide ja funktsioonide puhul võib rääkida ka kõrgema taseme skeemidest ja funktsioonidest. Olemas on veel operatsioonid, mis on kõrgema taskeme skeemid (HA!). Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele.
annaabi.ee 
