seened. Siinkohal saamegi seente kasutamist ravimina mõista mitmeti. Spirituaalsuse seisukohast vaadates on ka maagiliste seente kasutamine teatavat moodi ravimine. Ent peatume pigem siiski rahvameditsiini tavapärasemas tähenduses ja vaatame kuidas seeni kasutatakse haiguste ennetamises ja ravis ning jätame ajukeemiaga manipuleeriva osa kõrvale. Ravimiseks saab seeni kasutada mitmel viisil: tükkideks lõigatult kuivatatuna, jahvatatuna, tehakse tõmmiseid ning tinktuure. Must pässik (Inonotus obliquus) Must pässik - rahvasuus kutsutakse ka kasekäsnaks (kuigi ametlikult on kasekäsn hoopis teine seen) ja kohati kannab ka venepärast nime chaga või tšaaga. Varemalt oli selle kasutamine levinud Siberis, Hiinas ja Jaapanis aga viimasel ajal on hakatud rohkelt kasutama ka Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Mustast pässikust tehakse peamiselt tõmmist kuid kasutatakse ka kuivatatult ja see järel jahvatatult smuutide sees. Tehakse ka tinktuuri.
Kuldtatik Suillus Grivellei Selts Chantarellales Sgk Chantarellulaceae Harilik kukeseen Chantarellus cibarius Sgk Hydnaceae Hele timpnarmik Hydnum repandum Selts Hymenochaetales Sgk Hymenochataceae Harilik tubaknahkis Hymenichaete tabacina Must pässik Inonotus obliquus Lepapässik Inonotus radiatus Tuletaelik Phellinus ingiarius Haavataelik Phellinus tremulae Männitaelik Phellinus pili Punkttaelik Phellinus punctatus Selts Phallaes Sgk Geastraceae Neljahõlmaline maatäht Geastrum quadrifidum Selts Polyphorales
Fechtneri kivipuravik - Boletus fechtneri II kategooria seeneliigid kollane kivipuravik - Boletus suspectus säärissirmik - Chamaemyces fracidus Bloxami punalehik - Entoloma bloxamii II kategooria seeneliigid roosa riisikas - Lactarius controversus mugultorik - Polyporus tuberaster kellukmürkel - Morchella semilibera; II kategooria seeneliigid sireli-lambaseenik-Albatrellus syringae tammepässik - Inonotus dryophilus; lehise-õõspuravik-Boletinus cavipes kuldpiimane riisikas - Lactarius chrysorrheus must hundiseenik-Boletopsis leucomelaena ripsriisikas- Lactarius mairei; mõru kivipuravik-Boletus radicans värviline lehtervahelik - Leucopaxillus compactus soo-maamuna -Bovista paludosa valge sirmik - Macrolepiota nympharum lilla kukeseen -Cantharellus melanoxeros luiteliudik - Peziza ammophila
Kasekäsn ehk Must pässik (Inonotus Obliquus, ingl keeles chaga) oli läänemaailmas suhteliselt tundmatu superürt, kuni avaldati Nobeli preemia saanud Alexander Solzhenitseni raamat.Kasekäsna ajaloolised juured ulatuvad Siberisse ja Venemaale, kus kasekäsnaga on ravitud vähki, tuberkuloosi, diabeeti, maokatarri, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandeid vähemalt 1600. aastast saadik. Kasekäsna ajalugu ulatub aga palju varasemasse aega ja leiud ulatuvad 5600 aasta tagusesse aega. 1200-aastatel räägitakse kuidas tsaar Vladimir Monamahhin on parandanud kasekäsnaga huulevähi.Kasekäsn ehk must pässik esineb üldisemalt kasepuudel, aga võib kohata ka teistel puudel nagu leppadel, pihlakatel ja tammepuudel. Pässik moodustab elevates puudes musta, ebamäärase kujuga lõhkise käsna ehk pakurin. Mis on siis ühist käsnal ja tervisel? Musta pässiku poolt on põhjustatud kasekasvaja, puu murdumine ja lõpuks kuivamine. Sagedamini võib leida pargi- või alleepuude...
..... 7 Kasutatud kirjandus........................................................................... 9 2 Sissejuhatus. Meil ja naabermaades on levimas uus pargipuude kahjustaja jalakapässik. Taanlane Peer Corfixen tutvustas seda Taanist ja Rootsist leitud uut seeneliiki alles 15 aastat tagasi. Väliselt sarnaneb see seen meil rahva seas kasekäsna nime all tuntud musta pässikuga (Inonotus obliquus), aga kasvab vaid jalakal. Niisiis nimetatigi ta jalakapässikuks (I. ulmicola) . Lõuna-Soomes (näiteks Helsingi ja Turu) ja ka Eesti parkides on seen kõige olulisem vanade jalakate pehastaja. Võrreldava suurusega majanduslikku kahju tekitab pargipuude mädandajana veel vaid vahtratarjak (Rigidoporus ehk Oxyporus populinus). 3 1. Välimus. Jalakapässik on üheaastane, kasvupinnale liibuv
Kaselehe tõmmist või kaseviha leotusveega tehakse vanne reumaatilise, liigese-, lihase- ja närvivalude korral. Kaselehevesi võib aidata juuste väljalangemise korral. Tõrvast tehtud salvi määritakse valutavatele kohtadele reuma või podagra korral. Mahla juuakse üldtugevdava vahendina. * Must pässik (Kasekäsn) kasvab elavatel täiskasvanud kaskedel (metsades, puisniitudel, parkides). Kasekäsna tekitajaks on kase tüvel ja tüves parasiteeriv seen Inonotus obliguus. Seene spoorid tungivad puu koore vigastuse kaudu tüvesse ja moodustavad mütseeli, mille niidid tungivad puitu, põhjustades mädanikukolde, millest hakkab arenema viljakeha. Neljandal aastal levib tüvest väljaspoole ebakorrapärase kujuga kasekäsn (steriilne mütseel), mis järjest suureneb, kasvades 10-15 aastaga 3-5 kiloseks. Kuivanud puul lakkab seen kasvamast ja asendub parasiitseenega. Droog Käsn.
Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad
keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B.pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B.
Teistest lehtpuude mädanikest on olulisemad veel ebatuletael (P. igniarus), põhjustades lehtpuudel tüve alumises osas valget südamemädanikku. Enim kahjustab kaski, leppasid ja pajusid. Kuna viljakehad püsivad puutüvedel aastakümneid, võivad nad omandada suuri mõõtmeid. Viljakeha pealt pruun kuni must ja kinnitub tüvele poolringja kübarana. Väga tavaline liik, esineb nii elavatel kui surnud tüvedel, kändudel ja lamavatel tüvedel aastaringselt. Must pässik (Inonotus obliquus) on rahvasuus tuntud ka kasekäsna nime all. Kasetüvedel (harva lepal või pihlakal) arenevad mitmeaastased ebakorrapärase kujuga mügarlikud moodustised (steriilne arengustaadium), millede välispind on must ja ebatasane. Seenliha sisemine osa on aga väga kõva, kõvem kui puit, milles vahelduvad kõvemad ja pehmemad osad. Põhjustab nakatunud puude südamemädanikku. Mädanik areneb üsna kiiresti ja sageli hukkuvad nakatunud puud tuulemurru tõttu
annaabi.ee 
