on mu muusikaline emakeel") ja ida muusika kajastused. Tulve kasutab palju ebatraditsioonilisi mänguvõtteid ja eksperimentaalseid instrumente. ,,Mulle meeldivad ka sellised helid, millel on ,,abstraktne" iseloom kui ei ole päris selge, kust nad tulevad või mis pill neid tekitab." Tema teostele on iseloomulik pidev muusikalise materjali muutumine. Teosed: ,,Saar" (1993) viiulile ja klaverile, ,,à travers" (1998) instrumentaalansamblile, ,,Sula" (1999) sümfooniaorkestrile ja didgeridoo`le, ,,lumineux/opaque" (2002) viiulile, tsellole, klaverile ja kolmele veiniklaasile, ,,Linjen" (2003) sopranile ja instrumentaalansamblile, ,,It Is Getting So Dark" (2004) kammerooper naiskoorile ja instrumentaalansamblile, ,,Reyah hadas `ala" (2005) vokaal- ja instrumentaalansamblile (vanamuusikapillid, tekst: Shalom Shabazi (heebrea keeles)),
Teosed 1968 Klaverisüit op. 1 1969 Klaverisonaat nr. 1 op. 1 nr. 2 1970 Allegro op. 2 nr. 1 viiulile, tsellole ja klaverile Lastetrio op. 2 nr. 2 1971 Viiulikontsert op. 3, viiulile ja kammerorkestrile 4 pala klaverile op. 4 Serenaad puhkpillikvintetile op. 5 1972 Divertisment kammerorkestrile op. 7 1973 Klaverisonaat nr. 2 op. 8 Flöödikontsert op.10 1974 Imelugu, koomiline ooper, op.6 (Kulno Süvalepa libreto Boccaccio "Dekameroni ainetel) 1975 Leelolaulud vokaalkvintetile ja instrumentaalansamblile (tekst Leelo Tungal) Armastan seda maad, meeskoorilaul (tekst Leelo Tungal) Au võitjaile, kantaat metsosopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Leelo Tungal) Ooperimäng 1976 Küll on tore keksida op. 20 nr. 1, laste klaveripala Viiulikontsert Lihtne sümfoonia Klaverikontsert nr. 1 Klaverisonaat nr. 3 op. 15 Keelpillikvartett Aga tuhkatriinu on väga ilus op. 20a nr. 2, laste klaveripala 1977
väljakujunemine Jakob Forberger, Johann Pachelbel Uus vorm- fuuga Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm Aluseks meloodialõik ehk teema Teemal on kaks kuju: algkuju(lad k. dux) ja vastus(lad k comes) Ekspositsioon ehk alguslõik Suurimaks fuugameistriks oli Johann Sebastian Bach Kirikukantaat Aluseks piibli ja koraalitekstid. Loodi ühele või mitmele solistile ja instrumentaalansamblile Kantaadist sai luterliku kirikumuusika oluline osa. Läänemere- äärsed linnad Moodustasid 17.saj II poolel ühtse kultuuriruumi. Tähtsamad muusikaeluga linnad: Lübeck, Danzing (Gdansk), Köningsberg (Kaliningrad), Riida, Tallinn, Narva. Nende linnade muusikud lähtusid Lübecki stiilijoonest. Läänemere-äärsed linnad Kuulsaim muusik Johann Valentin Meder ( 1649-1719) Pärit Saksimaalt, muusikuks kujunes Kesk-Saksamaal.
saj algul sai k ammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatum aaria või duett basso continuo saatel. 17. saj II poolel arenes see 2-3 aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algselt kirutati kantaate vaid 1le solistile ja teda saatvale väiksele instrumentaalansamblile. Tuntuimaks kantaatide loojateks on - Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Alessandro Scarlatti. Saksamaal kujunes 17. saj lõpuks aga suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati spets
saj algul sai k ammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatum aaria või duett basso continuo saatel. 17. saj II poolel arenes see 2-3 aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algselt kirutati kantaate vaid 1le solistile ja teda saatvale väiksele instrumentaalansamblile. Tuntuimaks kantaatide loojateks on - Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Alessandro Scarlatti. Saksamaal kujunes 17. saj lõpuks aga suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati spets
õppejõud. Õpliaste seas nt Kristo Matson ja Ülo Krigul. 2003/2004 aasta hooajal oli ta ERSO resideeriv helilooja - au, mida varem osutatud vaid Eino Tambergile ja Raimo Kangrole. Mitmeid aastaid on ta tegev olnud klassikaraadios. alustas komponeerimist 1990. aastatel neoromantiliste teostega: "Inimesele, kelle silmis helkis Põhjanaela sära" (1993) kammerorkestrile "Pikk hüvastijätt" (1993) kitarrile ja klaverile "Vihmalinnu kodu" (1996) instrumentaalansamblile "To My Spiritual Brother" (1996) altflöödile ja kitarrile Concerto semplice (1992) kitarrile ja kammerorkestrile esindas Eestit UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis! Meenutab Vivaldit, kuid pole taotluslik barokijäljendus, vaid igatsus kauni, heakõlalise muusika järele. Tuntavad poprokk muusika sugemed. Esiettekanne Tallinna kitarrimuusika päevadel 1996 (Tiit Peterson, ERSO,
I Eesti suurhelilooja-Rudolf Tobias. Louis XIV-Prantsusmaa kuningas, kes suurendas Prantsusmaa riigi territooriumi, tähtsust ja mõju Euroopas O. Lassus-renessansiajastu helilooja, madalmaade koolkonna viimane suur meister. Neeme Järvi-Eesti dirigent, ERSO peadirigent. 3 Kelle teosed ja mis zanris on: Lahkumissümfoonia-J.Haydn, sümfoonia. Peer Gynt-E. Grieg, näidend. Aastaajad-A. Vivaldi, viiulikontsertite tsükkel. Loomade karneval-C. Saint-Saëns, instrumentaalansamblile kirjutatud tsükkel. Londoni sümfooniad-J. Haydn, sümfooniad. Ilus möldrineiu-F. Schubert, soololaul. Figaro pulm-W. A. Mozart, ooper. Orpheus-C. Monteverdi, ooper. Võluflööt-W. A. Mozart, ooper. Pähklipureja-P. Tsaikovski, ballett. Joonase lähetamine-R. Tobias, oratoorium. 4 Mitu sümfooniat on loonud: Haydn-104 Beethoven-9 Mozart-41 Schubert-9 E. Tubin-11 A. Kapp-5 5 Kes on kirjutanud: Esimese ooperi Euroopas-J. Peri, Dafne. Esimese Eesti oratooriumi-R
ansambel või orkester, retsitatiiv muutub meloodilisemaks ja laulvamaks. 7) Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95 Tähtsaim kammermuusikažanr. 17. Sajandi teisel poolel kujunes välja kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. 17. Sajandil kujunesid Saksamaal välja kirikukantaadid. Nende tekstis võeti piiblist. Kantaadid loodi ühele või mitmele solistile ja instrumentaalansamblile. 8) Oratoorium lk. 95 Ulatuslik kontsertteos, mille sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto itaalia või ladinakeelne. Keskseks solistiks jutustaja, teised solistid kehastavad tegelasi. Esimene oratoorium oli Roomas. 9) Oratooriumi alaliik – passioon lk. 97 Tekst põhineb Uuel Testamendil. Suur tähtsus on kooril, kes laulab hulga tegelaste või nimetu rahvahulga repliike. 10) Ooper Ooperi eelkäijad lk. 98
annaabi.ee 
