Liikumine on tähtis ka enamiku krooniliste haiguste ravis ja rehabilitatsioonis. Luustiku optimaalseks arenguks lapseeas ja selle tugevuse hilisemaks säilitamiseks on vaja mitmekülgset, eelkõige puusapiirkonda ja lülisammast koormavat kehalist tegevust. Luude tugevuse säilitamiseks täiskasvanul piisab keharaskust kandvast aktiivsest liikumisest, kuid lihasmassi suurendamine nõuab spetsiaalset jõutreeningut. Tervise seisukohast on tähtsad - glükoositaluvuse ja insuliinitundlikkuse paranemine, - seerumi triglütseriidide sisalduse langus ja - HDL-kolesterooli sisalduse tõus ning rasvkoe - vistseraalse rasva kasutamine. Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on liikumine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega
säärelihaste krambid. Et tagada veresuhkru normaalne tase, hea enesetunne ning täisväärtuslik elu, tuleb hoida tasakaalus toitumine, füüsiline koormus ja insuliini doosid. Tänapäeval on abiks ka võimalus mõõta oma veresuhkru taset regulaarslt glükomeetriga. II tüübi diabeedi puhul toodab pankreas jätkuvalt insuliini, kuid veresuhkru reguleerimiseks ebapiisavas koguses. II tüübi diabeet on tavaliselt seotud rasvumisega, kusjuures ülearu täis rasvarakud kaotavad oma insuliinitundlikkuse. Alguses reageerib pankreas üha rohkema insuliini tootmisega, kuid pikapeale see väheneb. II tüübi diabeet tabab üldjuhul ülekaalulisi , üle 40 aastaseid inimesi, kuid see võib tekkida ka varem. Põhjuseks on istuv, mitteliikuv eluviis ning tarbitakse liiga palju ja ebaõiget toitu. On ka väiteid, mis ütlevad, et II tüüpi diabeeti haigestuvad suurema tõenäosusega madala sünnikaaluga inimesed, mõningate retseptiravimite (näiteks kortikosteroidide) tarvitajad ja
2. tüüpi diabeet Energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme liigvähesest insuliini tootmisest või insuliini toime nõrgenemisest kudedes ehk insuliinresistentsusest. Selle haiguse teket mõjutab suurel määral pärilikkus. Kui ühel vanemal on teist tüüpi diabeet, on lapsel risk haigestuda ligikaudu 40%. Teist tüüpi diabeeti haigestumist soodustab ülekaal, eriti vöökohale kogunenud rasv ning vähene liikumine. Need soodustavad insuliinitundlikkuse vähenemist organismis, mille tagajärjel tõuseb veresuhkur. Insuliinitundlikkust vähendavad ka rohkelt rasva sisaldav ja kiudainetevaene toidumenüü, stress, suitsetamine, rohke alkoholi tarbimine ning vanusega kaasnev lihaskoe vähenemine ning asendumine rasvkoega. Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on: · pärilikkus ehk diabeet lähisugulastel · ülekaalulisus · metaboolne sündroom: vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, vöökoha rasvumine, kõrgenenud veresuhkur
Kõhupiirkonna rasvkoest vabanevad rasvhapped kantakse siseelunditest pärit veenide kaudu maksa. Vabad rasvhapped takistavad maksas insuliini töötlemist, insuliin jääb vabalt ringlema ja väheneb rakkude insuliinitundlikkus. Vabade rasvhapete ringlemisest tekivad ka nihked vererasvade sisalduses. Seetõttu on kõhupiirkonnas rasvaladestus kõige enam haigestumisega seotud. Ainevahetussündroomiga inimesi ohustab lisaks südamehaigustele ja insuliinitundlikkuse vähenemisele ka veresoonkonnahaigused. Kõhupiirkonna rasvumusega ülekaalulistel on kalduvus suurele vereplasma rasvhapete sisaldusele ja väikesele DHL- kolesterooli sisaldusele. Kui halva ja hea kolesterooli sisaldus veres on tasakaalust väljas, siis kujunevad soodsad tingimused veresoonte lupjumiseks, tagajärjeks infarkt. Vererasvade tasakaalu saab saavutada dieediga. Erikul on soovitatav kehakaalu langetada, see vähendab ka riskifaktoreid
aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod, parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku. Kehaline aktiivsus ja diabeet. Vastupidavustreening aitab kehakaalu langetada. Kehaline aktiivsus viib rakkude insuliinitundlikkuse suurenemisele. Parim on vastupidavustreening intensiivsusega 70% VO2max-sest.Vähemalt 3x nädalas, soovitav 45-60 min. Enne kehalist koormust süstitavat insuliiniannust vähendada .Insuliini ei tohi süstida koormatava lihase lähedusse, kuni insuliini toime on max. Ei tohi end liiga tugevasti koormata. 30 min. enne koormust süüa kerget süsivesikute rikast toitu, kestval koormusel iga 30 min, järel 10 g süsivesikud. Juua küllaldaselt. Diabeedi I ja II tüübi olemus
2. tüüpi diabeet on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme liigvähesest insuliini tootmisest või insuliini toime nõrgenemisest kudedes ehk insuliinresistentsusest. Selle haiguse teket mõjutab suurel määral pärilikkus. Kui ühel vanemal on teist tüüpi diabeet, on lapsel risk haigestuda ligikaudu 40%. Teist tüüpi diabeeti haigestumist soodustab ülekaal, eriti vöökohale kogunenud rasv ning vähene liikumine. Need soodustavad insuliinitundlikkuse vähenemist organismis, mille tagajärjel tõuseb veresuhkur. Insuliinitundlikkust vähendavad ka rohkelt rasva sisaldav ja kiudainetevaene toidumenüü, stress, suitsetamine, rohke alkoholi tarbimine ning vanusega kaasnev lihaskoe vähenemine ning asendumine rasvkoega. Sekundaarne diabeet võib tekkida kõhunäärme kahjustuse, operatsiooni või insuliini toimet häirivate ravimite tarvitamise tagajärjel. Sekundaarse diabeedi peamisteks põhjusteks on :
6. Hapniku ja substraatide difusiooni tingimuste muutused skeletilihastes: Kapillaaride tiheduse suurenemine skeletilihases on tugevas korrelatsioonis VO2 max muutustega. Hapniku ja substraatide keskmise difusiooni distantsi vähenemine. 7. Muutused vabade rasvhapete ja glükogeeni suhtelises osatähtsuses energeetiliste substraatidena erineva intensiivsusega kehalisel tööl: Eriti ilmekas on glükogeenivarude suurenemine treenitud lihases – kuni 2,5 korda võrreldes lähtetasemega (lihase insuliinitundlikkuse suurenemine, GLUT 4 hulga suurenemine, glükogeeni süntaasi aktiivsuse suurenemine). Lipiidid ja süsivesikud energiaallikana – treeningu mõju 8. Skeletilihaste glükogeeni ja triglütseriidide sisaldus: Glükogeen – aeglastes oksüdatiivsetes on glükogeeni sisaldus väike, nii kiiretes oksüdatiiv- glükolüütlistes kui ka kiiretes glükolüütilistes suur. Triglütseriid – aeglastes oksüdatiivsetes suur, kiiretes oksüdatiiv-glükolüütilistes keskmine
annaabi.ee 
