Inglismaa, teisel pool Saksamaa. Saksamaa tahtis saada juhtpositsiooni ja selleks tuli hävitada Prantsusmaa, samas Balkanil olid vastuolud Austria-Ungari ja Venemaa vahel. Samas oli veel asjaolusid: ei usutud, et maailmasõda üldse võib tekkida, arvati, et puhkeda võivad ainult piirkondlikud konfliktid, kuid mitte ülemaailmne laastav sõda. Samuti peeti sõda romantiliseks, paljud inimesed lausa ootasid seda. Puudusid ka rahvusvahelisi kriise reguleerivad institusioonid ning valitsused ei olnud uuendanud oma julgeolekupoliitikat, nad isegi ei tundnud tihtipeale sõjaplaane, mis muutis olukorra väga keeruliseks. Sõja ajend: Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914, atentaadi sooritas Serbia terrorist. Sellest sai alguse sündmuste laviin, mis viis sõjani venemaa asus toetama Serbiat, Saksamaa aga õhutas Austria-Ungarit Serbiale sõda kuulutama. Nii saigi atentaadist sündmus,
o 2004 Eesti,Läti,Leedu,Poola,Ungari,Tsehhi,Slovakkia,Sloveenia,Malta, Küpros 10 o 2007 Rumeenia,Bulgaaria - 2 o Kandidaatriigid: Türgi,Makedoonia,Horvaatia,Island,Montenegro o Aktuaalne riikides: Gruusia,Ukraina,Serbia,Albaania, Bosnja ja Hertsogoviina, Kosovos Valitsemiskorraldus EL-s · EL on majnduslik ja poliitiline ühendus(27 riiki) · Peamised institusioonid: o EL Nõukogu(Ministrike nõukogu) = seadusandlik võim ->esindab liikmesriike o Euroopa komisjon = täidesaatev võim -> kaitseb liidu kui terviku huve. o Euroopa parlament-> esindab EL kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud · EL Nõukogu(Ministrike nõukogu) o Jagab parlamendiga seadusandlikku võimu o 27 ministrit-> Koosseis vahetub vastavalt teemal 9 erinevat koosseisu,
Tv ül. 12, 16 (Eesti Koostöö Kogu kõige) 18. 2. 2. Avalik ja erasektor Avalik sektor: Riik-institutsioonide kogum, mis korraldab valitusemist ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: *Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu *Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad *Riik omab kotrolli kindla territooriumi üle *Riigi institusioonid on avalikud: nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Valitsemisinstitutsioonide tunnused: *Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia *Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks *Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest *Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) EV 7 põhiseaduslikku institutsiooni:
ohustatud loomade, lindude ja taimede elupaiku ja kasvukohti. Vaalapüügi konvensioon- Helsingi konventsioon– Läänemeri Sofia konventsioon – Doonau jõgi Barcelona konventsioon - Vahemeri Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPAR) Århusi konventsioon -eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele . 5) Loetelu KK institusioonid • valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. • Keskkonnainspektsioon menetleb keskkonnaalaseid väärtegusid ning alates 1. septembrist 2011 ka keskkonnakuritegusid. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades
kaitsta inflatsiooni vastu finantseerimispoliitika, mille kaudu toimub kaitsta tururiskide eest tervishoiuteenuste osutajate kulude katmine Nendel põhjustel on I samba säilitamine tarbijale. pikemas perspektiivis oluline, kuid ka sellesse Tervishoiusüsteemi subjektid on tarbijad on sisse viidud olulised muudatused, mis on (patsiendid), pakkujad (tervishoiuspetsialistid), seotud kindlustusprintsiibi laiema institusioonid (haiglad, polikliinikud, rakendamisega. terviseasutused), haigekassa (kindlustusandja) Pensionisüsteemi I sammast ja valitsus. iseloomustavad: KÜSIM! Tervishoiusüsteemi rahastamine kohustuslikkus Tervishoiusüsteemis osutatud teenus on alati riiklik korraldus tasuline, olenemata sellest, kes selle eest
Hargmaine fookus Vastastikuse sõltuvuse liberalism: *Sõda on liiga kulukas (Angell); majandusliku vastastikuse sõltuvuse tagajärg on rahu; integratsiooni mõju (E.Haas); koostöö ühes valdkonnas laieneb teise valdkonda (nt EL) Uusliberalism: fookus RV tasemel; Kompleksne vastastikune sõltuvus; vaja arendada suhteid kaubanduses Institusionaalne: inst pole tühjad paberid ega riikide teenijad (valitsusvahelised, riigiülesed, valitsusvälised); Institusioonid edendavad koostööd ja usaldust (jälgimine, kauplemine, jõuga elluviimine; jagab informatsiooni, tagab stabiilsuse) Vabariiklik uusliberalims: demokraatia tagab rahu, teine demokraatlik riik ei sõdi teiste demokraatlike riikidega (poliitiline kultuur põhineb rahulikel konfliktide lahendamistel; moraalsed väärtused “vaikne liit”; majanduslik vastastikune sõltuvus) **Probleemid- Mis on sõda? Mis on demokraatlik riik? (Vene-Gruusia; USA-SB)
mobiilsuse ennustaja, ei sõltu mobiilsus lõpuni ainult sellest. Sarnase taustaga, isegi samast perekonnast mehed võivad siiski elutee lõpetada väga erineva prestiiziga töökohtadel (õnne moment- olla õigel ajal õiges kohas, saada sõbralt vihje, järgida õigel hetkel oma südant). 9. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (220223). Sotsiaalne muutus on protsess mille kaudu aja jooksulmuutuvad väärtused, normid,institusioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsiooni süsteemid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: 1) keskkonna sündmused- keskkonnast tulenevad muutused on esiteks: loodussündmused(maavärinad,kliimanihked) teiseks: inimese loodud situatsioonid (reostus,loodusressursside üle või liigkasutamine) 2) sissetung- teiste suguharude koloniaalvõimude võimajandusliku võimu sissetung grupi territooriumile sarnaselt sõjale on ük sotsiaalsete muutuste esile kutsujaid
· Tihedate poliitiliste sidemete loomine · Ühinemise eelduseks kandidaatriigi õigusaktide harmoneerimine EL õigusega, vastavate haldusstruktuuride reformimine · Tihe majanduslik koostöö paljudes valdkondades · Koostöö justiits-ja siseküsimustes · Raamistik kandidaatriigile antava EL abi osas · Euroopa Komisjoni arvamus( avis) Eestis on demokraatlik riik, kus satabiilsed institusioonid tagavad õigusriigi inimõigused ning vähemuste kaitse. Kuid on vaja rakendada abinõusid vene keelt kõnelevate mittekodanike integreemiseks Eesti ühiskonda. Eestit võib pidada toimiva turumajandusega riigiks ja siin peaks olema võimalik teha keskmise tähtaja jooksu vajalikke edusamme, et tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidu piires.
annaabi.ee 
