6.8. sajandil levis see oskus ikkagi esmalt teistele Aasia maadele ja teise aastatuhande alguses LähisIda kaudu Euroopasse, kõigepealt Hispaaniasse ja Itaaliasse. Paberi kasutuselevõtt 14. sajandil ja trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 15. sajandil olid keskaegse Euroopa kõige pöördelisemad tehnilised saavutused. Raamatud muutusid odavamaks ja nende levik kiirenes. 15. sajandi teisel poolel trükitud raamatuid nimetatakse inkunaabliteks. Eesti raamatukogudes säilitatakse 113 seesugust haruldust. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667. aastal. Paberi valmistatamiseks saadetakse palkideks saetud puud paberivabrikusse, kus eemaldatakse puukoor ning palgid purustatakse õhukesteks pilbasteks. Keemilise töötlemise teel saadakse pilbastest kiudaineid. Kiudaine allikaks võivad olla ka
univarsaalinimene nt DA VINCI Hakati tähelepanu pöörama klassikalisele lad.k. osad teadlased seisid puhtuse eest (cicero ld.k) Tagasitulek= real. ld.k kasutamise hul vähenes, toimus üleminek rahvukeeltele. Hakkas nende areng. 15. saj koostati ing dokumendid ingl.k. Oluline: info muutus kättesaadavamaks tänu trükikunsti leiutamisele. Teosed odavamad, lihtsam paljundada. Trükised, mis enne 1500 erp nim. Hälltrükisteks et inkunaabliteks. 23. Maadeavastused (eeldused, põhjused) Põhjused: 1. oli vaja leida uus meretee Indiasse/Idamaadesse. 1453 langes Konstantinoopol türklastele. Nemad vahendasid kaubandust, aga see oli väga kallis 2. vajadus väärismetalli järele, eeskätt kulla ja hõbeda järgi, sest euroopas oli puudus käes. 3. euroopas ringlesid jutud, et Idamaad on tohutult rikkad, kun on võimalik kiiresti rikkaks saada
Humanistid imetlesid cicero-ladina keelt, aga mis andis omakorda surmahoobi tol ajal veel kõneldavale ladina keelele. Dokumente hakati koostama kohalikus keeles. Tekkis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu, k ui türklased tungisid Konstantinaapolisse. Humanism levis: - läbi keele - ülikoolide kaudu Informatsiooni vahetus muutus lihtsamaks, kui 1440’datel tekkis trükikunst. Kõik trükised, mis olid kirjutatud enne 1500’dat aastat nim. Inkunaabliteks e. Hälltrükisteks. 23. MAADEAVASTUSED (EELDUSED, PÕHJUSED) Põhjused: - Oli vajadus leida uus meretee idamaadesse, sest vajadus idamaiste kaupade järele oli kasvanud. Uut teed oli vaja leida, sest probleem tervanes eriti siis, kui türklased olid hõivanud Konstantinoopoli ja haarasid kontrolli idamaade kaubanduse üle enda kätte. Kaubandus mis toimus läbi nende tähendas, et hinnad tõusid ja tulu läks türklastele või kahele linale, kes
ülikoole. Tänu humanismile sai ladina keelest õpetlaste ühtne keel. Järjest tähtsamaks muutusid rahvuskeeled ja selle põhjuseks olid rahvusriikide tekkimine(valitsemise dokumente hakati koostama rahvuskeeles). Humanismiga kujunes kaks suunda: · Rahvuslik · Kosmopoliitne inimese ülistajad, maailmakodanik 1456 aastal Johan Gutenberg trükkis Piibli. Trükikunsti keskusteks kujunesid Pariis, Milaano, Veneetsia. Raamatuid, mis on trükitud enne seda aastat nimetatakse inkunaabliteks ehk hallitrükisteks. Humanismi tuntuim esindaja on Erasmus Rotterdamist. Tema on üks mõjukamaid humanisme ja toetas eelkõige kosmopoliitset suunda. Ta oli tõeline liider ja teda tunnustasid nii õpetlased, vaimulikud kui ka ilmalikud. Üks tähtsamaid asju, mida ta tegi oli see, et ta avaldas Uue Testamendi parandatud versiooni ja see juhtus aastal 1516. Tõlke käigus tegi ta paljudes katolikes tõdedes parandusi. Eelnevat Testamenti nimetatakse
Erinevaid dokumente hakati koostama rahvuskeeltes. Ühelt poolt ülistati ladina keelt, kuid samas tõrjusid rahvuskeeled ladina keele kõrvale. Inimesed hakkasid tegelema allikakriitikaga. Näiteks Lorenzo Valla paljastas just renessanssi ajal Constantinuse kinkeüriku pettuse (avastas, et see kinkeürik loodi tegelikult 8.saj, mitte 4.saj). 1440ndatel võeti kasutusele trükikunst, mis hakkas infovahetust soodustama. Kõiki trükiseid enne 1500. aastat nimetatakse inkunaabliteks ehk hälltrükisteks ehk vanimateks trükisteks. Arenes ka nooditrükikunst. Humanism on inimesekeskne mõttemaailm. See vastandus keskaegsele kultuurile, kus jumal oli tähtsaim. Nüüd muutus inimeste mõttemaailm ilmalikumaks. Põhiväärtusteks peeti inimest, maist elu, inimvajadusi ning individuaalsust ja eneseteostust. Humanismi kohaselt on ideaalne inimene hästi mitmekülgne ja pidevalt arendab ennast. Ideaalinimene oli näiteks Leonardo da Vinci (teadlane, kunstnik, leiutaja).
Hakati huvi tundma ka kreeka keele ja kultuuri vastu. See huvi nende vastu kasvas, kui türklased vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli. Kreeklased pöördusid tagasi Euroopasse ning tekkiski huvi nende keele ja kultuuri vastu. Humanismi keskusteks ja vahendajateks kujuneisd eeskätt ülikoolid. Laiemas mõttes informatsioonivahetus muutus tunduvalt lihtsamaks, kui 1440ndatel aastatel leiutati Euroopas trükikunst. Kõiki raamatuid, mis on trükitud enne 1500. aastat nimetatakse inkunaabliteks ehk hälltrükisteks. Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane, kes ilmutas järjekindlat kriitikat muitsete autoriteetide kohta. Näiteks ta polnud nõus sellega, et Aristotelest nii palju austati. Kõige rohkem kuulsust on talle toolnud Constantinuse kinkeüriku võltsimise paljastamine. Francesco Petrarca Pärast antiikaega esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati. Tuntust
käsitsikirjutajat! Gutenbergi isa oli kullassepp, mistõttu G. tundis graveerimist ja müntide vermimist. Trükikunsti aluseks kujunesid üksikute trükitähtede e tüüpide valamiskunst ja nende valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli viinamarjapress. Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Inkunabel.ValMax.001.jpg Gutenbergi mahukaim teos oli ladinakeelne piibel, mida peetakse maailma kauneimaks ja trükitehniliselt seni ületamatuks teoseks. Seda trükiti 150 eks paberile ja 30 eks pärgamendile. Näide taas vikipeedia abiga: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Gutenberg_Bible_scan.jpg
annaabi.ee 
