................................................................................................ 6 4.1 Kliima 5. Riigi haldusjaotus.................................................................................................... 7-8 6. Rahvastiku asulad................................................................................................... 9 7. Majandus................................................................................................................. 10 7.1 Eksport , inport ja transport 8. Ajalugu...................................................................................................................... 11 9. Kokkuvõte.................................................................................................................12 10. Lisa.............................................................................................................................13-14 11. Kasutatud materjal...............................................................
SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Reaalne SKP ehk SKP püsiv hindades- muutumatutes baasperioodi hindades( keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule, jättes välja hinnamuutuse mõju kaupade ja teenuste turuhindadele. Kasutatakse ka majdanduskasvu hinnanguna. Kui kasvab reaalne SKP
Rikkad-maksumaksjad Vabaturumajandus- riik sekkub vaid maksudega, muidu vaba. Inflatsioon. Raha väärtuse ehk ostujõu langus Deflatsioon- keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujõu tõus Devalveerimine- raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes Inflatsiooni ja deflatsiooni mõju impordile ja ekspordile kui raha väärtus langeb, siis eksport pdavneb ja kasu saadakse tehtud töö (toodete) eest vähem ja inport kallineb, sest importijatel endiselt sama kurss Miks euroliini tugevus on halb? eksportijale kahjulik, sest tootmine siin on kallis ja väljas müüa odav ja vastupidi. MAKSUD Eesmärgid · et riik saaks toimida · sotsiaalne õigus · mõjutada inimeste tarbekäitumist ( kõrged tubaka ja alkoholi aktsiisid) Riiklikud maksud Otsene-tulumaks -(bruto-kõik kirjas-21%)(144 euri läheb palgast maha) EE proportsionaalne- maksusüsteem ja valimissüsteem
7. Hiir - arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt alatasa käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.aastal. Hiiri on kolme tüüpi mehhaaniline, optomehhaaniline ja optiline. Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavaliselt on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire ühendusviisid arvutiga on: · ADB-port (tootmisest eemaldatud) · InPort? port (tootmisest eemaldatud) · RC-232C port · PS/2 port · USB port · Infrapuna liides · Bluetooth liides Tänapäevaste optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid on: 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5
pension, ravimikindlustus, tööstuskindlustus...) · Sotsiaalabi 1)sotsiaaltoetused 2)sotsiaalhoolekanne · Peretoetused Sotsiaalabi · Sõltub inimese vajadustest abi järele · Sotsiaaltoetused on rahalisel kujul, sotsiaalhoolekann teenustena · Nt töötu abiraha, toimetulekutoetus, rahvapension, lastekodud, hooldekodud, kodutude öömajad, hooldusteenus 6ÜHISKONNAÕPETUS Välismajandusepoliitika I. Riikidevaheline kaubandus (eksport, inport) II. Rahvusvaheline rahandus Piirangud väliskaubanduses · Tollimaksud · Kvoodid · Standardis Majandusorganisatsioonid WTO Maailma kaubandusorganisatsioon IMF rahvusvaheline valuutafond Nüüdisühiskond Tööstusühiskond Linnastumine, selgelt eristuvad klassid (kodanlus, töölised), reglementeeritud töö, suurim hõivatus tööstuses. Postindustriaalühiskond
5 Palermo Sitsiilia 655 875 6 Genova Liguuria 607 906 7 Bologna Emilia Romagna 380 181 8 Firenze Toskaana 371 282 9 Bari Apuulia 320 475 10 Catania Sitsiilia 293 458 Majandus , eksport , inport ja transport Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002. aastal. SKP jaotumine sektoritesse (2009)[4] Osaka Sektor al Põllumajand
...........................................15 5.3.4 Sündimus ja suremus.......................................................................................................15 6. Energiamajandus (Lisa 5)...............................................................................................................16 6.1 Energiavarade kaart.................................................................................................................16 6.2 Energiavarade eksport ja inport...............................................................................................16 6.3 Toodetakse energiavaras..........................................................................................................16 6.5 Minu arvamus energivarade kasutamisest...............................................................................16 7. Riigi põllumajanduse iseloomustus (Lisad 6)................................................................................17 8
Samuti on olluliseks teguriks ka mägine sisemaa, kuhu on raske linnu rajada. 6 13. Tähtsamad linnad 7 14. Energiamajandus Energiavarudest leidub Norras naftat, maagaasi ja kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Energiavarade eksport: Energiavaradest ekspordib Norra toornaftat, maagaasi ja elektrienergiat. Need moodustavad ekspordist umbes 63%. Inport: Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. (Ei käi energiavarade kohta) Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Elektrienergia toodangult 1 elaniku kohta on Norra maailmas esikohal. 2009. aastal kasutati 25 691 kW/h inimese kohta ja toodeti 27 549 kW/h inimese kohta. Ma arvan, et selle riigi energiamajandus on vägagi paigas ja teised riigid peaksid
RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1. üldandmed ( riiginimi , sümbolid , pealinn ( elanike arv ) , rahva arv , pindala , keel , rahaühik jne . ) 2. Iseloomustus valitud riigi geograafilisest asendist + riigikaart . 3. Koosta ülevaade looduslikest tingimustest ( pinnamood , kliima , loodusvarad jne ) . 4. Ülevaade rahvastikust ( rahvastikupüramiid , keskmised näitajad . Nt haridus . ) 5. Ülevaade majandusest ( eksport inport . ) 6. Riigi mõned erilised tunnused või iseärasused ( kultuur, usk jne ) GEOGRAAFIA 20.jaanuar.2009 Metallid argielus . Igapäevaelus asendamatu materjal , suhteliselt hästi töödeldavad , heade omaduste tõttu kasutatakse väga laialdaselt . Alumiinium Alumiiniumist on kööginõud , konservikarbid , peeglid , elektrijuhtmed , auto ja lennuki osad , värvid .
Tuuma reaktorid Langenud 1 % Usa(62%), Inglismaa(4%) Elektroonika Langenud 4 % Usa(69%), Rootsi(9%) Plastmass Sama Usa(89%), Hiina(12%) Sõidukid Langenud 2 % Jaapan(59%), Usa(16%) Järeldus: Huvitav Jamaica puhul on see, et ta ekspordid ja impordib Mineraalseid kütuseid kõige rohkem. Mineraalsete kütuste inport on kah kasvanud. Tuumareaktoreid, Elektroonikat, plastmassi ning sõidukeid imporditakse ikka sama palju. Muutused nendes neljas asjas on ainult langus või minimaalne kasv. Eksport Import Hinnad muutuvad tahes või tahtmata. Jamaicat võib mõjutada näiteks mineraal kütuste hindade kõikumine, sest see on nende põhiline Import, eksport ala. Näiteks: Ostavad kütust kokku ning hinnad järsult tõusevad
annaabi.ee 
