Mida käsitleb psühholoogia? Vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Miks on vaja uurida looma- psühh.? Kuna see aitab uurida inimeste psühh. , kuna paljud nähtused on inimestel ja loo- madel ühised. Millist kahe- sugust käitumist esineb loomadel? 1. Sünnipärane e. tingitud refleksid. Kui need refl. liituvad pikaks ahelaks, kuj. sellest tegevus, mida nimet. instinktideks. 2. Mittepärane e. õpitud käitumine. Instiktiivne tegevus pole ainult üksiku kehaosa liigutus, vaid kogu organismi tegevus, see on väga oluline loomade eluseisukohast. Mille poolest erineb loomade ppimine inimese omast? Loomad sooritavad eesmärgile viitavat tegevust tänu sellele, et seda on korduvalt tehtud juhuslikult. Seda nim. õppi- miseks katse ja eksituse kaudu. Inimese õppimine erineb sellega, et ta õpib arusaamise kaudu. Probleemi lahendus nähakse ette ja saadakse aru, mida tuleb teha, et eesmärgini jõuda. Seleta mõisted!
- Sotsiaalne hiaatus - tühiruum, hetk täis vaikust ja liigendamata suhtlemisega. Tegutsemise aja struktureerimisel (programmeerimise) aspektid: 1) Materiaalne - nõuavad välise reaalsusega tegelemisel ettetulevad muutused. 2) Sotsiaalne - traditsionaalsed, rituaalsed ja poolrituaalsed vastastikused käigud. 3) Individuaalne - juhtuvad «intsidendid», sellest lähtudes saame inimese paremini tuttavaks. Intiimsus algab seal, kus individuaalne (ja enamasti instiktiivne) programmeerimine muutub ja motiivid hakkavad järele andma - ainus rahuldusvastus stiimulinäljale, tunnustusenäljale ja struktureerimisnäljale. Stiimulimäng ja tunnustusemäng väljendavad vajadust hoiduda sensoorsest ja emotsionaalsest nälgimisest, mis viivad bioloogiliste kõrvalekallaleteni. Üksikindiviidi struktureerimise viisid: 1) Tegevus. 2) Fantaasia. 1
Skisoidne isik on tohutult tundlik kõige suhtes, mis ähvardab tema vabadust ja sõltumatust. Tunnete väljendamisel on ta sõnakehv. Ta on väga tänulik kui partneri kiindumud ei ole pealetükkiv. Kes temaga oskab koos olla, võib loota sügavat kiindumist, mid küll õieti välja ei näidata. Kui skisoidne inimene jääb mitteseotuks, tunnetab ta edaspidi, et on saatuse meelevallas, ima turvalisusest, kaitstusest, ohutusest. Skisoidsete inimeste agressiivsus on hoolimatu, primitiivne ja instiktiivne. Nende agressiivsus ja afektid jäävad tundemaailmast kui tervikust isoleeritud, puhtinstiktiivseks väljaelamiseks. Agressiivsus on vaid pingest vabanemise teenistuses, see elatakse välja kontrollimatult ning mingit süüd tundmata. Kuna skisoidsetel inimestel ei ole sidemeid teiste inimestega, siis ei ole neil ettekujutust, kuidas nende agressiivsus teistele mõjuvad. Seetõttu on nad ülearu teravad, salvavad bõi äkilised. Tühisemgi ajend võib vallandada
loomast, kelle ta nimetab Busteriks. Dretske poolt välja mõeldud looma Busteri elupaigas leidub karvaseid usse ehk krusse, millede ühisteks tunnusteks on see, et nad kõik on karvased (K) ja ussikujulised (U), kuigi erinevas suuruses ja värvis. Lisatingimus on see, et Busteri elupaigas puuduvad muud olendid peale tema ja krusside, mis võimaldabki krusse vaid kahe omaduse põhjal identifitseerida. Ühtlasi on Busteril kaasasündinud võime krusse vaadelda, kuid tal puudub instiktiivne, geneetiliselt programmeeritud reaktsioon neile. (1995, 1283-1284) Seega on Buster loom, kes suudab teatud tüüpi objekte (krusse) kogeda, kuid loom, kellel ei ole välja arenenud võimet neile reageerida kui teatud konkreetset tüüpi objektidele. Ehk siis Buster ei tea, et krussid on krussid, tema jaoks ei oma krussid teistest suvalistest ümbritsevatest objektidest erinevat olulist tähendust. Kuigi ta näeb
eristuvad üksteisest. Kesknärvisüsteem - närvitegevuste ja käitumise kontrolli koondumie. Seljaaju evolutsioon - liituvad närviteed selgejooneliseks kõhtmiseks närviketis, millest korraldatakse eraldi iga kehalüli tunde- ja lihasorganite tööd, samuti kooskõlastatakse tegevust tervikuna. - Instinkt - üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks (on kaasasündinud). Instiktiivne tegevus on iseloomulik alates alates närvisüsteemi evolutsiooni kahekülgse sümmetria etapil. Selgroosete loomade tsentraliseeritud närvisüsteemis toiminud evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kesknärvisüsteemi osatähtsuse suurenemine, jätkuv peaaju areng ja paljude uute ühenduste tekkimine närvirakkud vahel. - Libiline süsteem - algeline aju ning reguleerib selliseid tegevusi nagu toitumine,
normaalsetel ja tervetel liigi isenditel.seega mõjutab keskkond seda vähe. · KÜPSEMINE see on instiktiivsete käitumis mustrite esilekerkimine arengu kindlas punktis. · ÕPPIMINE see on spetsiifilise keskkonna alalise infi mõju käitumisel. Sõltub keskkonnast. · JÄIKUS JA PAINDLIKKUS öeldakse vahel väga blihtsustatlult, et käitumine on kas instiktiivne või õpitud, sellepärast eelistavad nüüd paljud psühholoogid käitumisest rääkida terminitega ,,jäikus" ja ,,paindlikkus". · VERMIMINE JA TUNDLIKE PERIOODIDE MÕISTE - K. Lorenz pani tähele et mõne liigi noored isendid nagu pardid, kanad ja hirved õpivad ruttu pärast sõndi oma ema järel käima. Ta võttis ka
.. · Bowlby: eraldamise tagajärjed: protest, apaatia, lahtikiindumine. Raskeimate tagajärgedega eraldamine (haigla, lastekodu) 6-12 kuu vahel. Kui lapsepõlves kiindumisvajadus rahuldamata, kogu elu jooksul raske luua lähedasi suhteid · Sõnumid: inimesel kaasasündinud vajadus olla suhetes, olla seotud teiste inimestega, kuuluda. Füüsilise kontakti olulisus! Sama loomariigis: Konrad Lorenz. Vermimine - loomadele on instiktiivne vajadus käia oma pesakonnal või vanematel järgi. See on eeldus ellujäämiseks. Suhete klassifikatsioon: formaalne · Partnerite arvude järgi: Diaad kahe inimese vaheline seos. Kõige olulisem, emotsionaalsem. Triaad kolme inimese suhtevõrgustik. Grupisuhted üle 3 suhetevõrgustikud. Püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus Võrgustikud toetav keskkond, hoiakuloome. Osalised pole omavahel tingimata tuttavad.
inimese käitumist. Oluline on loov isik so inimene, kes loob uue idee või mõtte. - LeBon, "Rahvaste psühholoogia ja mass" (1895) ja "Revolutsiooni psühholoogia". Massi ja eliidi vahekord, paanikasituatsioonid, üksikisikuga toimuvad muudatused massis. Inimest massisituatsioonis iseloomustavate muutuste väljatoomise looja: 1. Massi sattudes toimub isiksusetutse teke e inimene kaotab individuaalsuse ja võimendub temna instiktiivne käitumine. 2. Emotsioonide võimendumine, loogiline mõtleimine taandub, selle asemele tulevad tunded ja instinktid, seega on massis olevad inimesed mõjutatavad ja seda läbi emotsioonide. 3. Toimub intellektikaotus, järelikult massi heakskiidu saavutab see, kes suudab kaotada loogika ja intellekti. 4. Isiklik vastutus kaob, jaguneb osadeks ja lõppkokkuvõttes ei vastuta keegi. Ta tegi järeldused paanikaseisude olukorra vaatlemisel
annaabi.ee 
