# Alateadvuslik 1. Eelteadvuslik 2. Teadvuslik Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. 1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas Psühhoanalüüs Inimese käitumise määrab ära alateadvus. Alateadvuses on sünni ja surma instiktid: · Sünni instinkt - paljunemine, seks, libido. · Surma instinkt - agrssiivsus, hävitamise vajadus. Ühiskond on alati instinktide vaenulik. Surub neid alla. Selle tagajärjeks on neuroos. Kõik on instinktid. 20. sajani algupoolel oli see väga populaarne teooria. Sublimatsioon - instinktide suunamine (füüsikas tahke aine aurustumine ilma vedeldumise faasita). Instinkte on võimalik suunata näiteks kunsti loomiseks. Kõigil andekatel kunstnikel
kutsutakse. Mõtted mida sa parajasti just ei mõtle, kuid mille peale mõtlemine ei ole raske ja mida sa lihtsalt meelde võid tuletada. Keegi ei vaielnud sellise jaotuse vastu, kuid Freud väitis, et see on vaid aju väiksem osa. Enamus ajust on alateadvus (unconscious). Siia hulka kuuluvad kõik need osad mille peale ei saa lihtsalt mõelda. Asjad mis pole meie teadvusele lihtsalt kätte saadavad tihti tegelikult defineerivadki selle, näiteks instiktid ja alateavusesse surutud traumade mälestused ja emotsioonid, mis on liiga valusad, et neid läbi elada kuuluvad siia alla. Freudi teooria järgi on alateadvus meie motivatsiooni aluseks. Motivatsioon võib väljenduda lihtsa nälja või seksi sooviga, neurootiliste sundlustega nagu näiteks viha, või hoopis artisti või teadlast motiveerivate teguritena. Sellegipoolest tundub, et tihti sunnitakse meid neid motivatsiooni allikaid eitama ja nende teadlikustamisele vastu töötama
Eneseaustuse häirumine; Objektiivsete kaotuste üleelamise resultaat; Kui rollikonflikt; Aleksitüümia võimetu väljendama-kirjeldama oma emotsioone, ,,hingeline pimedus" (enam meestel kui naistel) HÄIRED: 1) rasvumine, ülekaalulisus 2) bronhiaalastma 3) haavandiline kolliit 4) 12-sõrmik haavandid 5) südame-veresoonkonna häired jne. HÄIRED LASTEL: pea- ja kõhuvalud; kõhukinnisus ja lahtisus; oksendamine jt. 20.INSTINKTIDE HÄIRED Instiktid on keeruka struktuuriga tingitud refleksid, mis vallanduvad kindlate väliste ja sisemiste ärritajate toimel. Inimese käitumises osalevad peamiste instinktidena: orienteerumisinstinkt enesekaitseinstinkt toitumisinstinkt suguinstinkt Orienteerumisinstinkti häired: kvantitatiivsed intensiivistumine, refleksi elavnemine pidurdumine (torpiidsus) kvalitatiivsed nõutus uurimisrefleksi suundumine ebaadekvaatsele objektile Toitumisinstinkti häired kvantitatiivsed
alateadvus,instinktid, kaitsemehhanismid. · Joonte teooriad Allport,Costa/McCrae isiksust iseloomustavd omadused, jooned. · Sotsiaal-kognitiivne lähenemine Bandura, Deci ja Ryan - omadused, käitumine on sotsiaalselt õpitud. Mõtlemine mõjutab käitumist. · Humanistlikud Rodgers,Maslow iga inimene tajub reaalsust erinevalt. Soov areneda. Sigmund Freud 1856 1939 psühhodünaamiline lähenemine · Id (tema) · Ego (mina) · Superego (ülimina) Instiktid: eluinstinkt, libido, Eros surmainstinkt, Thanatos Kaitsemehhanismid Inimese mina kaitseb ennast · Id tugevate impulsside · Superego poolt tekitatud süüme · Väliskeskkonna ohtude eest Ego kaitsemehhanismid kaitsevad neurootilise ärevuse moraalse ärevuse realistliku ärevuse eest Kaitsemehhanismid: · Repressioon unustamine, allasurumine · Eitamine motiveeritud eitamine
ETOLOOGIA - uurib käitumise bioloogisi aluseid; võrreldakse palju loomi ja inimesi On oluline uurida loomulikku keskkonda Tunneb huvi bioloogiliste ja evolutsiooniliste sarnasuste vastu 17.-18.sajand Teadusharuna saame rääkida K.Z.Lorenz`st ja N.Tinbergenist. K. von Frisch - uuris loomade meeleelundeid J. Bowlby - suur osa on spontaansel tegutsemisel Etoloogilise teooria peamised ideed: K. Lorenz - põhiidee õppimisega ja selle eelsoodumusega Instiktid on loodud selleks, et ellu jääda (õppimine läheb sinna alla) Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine (näiteks linnu laul, inimeste refleksid - haaramine, imemine) - tekivad füüsilise küpsemise ajal meil on kaasasündinud käitumismustrid Evolutsiooniline vaatenurk - need omadused, mis soodustavad ellujäämist, antakse edasi
Juhul kui emotsioonid ei mõjuta, siis need ei pea paika st kui inimene suudab sälitada rahu, need muutused ei toimi. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - Sighele afektiseisundis sooritatud kuriteod kui keegi kellegi maha lööb, siis ta ütleb et ta oli afektiseisundis ja ei kontrollinud end, mida kohus peab selgitama. Massis kaob inimesel võime end teadlikult kontrollida. Nende arvates toimub massis enesekontrolli vähenemine, tekkivad instiktid, mis võivad viia kuritegudeni. Lähtusid loogikast ja statistilistest näitajatest. See näitab, et tekkisid esimesed empiirilised uuringud. Muutus eksperimentaalseks - 3. periood 20 saj algus - SP kui teaduse koidik, 1862-1894 - Wundt pakkus välja 2 haru: füsioloogial põhinev psühholoogia ja sotsiaalne e rahvapsühholoogia. Varajased aastad 1895 1935 Triplett, 1895 Kuidas inimese sooritus muutub vastavalt sellele, kas teised inimesed on kohal või ei ole
Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Refleks on kõigi ns-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Pärilikud ehk tingimatud refleksid moodustavad organismide kohanemisreaktsioonide aluse, nende kompleksidest moodustuvad instiktid. Tingitud refleksid on kogemuste põhjal sugenevad teatud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Operantne õppimine on nn katse ja eksimuse meetodil õppimine, need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Erutuse tase ja irradiatiivsus nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele
annaabi.ee 
