Ometigi alustas Saksamaa relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist, 1935. aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning 1936. aastal viis ta väed Reini demilitariseeritud tsooni. 1.septembril ründas Saksamaa Poolat, millega muutis ta Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõda. 11. märts 1938. aastal toimus Austria anschluss. Selle käigus okupeeris Saksamaa Austria ja riigi juhuks määrati Arthur Seyss-Inquart. Suurbritannia küll lootis järelandmistega Saksamaa indu vähendada, kuid tagasi vaadates see siiski nii ei läinud. Prantsusmaal aga ei olnud julgust üksi sõtta astuda. Seega käitusid nii Suurbritannia kui ka Prantsusmaa valesti, kui ei püüdnud Hitlerit takistada vaid andsid talle järele, kuna oli näha, et Hitler liigub sõja poole. Lisaks nõudis Hitler 1938. aastal Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist,
Jaapani sõjajõudude ja territooriumi kärpimine liitlaste (USA) sõjaväebaasid Jaapanis · Saksamaa: jagati okupatsioonitsoonideks (juba Potsdami konverentsil), rahu ei sõlmitud Nürnbergi protsess 1945-1949 · kohtumõistmine sõjakurjategijate üle · 24 ,,peasüüdlast", teiste üle mõisteti kohut tavakohtutes · Otsus: 12 mõisteti surma (Bormann, Frank, Frick, Göring, Jodl, Kaltenbrunner, Keitel, Ribbentrop, Rosenberg, Sauckel, Seyss-Inquart, Streicher) 5 mõisteti õigeks (Fritzsche, Krupp, Ley, Papen, Schacht) 7-le vangistus (Dönitz, Funk, Hess, Neurath, Raeder, Schirach, Speer)
seega laiapõhjalisele rahvusvahelisele konsensusele. Legitiimsuse tagamiseks tulnuks Nürnbergis kohtumõistmisse kaasata ka neutraalsete riikide (Rootsi, Sveitsi jt.) esindajad. Nürnbergi Rahvusvahelise Sõjatribunalis oli kohtu all 21 natsikujategijat (Himmler oli teinud arreteerimise ajal enesetapu). Süüaluste pingis olid: SS-i juht Kaltenbrunner, Luftwaffe juht Göring; okupeeritud alade haldusjuhid Franck, Rosenberg ja Seyss-Inquart; sunnitöölaagrite ülem Sauckel; operatiivstaabi kindralid Keitel ja Jodl, juudivastaste dekreetide autorid Frick ja Reicher ning Reichi välisminister Ribbentrop. Bormanni üle mõisteti kohut tagaselja. Peale nende olid kohtu all veel viis kollektiivset süüdistatavat Reichi valitsuskabinet, natsipartei juhtkond, organisatsioon SS/SD, Gestapo ja Hitleri peastaap. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 2 3. 1938 Austria ansluss2 ühendamine Saksamaaga (autor Görlig). Austria polnud demokraatlik. Vägivallatu ülevõtmine, vasakpoolsed erakonnad keelatud, natsionalistlik erakond populaarne juhiks Seyss-Inquart. 13. märts Austriast saab Saksa Idaala; 4. 1938 Hitleril sihikul Tsehhoslovakkia demokraatia, tasemel armee, seal elas 3 miljonit sudeedisakslastast oma erakonnad, saadikukohad parlamendis. Natside juhiks Henlein. Suvel kokkusaamised Briti esindaja (peaminister) Chamberlain käib Berliinis 29.september 1938 kogunevad Münchenisse (Müncheni sobing
juht Schuschnigg Saksamaale ja Hitler tegi ettepaneku, et kõik Austria natsid tuleks vangist vabastada, Austria natside liider tuleks määrata siseministriks ning Austria peaks andma oma armee Saksamaa alluvusse. See kõik tähedas pmslt seda, et Austria kaotab oma iseseisvuse. Juht lükkas aga need pakkumised tagasi, arvas, et on vaja antud küsimustes rahva hääletust. Kuna Austria president oli aga nõudmised heaks kiitnud, siis vahetas kantsleri välja (nüüd Austria natside juht Seyss- Inquart sai kantsleri koha) ja paluti abi Saksamaalt. Abi seisnes selles, et Saksa armee ületas piiri (märtsis) ja Austria kuulutati Saksa riigi osaks. Ei olnud enam Austria riik, vaid Saksa riigi osa Ostmark. Austria liitmist Saksamaaga nimetatakse Anšluss (see oli Versailles’ lepingu vastu). Inglismaa ja Prantsusmaa ei tahtnud eriti asjadesse sekkuda, kuna esiteks probleem oli neist kaugel ning nad ei tahtnud, et sõda uuesti puhkeks (nö lepituspoliitika ehk järelandmine
Abessinia konflikt oli selle osapooled aga tülli ajanud. · Samas pidas suur hulk austerlasi end sakslasteks. Austria üritas segada isegi Saksa raadiosaateid. · Kevadel 1938 alustas Hitler propagandakampaaniat Austria vastu. Austria vastas järeleandmistega. · Schuschnigg kuulutas 13.3.1938 välja referendumi Austria riikliku iseseisvuse küsimuses · Veebruaris sai siseministriks Arthur Seyss-Inquart. 11.03.1938 läks Schuschnigg erru ja kantsleriks sai Seyss-Inquart. · 12.03.1938 marssisid Saksa väed vastupanu kohtamata Austriasse sisse. Suur osa austerlasi tervitas liitmist. Hitler viis enda kontrolli all 10.4.1934 läbi referendumi Austria liidendamise heakskiitmiseks · Austria liideti Saksmaaga nn. Ostmarki provintsina. Kristallöö (Kristallnacht) ja repressioonid · 9.-10.11
2 Tänane Kaliningradi oblast 3 Ohvrite hulgas oli ka alla 14-aastaseid tüdrukuid 1 mõisteti sellised mehed nagu Göring, SSi üks juhte Kaltenbrunner, armeejuhid Keitel ja Jodl, välisminister von Ribbentrop, okupatsiooniaegse Poola juht Hans Frank, siseminister Frick, natsiideoloog Rosenberg, orjatöölaagrite organiseerija Fritz Sauckel, Austria natsiliider Seyss-Inquart ja natside propagandalehe toimetaja Julius Streicher. Lisaks neile olid kohtu all eksvälisminister von Neurath (mõisteti 15 aastaks vangi), ekskantsler Franz von Papen (mõisteti õigeks), admiral Karl Dönitz (mõisteti 10 aastaks vangi), majandusminister Walther Funk (mõisteti eluks ajaks vangi),, Hitleri endine erasekretär Rudolf Hess (mõisteti eluks ajaks vangi), admiral Erich Raeder (mõisteti eluks ajaks vangi), Hitlerjugendi eksjuht Baldur
partei keelustati. Kuid Itaalia-Saksa liiduga olukord muutus ja 1938. aasta alguseks oli Austria sunnitud olukorraga leppima. Veebruaris 1938 sundis Hitler Schuschniggi võtma oma 11 valitsusse austria natside juhi Arthur Seyß-Inquarti, kellest sai siseminister. 11.03.1938 astus Schuschnigg, kaotanud lootuse Austriat päästa, ametist tagasi ja uueks kantsleriks sai Seyß- Inquart. 12.03.1938 marssisid Saksamaa väed Austriasse ja keegi neid ei takistanud. Austria sai Kolmanda Reichi osaks. Anschluß oli sellega teostunud. Saksamaa ideeks sai nüüd ,,eluruumi" (Lebensraum) hankimine tulevikus, esialgu asuti aga taotlema järgmist sakslastega asustatud piirkonda Sudeedimaad (Sudeteland), mis oli osa Tsehhoslovakkiast. Sudeedisakslaste natsist liider Konrad Henlein nõudis oma inimestele enesemääramisõigust, st. liitumist Saksamaaga
hoomamatut kahju. Et anda saksa rahvale auväärsetest meestest koosnev valitsus, mis täidab kohustuse jätkata sõda kõigi vahenditega, nimetan ma rahvuse juhina uue kabineti järgmised liikmed: Saksamaa president: Dönitz Saksamaa kantsler: Dr. Goebbels Parteiminister: Bormann Välisminister: Seyss-Inquart Siseminister: gauleiter Giesler Sõjaminister: Dönitz Maavägede Ülemjuhataja: Schörner 111 Laevastiku Ülemjuhataja: Dönitz Lennuväe Ülemjuhataja: Greim SSi riigifüürer ja Saksa Politsei juht: gauleiter Hanke
annaabi.ee 
