Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"instrumentaalseteks" - 7 õppematerjali

Eesti noorte väärtushinnangud ja nende seos ühiskonnas toimuvaga
5
doc

Eesti noorte väärtushinnangud ja nende seos ühiskonnas toimuvaga

,,väärtus" defineerida järgnevalt: ,,Väärtuseks loetakse suhteliselt püsivaid tunnetega seonduvaid arusaamu ja uskumusi, mis osundavad peamistele elu eesmärkidele ning nende eesmärkide saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele." 1 Teisiti öeldes on väärtused midagi sellist, milleta eksistents ühiskonnas on tühine kui mitte võimatu. Väärtused vastavalt orientatsioonile jagunevad instrumentaalseteks, eneseväljenduslikeks, altruistlikeks ja sotsiaalseteks 2 , need nö ,,kategooriad" on ühtlasi Eesti kontekstis ka uuritumateks ning kujutavad endast nn tööväärtusi, mis näitavad inimeste erinevat suhtumist töösse (töö kui karjääri tegemise võimalus, töö kui eneseväljendusvõimalus, töö kui püüe tunda ennast ühiskonna mõistes kasuliku lülina jne).

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
291 allalaadimist
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018
23
docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

kahepaikseliigi isendi korral on 640 eurot isendi kohta linnuliigi või imetajaliigi isendi korral on 1300 eurot isendi kohta 11. Väärtuste kategooriad (funktsionaalne, esteetiline, moraalne). Kirjeldada ja tuua Näiteid Funktsionaalne väärtus tekkib, kui mingi objekt või tegevus teenib äratuntavat eesmärki, kusjuures eesmärk ei pea olema teadlikult valitud. Funktsionaalseid väärtusi nimetatakse sageli ka instrumentaalseteks väärtusteks, sest funktsionaalselt väärtuslikud objektid või tegevused on instrumendiks eesmärgi saavutamisel. Funktsionaalsed väärtused on seetõttu seotud suhtestumisega (relational): nad väärtustavad midagi mingi eesmärgi saavutamise kaudu. Esteetiline väärtus on seotud ilu mõistega. Ilusat objekti ei hinnata mitte kui vahendit millenigi jõudmiseks, vaid kui lõppeesmärki. Sellisel juhul on esteetiline väärtus loomuomane väärtus (intrinsic value)

Loodus → Keskkonnaökonoomika
53 allalaadimist
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018
35
docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

11. Väärtuste kategooriad (funktsionaalne, esteetiline, moraalne). Kirjeldada ja tuua näiteid. Kõik väärtushinnangud põhinevad funktsionaalsel, esteetilisel või moraalsel väärtusel. Praktikas võivad mitu väärtust esineda väärtushinnangus samaaegselt. Funktsionaalne väärtus tekib, kui mingi objekt või tegevus teenib äratuntavat eesmärki, kusjuures eesmärk ei pea olema teadlikult valitud. Funktsionaalseid väärtusi nimetatakse sageli ka instrumentaalseteks väärtusteks, sest funktsionaalselt väärtuslikud objektid või tegevused on instrumendiks eesmärgi saavutamisel. Funktsionaalsed väärtused on seetõttu seotud suhtestumisega (relational): nad väärtustavad midagi mingi eesmärgi saavutamise kaudu. Esteetiline väärtus on seotud ilu mõistega. Ilusat objekti ei hinnata mitte kui vahendit millenigi jõudmiseks, vaid kui lõppeesmärki. Sellisel juhul on esteetiline väärtus loomuomane väärtus (intrinsic value)

Majandus → Keskkonnaökonoomika
120 allalaadimist
Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016
69
odt

Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

määramatuse vähendamine, energia kokkuhoid Utilitaarne: objektist lähtuvate võimalike positiivsete ja negatiivsete mõjude määratlemine (positiivne-negatiivne maailm) Ego-kaitse: sisemiste vastuolude vältimine, tasakaal Eneseväljendus: väärtuste ja kuuluvuse presenteerimine Kuuluvuse väljendamine: grupisolidaarsus, eristumine Nendest. Rohelised. Enesekaitse: Mina püsivuse ja terviklikkuse kaitsmine Hiljem: H jaotus instrumentaalseteks (aluseks objekti "kasulikkus") ja eneseväljenduslikeks (aluseks objekti seos minu väärtuste ja enesemääratlusega) Hoiakud ­ maailmapildi ehituskivid Hoiakute ühe- ja kahedimensiooniline teooria Ühedimensiooniline käsitlus: H on kas positiivne või negatiivne, H "liigub" mööda ühedimensioonilist skaalat Kahedimensiooniline käsitlus: H "liigub mööda kahte skaalat: positiivset (positiivsete elementide hulk) ja negatiivset (negatiivsete

Psühholoogia → Sotsiaalpsühholoogia
41 allalaadimist
Sotsiaalpsühholoogia
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

Kuuluvuse väljendamine: grupisolidaarsus, eristumine Nendest. Rohelised. Eneseväljendus ­ määratlen ennast. Kuuluvuse väljendamine ­ oma väärtuste presenteerimine ühiskonnas. Ego-kaitse: sisemiste vastuolude vältimine, tasakaal Enesekaitse: Mina püsivuse ja terviklikkuse kaitsmine Enesekaitse ­ püsiv hoiakutesüsteem, viis, kuidas inimene end kaitseb nende asjade eest, mis püüavad teda ümber muuta. Hiljem: H jaotus instrumentaalseteks (aluseks objekti "kasulikkus") ja eneseväljenduslikeks (aluseks objekti seos minu väärtuste ja enesemääratlusega) Hoiakud ­ maailmapildi ehituskivid Hoiakute ühe- ja kahedimensiooniline käsitlus 16 Ühedimensiooniline käsitlus: H on kas positiivne või negatiivne, H "liigub" mööda ühedimensioonilist skaalat

Psühholoogia → Sotsiaalpsühholoogia
656 allalaadimist
Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku
240
docx

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

• Utilitaarne: objektist lähtuvate võimalike positiivsete ja negatiivsete mõjude määratlemine (positiivne-negatiivne maailm) • Ego-kaitse: sisemiste vastuolude vältimine, tasakaal • Eneseväljendus: väärtuste ja kuuluvuse presenteerimine • Kuuluvuse väljendamine: grupisolidaarsus, eristumine Nendest. Rohelised. • Enesekaitse: Mina püsivuse ja terviklikkuse kaitsmine • Hiljem: H jaotus instrumentaalseteks (aluseks objekti “kasulikkus”) ja eneseväljenduslikeks (aluseks objekti seos minu väärtuste ja enesemääratlusega) • Hoiakud – maailmapildi ehituskivid Hoiakute ühe- ja kahedimensiooniline teooria • Ühedimensiooniline käsitlus: H on kas positiivne või negatiivne, H “liigub” mööda ühedimensioonilist skaalat • Kahedimensiooniline käsitlus: H “liigub mööda kahte skaalat: positiivset (positiivsete elementide hulk) ja negatiivset

Psühholoogia → Sotsiaalpsühholoogia
152 allalaadimist
Euroopa ideede ajalugu
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

Eesti ja inglise keele võrdlus (I'm so happy kui meeleseisund vs ma olen õnnelik ideaal) Õnne olemus antiigis Keskne küsimus ­ kuidas ma peaksin elama? See puudutab eesmärke (telos) ehk mis on hüved, mille poole peaksime püüdlema. Õnne definitsioon tulenebki telosest ­ õnn pole muud kui lõpp-eesmärk ­ ei ole eesmärk millegi muu jaoks. Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest ­ see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad

Ajalugu → Euroopa ideede ajalugu
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun