Kõige tähtsam vorm oli sonaadivorm. Sellel on kolm põhiosa: 1. ekspositsioon e teema esitlus. Esitletakse järjestikku kahte erinevas meeleolus ja helistikus kõlavat teemat- peateemat ning kõrvalteemat. 2. töötlus e teema arendamine 3. repriis- tasakaalustav lõpposa, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus, puudub tonaalne vastandamine, repriis on lahendus töötluses tekkinud konfliktile. Olulisi muudatusi tekkis ka instrumentaalkoosseisudes 18. sajandil. 1. barokktrio: viiul, altviiul, tsello; 2. sümfooniaorkester: Saksamaa Mannerheimi orkester. Sonaadi vormid: 1. sümfoonia on sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, 4-osaline. 2. avamäng- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, üheosaline, sissejuhatuseks suuremale teosele (ooperite avamängud) 3. instrumentaalkontsert- sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile, 3-osalised. 4
jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osaline kammersonaaditsükkel (kiire-aeglane-kiire), 4 osaline sümfooniatsükkel. Kammeransamblid, zanrdid 18. saj. teisel poolel 18. saj keskel muutused instrumentaalkoosseisudes, iseloomulik basso continuo hakkas kaduma. Seda võis asendada heliloojapoolt kirjutatud klahvpillipartii mis oli ansamblis juhtiv. Tavalisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Vahel ka klaver viiuli, tsello või keelpillikvartetiga. Improviseeriv klahvpill võidi asendada vioolaga. Ehk siis barokktriost sai keelpillikvartet. Klassikaline instrmentaalstiil Haydni ja Mozarti loomingus kuna pihens Haydn elas sitaks
lähtudes õukonna muusikutest, kuid klassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühma moodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tšellod ja kontrabassid. Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpuhkpillidest on klassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid. Barokile nii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia. Muudatused toimusi ka teistes instrumentaalkoosseisudes. Kujunes välja klassikaline keelpillikvartett, milles mängivad I ja II viiul, vioola ja tšello. Samuti olid levinud koosseisud, kus põhipilliks oli klaver. Näiteks klaveritrio, milles mängivad klaver, viiul ja tšello. Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal, ülekaalus oli ilmalik muusika. Kõige enam muutus muusika helikeel. Klassitsismistiil tõi ka muusikasse lihtsuse, selguse, korrapärasuse ja jättis kõrvale barokile iseloomulikud liigsed kaunistused ja keerukuse
proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühmamoodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tsellod ja kontrabassid.Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpuhkpillidest onklassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid. Barokilenii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia. Muudatused toimusid ka teistes instrumentaalkoosseisudes. Kujunes välja klassikaline keelpillikvartett, milles mängivad I ja II viiul, vioola ja tsello. Samuti olid levinudkoosseisud, kus põhipilliks oli klaver. Näiteks klaveritrio, milles mängivad klaver, viiul jatsello. Kirikumuusika ei olnud enam nii olulisel kohal, ülekaalus oli ilmalik muusika. Kõige enam muutus muusika helikeel. Klassitsismistiil tõi ka muusikasse lihtsuse, selguse,
Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosaline sonaaditsükkel tempodega kiire- aeglane- kiire: seda kasutatakse kammersonaatides ja instrumentaalkonstertides; 2) neljaosaline sonaaditsükkel osadega kiire- aeglane- menuett/ skertso- kiire (kaks keskmist osa võivad kohad vahetada), kasutatakse peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. 18. saj. keskel toimusid oluliased muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokkajastu koosseisude iseloomulikem osa basso continuo hakkas kaduma. Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli- (algul klavessiini-, hiljem klaveri-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Klassikalis- romantilise ajajärgu kammermuusika tüüpilisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver koos viiuli ja tselloga (klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett). Teine levinum koosseis on keelpillikvartett (kaks viiulit, viol a tsello).
tihti ka viimane). Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosaline sonaaditsükkel tempodega kiire- aeglane- kiire: seda kasutatakse kammersonaatides ja instrumentaalkonstertides; 2) neljaosaline sonaaditsükkel osadega kiire- aeglane- menuett/ skertso- kiire (kaks keskmist osa võivad kohad vahetada), kasutatakse peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. 18. saj. keskel toimusid oluliased muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokkajastu koosseisude iseloomulikem osa basso continuo hakkas kaduma. Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli- (algul klavessiini-, hiljem klaveri-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Klassikalis- romantilise ajajärgu kammermuusika tüüpilisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver koos viiuli ja tšelloga (klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett). Teine levinum koosseis on keelpillikvartett (kaks viiulit, viol
Repriis tasakaalustabtöötlusekulminatsioonija on kõigestabiilsemvormiosa. Sonaadivormikasutatakseenamastisonaaditsükli kiiretesosades. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosalinekammersonaaditsükkeltempodegakiire aeglane kiire. 2) neljaosalinesümfooniatsükkel. Eeelmisetsükli kiire finaali etteon lisatudmenuettvõi skertos: kiire-aeglane menuett/skertos kiire. 18. sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokiajastu iseloomulikem osa basso continuo (generaalbass) hakkas kaduma. Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpilli- 4 (algul klavessiini-, hiljem kvarteti-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver ka koos viiuli ja tselloga(klaveritrio) või keelpillikvartetiga
Neist olulisim on sonaadivorm, mis koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Neile võidi veel lisada alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda. Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18. Sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning vaskpuhkpillirühm. 18) FRANZ JOSEPH HAYDN(1732-1809) Haydn sündis aastal 1732 Alam-Austrias Rohrau külas. Tema isa oli tõllasepp ning armastas muusikat. Haydnil oli hea lauluhääl ning ta pandi õppima Viini Stephani toomkiriku kooripoisina.
Neist olulisim on sonaadivorm, mis koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Neile võidi veel lisada alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda. Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18. Sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning vaskpuhkpillirühm. 19) VIINI KLASSIKALINE KOOLKOND Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Nendeks olid Franz Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven ja Wolfgang Amadeus Mozart
annaabi.ee 
