immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine immuunreaktsioon - reaktsioon organismi sattunud antigeenidele immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu innatsükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada. insektitsiid - kahjurputukate hävitamiseks kasutatav putukamürk insenergeneetika - vt. geenitehnoloogia intelligentsuskoefitsient - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik kallus - taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke kasvufaktor - rakkude jagunemist ja differentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained
emassuguteedes elada kuni 4päeva. Spermid peavad olema tunde emassuguteedes enne, kui nad on viljastumisvõimelised. Seda arengut nim. kapatsitatsiooniks. Kapatsitatsioon muudab valkude ja glükoproteiinide vahekorda seemneraku plasmamembraanis ning kiirendab seemneraku metabolismi ja liikuvust. Morfoloogias ei muutu midagi, muutuvad hüperaktiveerituks. 1. kapatsitatsioon – hüperaktiivne liikumine 2. seostumine munaraku zona pellucida 4. Emasloomade sigimise tsüklilisus 4.1. Innatsükkel: mõiste ja pikkus erinevatel loomaliikidel. Innatsükkel - esmaimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada Vesi – 21päeva, Lammas- 17p, Siga- 21p, Hobune- 21, Koer – 4-8kuud, Kass - 14-21päeva Munasarjades küpsevad munarakud ja toodetakse emassuguhormoone. Emaka müomeetriumi mõjutab oksütotsiin ja munasarja hormoonid. 4.2. Menstruaaltsükkel – mõiste ja erinevused innatsüklist. * innatsükkel – mitteprimaatidel, vaid östruses lubab paaritada, 1
lambakasvatustsükkel. Lammastel toimub loomulik paaritus, emasloomade hulka viiakse paaritusperioodil jäär(ad). Tavaliselt paaritusperiood on 40 päeva pikk - periood kui jäära hoitakse uttede juures. Dorsetil hakkab ind kõige varem pihta, enamasti on inna algus augustist, aktiivne inna periood on novembris/detsembris. Ind avaldub uttedel selliselt, et esimene ind on vaikne ind (loom indleb, aga ei näita väliste innatunnstega seda välja. 1-3 päev). Innatsükkel on 16-17 päeva. Sagedasti pannakse karja isasloom, kes on viljatusvõimetuks muudetud, selle eesmärgiks on rohkem emasloomi ühe aja jooksul saaks ära paaritada. Õrritaja jäär pannakse karja ja ta on karjas 2 nädalat enne õiget paaritamist. Õigel ajal pannakse uttede juurde suguvõimeline jäär. See on loomulik poegimisaja lühendamine inna sünkroniseerimise kaudu. Paaritusplaan moodustatakse paaritusgrupid paberil ja siis viiakse plaan ellu karja jaotamisega paaritusrühmadeks
52. Veiseliha hinna kujunemine 53. Lehmade sigimistsükli perioodid Esimesest poegimesest algab lehma produktiivsusperiood. Edasi sõltub lehma majanduslikkus sellest, kuidas tagatakse normaalne sigimisrütm. Majandusanalüüsid on tõestanud, et lehm on vaja tiinestada uuesti pärast poegimist 3 kuu jooksul. Eestis on praegu keskmisena uuslüpsiperiood e. Periood poegimisest tiinestumiseni 108 päeva. 54. Sigivuse ja piimajõudluse vastastikune mõju 55. Innatsükkel ja optimaalne seemendusaeg Kõige paremaid tulemusi annab seemendamine 15-20 tundi pärast inna algust. Tavaliselt jääb see aga märkamata ja seepärast seemendatakse praktikas lehm umbes pool päeva pärast inna avastamist. Soovitav on seemendamist poole päeva pärast korrata. Kui inna algusest on möödunud üle 30 tunni, siis seemendus tavaliselt tulemusi ei anna. Kui inna tunnused pole vaibunud ööpäeva jooksul pärast seemendamist, tuleb seemendamist korrata
Platsenta progesteroon on vajalik tiinuse püsimiseks ja emaka enneaegsete kontraktsioonide vältimiseks. Relaksiin toimib relaksiin emaka lihaskesta lõõgastajana tiinuse ajal (koostoimes progesterooniga) ning aitab lõdvestada vaagnasidemeid vahetult enne sünnitust. 79) Spermatogeneesi põhietapid. Spermide liikumine emassuguteedes ja kapatsitatsioon. Spermide eluiga emassuguteedes. 80) Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid. Innatsükkel ajaline intervall kahe järjestikuse inna vahel, mille jooksul toimuvad emaslooma suguorganites kindlad järjestikused muutused. Innatsükli faasid: Proestrus folliikulite kasv ja areng, ovulatsioonijärgne kollakeha regresseerub. Estrus e. ind sugulise aktiivsuse periood, folliikulite lõplik valmimine, mis lõpeb ovulatsiooniga; keskmise suurusega folliikulid hävivad, eelmise tsükli kollakeha taandareng jätkub.
Spermide kapatsitatsioon protsesside kogum, mis muudab spermi viljastamisvõimeliseks. Eemaldatakse ensüüme inhibeerivad ja membraane stabiliseerivad valgud, mis on lisanudnud seemnevedelikuga. Kapatsitatsiooni on võimalik ka kunstlikult esile kutsuda spermide külmutamis/sulatamisega ja spetsiifilistes lahustes inkubeerimisega. Kapatsiteerunud spermid on hüperaktiivsed ja liiguvad suurema intensiivsusega. 80) Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid. Innatsükkel ajaline intervall kahe järjestikuse inna vahel, mille jooksul toimuvad emaslooma suguorganites kindlad järjestikused muutused. Innatsükli faasid: Proüstrus + östrus = follikulaarfaas Proöstrus folliikulite kasv, folliikul sekreteerib östrogeeni, kollakeha regresseerub, suureneb limaeritus, vaskularisatsioon. Östrus loom indleb, ovulatsioon. Metöstrus + diöstrus = luteaalfaas Metöstrus uue kollakeha väljakujunemine, progesterooni sekretsioon,
erinevatest keskkonnateguritest. Emaslooma söötmine, pidamine ja füsioloogiline seisund idulasperioodil mõjutavad järglase eluvõimet, tervist ja hilisemat jõudlusvõimet. Ebasoodsate emaslooma söötmis- pidamistingimuste korral võib embrüo hukkuda (embrüonaalne surm). Väliselt ei ole see praktiliselt märgatav. Enamasti saab seda kindlaks teha emaloomal normaalsest pikema innatsükli ilmnemisel peale viimast seemendust. Näiteks lehma keskmine innatsükkel on keskmiselt 21 päeva. Kui peale viimast seemendust ilmneb korduv ind mitte 21-päeval, vaid alles 35-päeval, siis võib eeldada, et lehm küll tiinestus, kuid mingil põhjusel embrüo suri. Eellooteperioodil toimub põhiliselt organogenees, kus formeeruvad organite morfoloogilised iseärasused ja kujunevad tõulised erinevused. Tekib kõhreline skelett. Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärmete algmed. Sugupoolt saab kindlaks määrata välistunnuste järgi
sünkroniseeritud innaga geneetiliselt väheväärtuslike mullikate või noorte lehmade emakasse. · Teise meetodi puhul aspireeritakse doonorlehma munasarjast korraga mitu munarakku, mis viljastatakse laboratoorsetes tingimustes. · Katseklaasis viljastatud munarakkudel lastakse mõnda aega areneda ning siiratakse siis mullikate või madalatoodanguliste noorte lehmade emakatesse. · Värske embrüo vastuvõtuks vajalike tingimuste loomiseks tuleb retsipientlooma innatsükkel siirdamise ajaga sünkroniseerida, mida on kõige lihtsam teha prostaglandiini kahekordse süstimisega. · Retsipiendi inda pole vaja sünkroniseerida sügavkülmutatud embrüote kasutamisel, sest embrüo saab sulatada ja siirata siis kui loom indleb loomulikul teel · Teiseks kõrgetoodanguliste või muude väärtuslike omadustega lehmade arvukuse suurendamise vahendiks on kloonimine.
annaabi.ee 
