Ideoloogia Ideoloogia on ettekääne, illusioon Ideoloogial on hästi praktiline roll Ideoloogia seob kitsamate erihuvidega rühmi laiemateks maailmavaatelisteks koalitsioonideks. Ideoloogia roll on erinevate huvidega inimesi kokku tuua. Ideoloogia on sotsiaalse kogemuse ja tunnetuse alusraamistik. Ideoloogiline seletamine reeglina lihtsustav. Ideoloogia on gradatsiooniline e üleminekuline. Kus ideoloogia avaldub? 1. Teoreetilises võtmes , Institutsioonilises võtmes, Praktilises võtmes Ideoloogia avaldub keeles 1. Väljendub teemade valiku kaudu nt liberaalid räägivad majandusest, sotsialistid heaolust jne 2. Teatud võtmesõnad Stiimulid erakondadel: Selektiivsed Ainelised Eesmärgilised Ideoloogia aitab erakondadel end positsioneerida. Ideoloogia ül:seletada, hinnangute andmine, õigustamine, orienteerimine, programmeerida, mobiliseerida, mõtteline korrastatus. ALUSIDEOLOOGIAD
Avalik arvamus kujuneb: arutelu üksikisikute vahel, arutelu rühmas, kitsam avalikkus (laieneb teatud sektoritesse), laiem avlikkus(kõik olulised ühiskonnakihid). Poliitiline kommunikatsioon: Oluline poliitilise sotsialiseerumise kanal (4.loeng) Poliitilised ideoloogiad: Ideoloogia on alati iseloomult sotsiaalne. Ideoloogiate avaldumine: Ideoloogiad teoreetilises võtmes: filosoofilised maailmavaate viisid ja nende areng Ideoloogiad institutsioonilises võtmes: erakonnaperekonnad ja nende areng Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha Ideoloogia võib väljenduda: Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi Eksplitsiitselt- konkreetsid ideoloogiaid nimetades või sümboleid kasutades Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus.
Komisjon) -siseasjad, justiitsküsimused - majanduskoostöö EL valitsemisstruktuurid EL kui suur föderatiivriik, mitte organisatsioon. Seadusandlik võim jagatud Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel Täidesaatevvõim Euroopa Komisjon Kohus Sõltumatu keskpank Vaata: lk 132-136 Euroopa Komisjon · Kaitseb liidu üldisi huve ja kindlustab Euroopa lepingute elluviimise · Juhtiv jõud liidu institutsioonilises süsteemis · Komisjoni kuulub üks volinik igast liidu liikmesriigist Euroopa Parlament · Jagab nõukoguga (Euroopa Liidu Nõukoguga) seadusandlikku võimu · Jagab nõukoguga võimu eelarve üle ja võib seega mõjutada liidu kulutusi · 785 liiget Euroopa Liidu Nõukogu · Nõukogu on Euroopa Liidu peamine otsustusorgan · Esindab liikmesriikide valitsusi; iga liikmesriigi valitsust esindab üks esindajaks määratud minister Euroopa Kohus
sõnumi pidev kordamine. 48. Lasswelli poliitilise kommunikatsiooni mudel koondab endas: - Kes ütleb mida, kellele, läbi millise kanali, millise mõjuga? 49. Inimrühma poolt jagatud väärtuste, hoiakute, teadmsite, uskumuste ja suhtumiste kogumit nimetatakse: - Poliitiliseks kultuuriks 50. Ideoloogia võib avalduda - Erakonna programmis - Keeles - Tänukõnes - Poliitilises kultuuris 51. Ideoloogiad institutsioonilises võtmes - Avalduvad erakonnaperekondades 52. Mõte ,,Pole oluline, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiru püüab" viitab - Ideoloogia ebaolulisusele 53. Ideoloogia ülesandeks on: - Anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele - Õigustada poliitilisi otsuseid - Lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul 54. Ad hoc ideoloogia on omane - Ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele 55. Traditsiooniliselt on vaskapoolsust iseloomustanud
dem ük iseloomulik tunnus; 2)USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vadi võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib v peaks eksiteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada vaid ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsioonilises ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on 5 olulist tunnust: Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis v mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides Pluralistid hindavad rühma ja organisatsiooni autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. Pluralistid on seisukohal, et igas keerulises ük-s võib tekkida teravaid rühmakonflikte
uerakondade avaldusi seelnõusid parlamendis publikuni jõuab. sõnumi pidev kordamine ühiskondlike probleemide keerukusele 1. Inimrühma poolt jagatud väärtuste, hoiakute, teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogumit nimetataks a. ideoloogiaks b. poliitiliseks kultuuriks c. avalikuks arvamuseks d. poliitiliseks teooriaks 2. Ideoloogia võib avalduda a. erakonna programmis b. keeles c. tänukõnedes d. poliitilises kultuuris 3. Ideoloogiad institutsioonilises võtmes a. on omased vaid totalitaarsetele riikidele b. on omased teatud valitsemisviisidele c. avalduvad siduvates poliitilistes otsustes d. avalduvad erakonnaperekondades 4. Mõte ,,Pole oluline, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab" viitab a. ideoloogia olulisusele b. ideoloogia ebaolulisusele c. ideoloogia hägususele d. elitismile 5. Ideoloogia ülesandeks on a. anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele b. õigustada poliitilisi otsuseid c
suurus, font jne. Futuristid ja teater. Teatrit edendasid kolmel viisil: · Eluteater: aktsioonid, ülesastumised avalikes kohtades, publiku sokeerimine, ärritamine, skandaalitsemine. · Varieteeteater: uusi vorme pakkuv teater, mis on suunatud kirjanduskeskse teatri vastu; esile tõstetakse keha ja tehnika. · Dünaamiline teatri vorm, mis pakub vahetut kontakti publikuga; neid sokeeritakse agressiivsuse ja vahel isegi vulgaarsusega. Uuendused institutsioonilises teatris just stsenograafia vallas: kuulsaim kunstnik Enrico Prampolini (just valgustus). Futuristlikus luules väljajättelisus, hüüatused, intensiivsed konsonandid jne. Raamatut peavad iganenuks, eesmärgiks ühendada erinevaid kunste. 7) Dadaism 19161920: Tekkis I MS ajal; algus konkreetselt määratletud, lõpp umbkaudne, kuna sulandusid sürrealistidesse. Tekkis Sveitsis; selle lõid peamiselt prantsuse kunstnikud ühes neutraalses Zürichi kabarees
seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. Õiguse üldaktide kõrval on ka õiguse üksikaktid, mida antakse seaduse alusel ning mis asuvad hierarhias seadustest ja määrustest allpool. Iga tasandi õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgema tasandi õigusaktidega. 196 Institutsiooniline raamistik Õigusaktide vastuvõtmise eest vastutavad institutsioonid Eesti institutsioonilises korralduses järgitakse võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet (põhiseaduse § 4). Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seaduste algatamise õigus on põhiseaduse § 103 kohaselt Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi Presidendil. Vabariigi President võib siiski algatada üksnes põhiseaduse muutmist. Riigikogu arutab eelnõusid ning otsustab eelnõude seadusena vastuvõtmise või tagasilükkamise üle.
annaabi.ee 
