histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajä...
emassuguteedes elada kuni 4päeva. Spermid peavad olema tunde emassuguteedes enne, kui nad on viljastumisvõimelised. Seda arengut nim. kapatsitatsiooniks. Kapatsitatsioon muudab valkude ja glükoproteiinide vahekorda seemneraku plasmamembraanis ning kiirendab seemneraku metabolismi ja liikuvust. Morfoloogias ei muutu midagi, muutuvad hüperaktiveerituks. 1. kapatsitatsioon – hüperaktiivne liikumine 2. seostumine munaraku zona pellucida 4. Emasloomade sigimise tsüklilisus 4.1. Innatsükkel: mõiste ja pikkus erinevatel loomaliikidel. Innatsükkel - esmaimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada Vesi – 21päeva, Lammas- 17p, Siga- 21p, Hobune- 21, Koer – 4-8kuud, Kass - 14-21päeva Munasarjades küpsevad munarakud ja toodetakse emassuguhormoone. Emaka müomeetriumi mõjutab oksütotsiin ja munasarja hormoonid. 4.2. Menstruaaltsükkel – mõiste ja erinevused innatsüklist. * innatsükkel – mitteprimaatidel, vaid östruses lubab paaritada, 1
lambakasvatustsükkel. Lammastel toimub loomulik paaritus, emasloomade hulka viiakse paaritusperioodil jäär(ad). Tavaliselt paaritusperiood on 40 päeva pikk - periood kui jäära hoitakse uttede juures. Dorsetil hakkab ind kõige varem pihta, enamasti on inna algus augustist, aktiivne inna periood on novembris/detsembris. Ind avaldub uttedel selliselt, et esimene ind on vaikne ind (loom indleb, aga ei näita väliste innatunnstega seda välja. 1-3 päev). Innatsükkel on 16-17 päeva. Sagedasti pannakse karja isasloom, kes on viljatusvõimetuks muudetud, selle eesmärgiks on rohkem emasloomi ühe aja jooksul saaks ära paaritada. Õrritaja jäär pannakse karja ja ta on karjas 2 nädalat enne õiget paaritamist. Õigel ajal pannakse uttede juurde suguvõimeline jäär. See on loomulik poegimisaja lühendamine inna sünkroniseerimise kaudu. Paaritusplaan moodustatakse paaritusgrupid paberil ja siis viiakse plaan ellu karja jaotamisega paaritusrühmadeks
52. Veiseliha hinna kujunemine 53. Lehmade sigimistsükli perioodid Esimesest poegimesest algab lehma produktiivsusperiood. Edasi sõltub lehma majanduslikkus sellest, kuidas tagatakse normaalne sigimisrütm. Majandusanalüüsid on tõestanud, et lehm on vaja tiinestada uuesti pärast poegimist 3 kuu jooksul. Eestis on praegu keskmisena uuslüpsiperiood e. Periood poegimisest tiinestumiseni 108 päeva. 54. Sigivuse ja piimajõudluse vastastikune mõju 55. Innatsükkel ja optimaalne seemendusaeg Kõige paremaid tulemusi annab seemendamine 15-20 tundi pärast inna algust. Tavaliselt jääb see aga märkamata ja seepärast seemendatakse praktikas lehm umbes pool päeva pärast inna avastamist. Soovitav on seemendamist poole päeva pärast korrata. Kui inna algusest on möödunud üle 30 tunni, siis seemendus tavaliselt tulemusi ei anna. Kui inna tunnused pole vaibunud ööpäeva jooksul pärast seemendamist, tuleb seemendamist korrata
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
erinevatest keskkonnateguritest. Emaslooma söötmine, pidamine ja füsioloogiline seisund idulasperioodil mõjutavad järglase eluvõimet, tervist ja hilisemat jõudlusvõimet. Ebasoodsate emaslooma söötmis- pidamistingimuste korral võib embrüo hukkuda (embrüonaalne surm). Väliselt ei ole see praktiliselt märgatav. Enamasti saab seda kindlaks teha emaloomal normaalsest pikema innatsükli ilmnemisel peale viimast seemendust. Näiteks lehma keskmine innatsükkel on keskmiselt 21 päeva. Kui peale viimast seemendust ilmneb korduv ind mitte 21-päeval, vaid alles 35-päeval, siis võib eeldada, et lehm küll tiinestus, kuid mingil põhjusel embrüo suri. Eellooteperioodil toimub põhiliselt organogenees, kus formeeruvad organite morfoloogilised iseärasused ja kujunevad tõulised erinevused. Tekib kõhreline skelett. Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärmete algmed. Sugupoolt saab kindlaks määrata välistunnuste järgi
sünkroniseeritud innaga geneetiliselt väheväärtuslike mullikate või noorte lehmade emakasse. · Teise meetodi puhul aspireeritakse doonorlehma munasarjast korraga mitu munarakku, mis viljastatakse laboratoorsetes tingimustes. · Katseklaasis viljastatud munarakkudel lastakse mõnda aega areneda ning siiratakse siis mullikate või madalatoodanguliste noorte lehmade emakatesse. · Värske embrüo vastuvõtuks vajalike tingimuste loomiseks tuleb retsipientlooma innatsükkel siirdamise ajaga sünkroniseerida, mida on kõige lihtsam teha prostaglandiini kahekordse süstimisega. · Retsipiendi inda pole vaja sünkroniseerida sügavkülmutatud embrüote kasutamisel, sest embrüo saab sulatada ja siirata siis kui loom indleb loomulikul teel · Teiseks kõrgetoodanguliste või muude väärtuslike omadustega lehmade arvukuse suurendamise vahendiks on kloonimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
