Reegleid võiks kindlasti vahetevahel ette lugeda ning loomulikult kiita lapsi nende täitmise eest. Positiivsed õpikeskkonnad 1. Millised on tänapäeval probleemid arengukeskkonna visuaalse üle- ja alastimuleerimisega? Kui arengukeskkond on kaootiliselt ülekuhjatud ja ülestimuleeriv, kulutab laps liiga palju energiat ümbritsevaga suhtestumiseks ja visuaalse informatsiooni töötlemiseks, mis on koormav ning väsitav. Alastimuleeriv keskkond aga ei inspireeri last õppima ega mängima. Seal on lihtsalt igav ja külm. Probleem on ka see, et suurosa lastest, kes astuvad algkooli, ei oska suhelda ega kuulata, nagu nende arengujärgule oleks loomulik. Kindlasti on see seotud (ka) ümbritseva keskkonna mõjudega. 2. Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühmaruumi vahel? Üsna sageli võib lasteaedades näha ruume, kus on uhkelt esitletud laste kunstitööd, kus
Näiteks arvutamisoskus võimaldab poest sobiva hinnaga kommi osta. Selline lähenemine õppimisele motiveerib paremini oskusi omandama. Palju aitab edukale õppimisele kaasa eneseteadlikkus ning mõistlik on suhtuda õppimisse, kui vabatahtlikku tegevusse s.t. "tahan õppida", mitte "pean õppima". Kui õppimine mõjub sundusena, siis on hea endalt küsida: "Kelle huvides või kellele ma õpin?" Kui erialane täiendkoolitus ei inspireeri vaid rusub, siis tasub kaaluda õpitava aine vahetamist. Erialas, mida õpitakse poolsunduslikult, on raske edu saavutada, kuna eneseteostuslik motivatsioon on nõrk. Endalt on hea küsida: "Mis on minu motivatsioon õppeaine omandamisel? Kas eesmärk, mille nimel ma õpin, motiveerib mind piisavalt?".Vastates sellele küsimusele jääb palju stressi läbi elamata, kuna tegevused, mis inspireerivad loovad sisemist tasakaalu.
looma hakata, otsida võimalusi palgata tööle juba eelnevalt motiveeritud inimesi! Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 13 KASUTATUD KIRJANDUS Alas, R. (1997). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Belker, L.B. (1993/1996). Noorele juhile. Tallinn: Koolibri. Carnegie, D. (1939/1991). Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi. Tallinn: Perioodika. Landsberg, M. (1999/2003). Motiveerimise kunst. Inspireeri ennast ja teisi Tallinn: Varrak. Vikipeedia. (19.11.2008). Motivatsioon. [http://et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon] Üksvärav, R. (2008). Organisatsioon ja juhtimine. TTÜ Kirjastus.
raiskavad... 2. Tähelepanu hajumine ülesandelt Juhtub, et pärast viit minutit tublit tööd kipub laste tähelepanu hajuma. Tähelepanu hajumine ülesandelt on õpetaja jaoks suur probleem. Siin on mitu põhjusi: ülesanne pole neile korralikult seletatud, nad ei kuulanud õpetaja seletusi, ülesanne on liiga keeruline, halvasti üles ehitatud või pole huvitav, lapsed on halvasti motiveeritud, töö ei inspireeri piisavalt või segavad välised tingimused nagu liigne palavus jms. Olen märganud, et kui lapsed teavad, kui palju tööd nad peavad täna jõudma teha, mis on tunni sisu ja milline on ülesehitus, siis klass on rohkem keskendunud tööle. Kõigepealt seletan korralikult antud teema, selle vajadus ja tähtsus ning võib olla ka ellu rakendamise võimalused, räägin milleks me hakkame seda õppima. Oma tunde sisse juhatades püüan seda teha positiivselt ning entusiastlikult. Mulle
, Viikmaa, M., Kreegipuu, K., Rauk, M., Kikas, E., Tulviste, P., Luuk, A., Realo, A., Konstabel, K., Pullmann, H., Schmidt, M. & Vadi, M. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Bachmann, T. & Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo 8. Elenurm, T. (aprill 2002). Tööõhkkond kujundab motivatsiooni. Saldo 9. Kidron. A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: kirjastus Mondo 10. Landsberg, M. (2003). Motiveerimise kunst. Inspireeri ennast ja teisi. Tallinn: Varrak 11. Leimann, J., Skärvad, P.H. & Teder, J. (2003). Strateegiline Juhtimine. Tallinn: kirjastus Külim 12. Reeve, J. (2005). Understanding Motivation and Emotion. United States of America: John Wiley & Sons 13. Steiger, R. (1997). Inimesekeskne juhtimine. Tartu: kirjastus Fontes 14. Vadi, M. (2001). Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 15. Accel (2008). Employee Motivation: Theory and practice. http://www.accel- team
Paul keeldub. Käib baaris, ei oska linnarahvaga suhelda..Sel õhtul küsib isa talt palju nõmedaid küsimusi rinde kohta. Pauli ärritas see, kuna isa ei mõistnud, et rääkides ta nagunii ei mõistaks rindel toimuvat. Ta ei tule enam toime eluga tavaliste inimeste hulgas, ei leia ühist keelt. Tahab tagasi rindele. Kodus ta vaatab oma raamatuid ja asju ja igatseb seda rõõmu, mida ta sai lugemisest. Ta loodab, et peale soda see taastub. Need ei inspireeri teda enam ja ta paneb need kõrvale ning lahkub toast. Läheb Mittelstaedi juurde kasarmusse, kes räägib uudiseid Kantorekist ta on mobiliseeritud kui maakaitseväelane. Milttelstaed saab teda nüüd kamandada, ja karjuda tema peale nende klassivenna, Behmi, surma tõttu. Paul naerab ja mõtleb päevadele, mil ta ise Kantorekki kartis. Ema on ärritunud, kuna poeg peab jälle lahkuma. Ta kasutab armeesidemeid, et perele paremat toitu saada.
Lähtuda tuleb kogemustest ja ümbritsevast keskkonnast. Eesmärgiks on luua motiveeriv õhkkond. See kuidas motivatsiooni leida, ei puuduta ainult sekretäri vaid, juht on motivatsiooni allika looja. Olen oma töös koguaeg arvanud, et ainult mina pean motivatsiooni endale ise leidma, aga tänu oma lõputööle sain aru, et ma ei saa seda üksi teha. KASUTATUD ALLIKAD 1. Elenurm T. (2002). Tööõhkkond kujundab motivatsiooni. 2. Landsberg M. (2003). Motiveerimise kunst. Inspireeri ennast ja teisi. 3. Mölder E. (2001). Juhi abi ja juhi efektiivne koostöö. 4. Templar R. (2003) Töö mängureeglid 5. Malmberg K. (2005) Tahte tekitajad 6. Türk K. (2001) Eestvedamine 7. http://www.tlu.ee/files/arts/8104/K%C3%A4tl5c4b76b8ce8592a2bc720e9f8aa74190.pdf 8. http://sekretar83.onepagefree.com/? id=3760&onepagefree=5b37e69081251967f812ad9aaf6ddc56 9. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?2._Motivatsioon:Juhtumianal%C3%BC%C3%BCs 10. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?2
laadida. niigi silme teadmisi huvitaks Veel Jah, kui ma see ees pidevalt avalduste olen õppimineon. haige ja Eihakkab selliste , siis inspireeri. asjade iseseisvalt olema rohkem võin kirjutamine kodus huvitavvaadata, seega ja arusaamav. mis ei oli olnud see justKui loengutel. vägaon e- lõbus. õpe ja Aga Jah. Aja samas eikiirus, sotsiaalmeedia
Joonis 3. "Kahjuliku" merikajaka ja "kasuliku" haha vastandamine pildi- lise ja sõnalise info abil Fred Jüssi raamatus "Kajakad kutsuvad. Saare- maa, Vilsandi ja Vaika saarte linnuriigist ja loodusest" (1966). tamist, on kujutatud detailitäpselt, jäädes ühe pesitsushooaja ajalistesse raamidesse. Linnuliigid, kellest juttu tehakse, on Vaikadele iseloo- mulikud: hahk, kalakajakas, naerukajakas, ristpart, tõmmuvaeras. Vilsandi ning teised Eesti laiud ja väikesaared on hiljemgi inspireeri- nud suurt hulka meie kirjanikke, nii ilukirjanduse loojaid kui looduskir- janduse viljelejaid. Ehkki nõukogude perioodil oli ligipääs Lääne-Eesti saarestikule piiratud ja range kontrolli all, õnnestus laidude loodust kirjel- davaid teoseid avaldada siiski mitmetel autoritel. Esileküündivaim neist on Fred Jüssi 1966. aastal ilmunud "Kajakad kutsuvad. Saaremaa, Vilsandi ja Vaika saarte linnuriigist ja loodusest" – üks varasemaid katsetusi meie
annaabi.ee 
