● Mukopolüsahhariidide ja lima süntees ● Vee sisalduse regulatsioon rakus (*taimerakus pektiini ja hemitselluloosi süntees) Patoloogiad ● Creutzfeldt-Jakob’i haigus ● Amüotroopne lateraalne skleroos (ALS) - tegu on kesknärvisüsteemi motoorsete neuronite haigusega (motoneuronites Golgi aparaadi lagunemine), mille põlvkonniti dominantsena päranduv variant on määratud geeni SOD1 poolt. Vigaste motoorsete neuronite poolt innerveeritavad jäsemete lihaskiud kõhetuvad (atroofia). Haiguse avaldumise sagedus populatsioonis on keskmiselt 1:15 000. ! 6. Peritsentriolaarne aine, selle roll ja selle defektsusega seotud patoloogiad (nimeta 3). (Б43) 26 ! Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist (9 mikrotuubulite tripletti) ning neid ümbritsevast peritsentriolaarmaterjalist (PCM). PCM on amorfne proteiinimass, mis sisaldab vabu tubuliini alaühikuid, PCM-1, peritsentriini ja nineiini.
Lülineuronid Alfa-motoneuronid Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70 μ m) Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa- motoneuronite kehad asuvad seljaajus. Alfa-motoneuronid Alfa-motoneuron, selle akson ja innerveeritavad skeletilihaskiud moodustavad närvi- lihasaparaadi elementaarse morfo-funktsionaalse ühiku – motoorse ühiku Ühte lihast (või selle pead) innerveerivad alfa-motoneuronid moodustavad motoorse tuuma ehk motoneuronpuuli Gamma-motoneuronid Gamma-motoneuronite aksonid suubuvad lihaskäävide intrafusaalsete lihaskiudude juurde . Erutavad mõjud saabuvad gamma-motoneuronitele peaaju osadelt, mis osalevad kehahoiaku reguleerimisel
21.Milline on libisevate filamentide mudel? Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse. 22.Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid? Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutaja lihases sisaldab üks motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakspealihas aga ca 750. Lihaste kontraktsioonivormid: Üksikkontraktsioon ehk tõmmak(kestab ms) tavaliselt pole see veel lõppenud, kui algab juba uus. Tetaaniline kontraktsiooni jaoks on vaja 10-200 impulssi sekundis, peaaegu kõik meie liigutused on tetaanilised. Isomeetriline kontraktsioon-lihase pikkus jääb samaks, kuid lihase pinge muutub
ka fikseeritud ja liikuv punkt. NB! Lihase algus ja kinnituskoht on alati erinevatel luudel ja lihas kulgeb üle (või möödub) vähemalt ühest luudevahelisest ühendusest - vaid nendel tingimustel saab lihas luid üksteise suhtes liikuma panna! Lihaskiud ei tööta ükshaaval - iga motoorse närvi kiud hargneb lõpus ja annab impulsi edasi paljudele lihaskiududele (3 -150). Sellist kompleksi - üks närvikiud ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud kokku - nimetatakse vanemas kirjanduses "neuromuskulaarne ühik", uuemas kirjanduses "motoorne ühik". Kõik ühe motoorse ühiku kiud tõmbuvad kokku korraga, kuid alati on kokku tõmbunud vaid osa motoorseid ühikuid (raske töö korral kuni 10%, erijuhtudel max ca 20%). Elavas (ka väliselt täiesti lõdvestatud) lihases on alati mingi osa motoorseid ühikuid kokku tõmbunud - seda nimetatakse lihase toonuseks. Puhkuse ajal (vähe ühikuid kontraktsioonis) on lihase toonus
Peamiselt on uuritud neuronite rännet aju hallolluse kihtide moodustumisel. Ajukoore interneuronid sünnivad kõhtmises piirkonnas, rändavad ajukoorde tangentsiaalselt. Neuronite arvu kujunemine programmeeritud surma perioodidel. Neuronite programmeeritud surmaperiood toimub sünaptogeneesi ajal. Närvisüsteemist välja projitseeruvatel neuronitel määravad neuronite elu/surma neurotroofilised faktori, alias närvikasvufaktorid, mida toodavad innerveeritavad sihtkoed.NGF - närvikasvufaktor. Mudel, kuidas Sihtkudede neurotroofilised faktorid hoiavad programmeeritud surmaperioodil vajaliku arvu neuroneid elus:Neuroonipopulatsiooni iinerveerimise käigus kõik neuronid muutuvad apoptitilisteks; sihtkoe rakud toodavad neurotroofilisi faktoreid, mis peatavad apoptoosi;neuronid, mis ei saa neurotroofilist faktori surevad; neutrotroofilised faktorid:limiteeritud määrla, mitte kõikidele. Neuronite elektriline aktiivsus hoiab arenevaid
Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos,
Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos,
Libisevate niitide teooria (Huxley& Hanson,1954) ·Aktsioonipotentsiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu ·Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis (mediaatorikson ACh), mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat ·Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil ·AP liigubT-torukesi mööda lihasraku sisemusse Motoorsed üksused ·Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse ·Silmaliigutajateslihastes sisaldab motoorne üksus alla10 lihaskiu, õlavarre kakskpea- lihasesaga ca 750. Lisatöö energiaallikad ADP otsene fosforüülumine. Anaeroobne (glükolüüs) Aeroobne (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi (CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos,
annaabi.ee 
