5) Turuiidolid tekivad inimsoo vastastikusest läbikäimisest ja seltsimisest, looduse tõlgendamisest keele vahendusel. Sõnad takistavad aru toimimist suhtluse käigus, sõnu valitakse halvasti(arule silmatorkavate tunnuste põhjal) ja sellega aru ummistub. Teiseks takistuseks on lävimine, sõnad viivad tühjadesse ja arvututesse vaidlustesse. 6) Inimvaimu iidolid on inimvaimudesse rännanud filosoofiate õpetustest. Nad on saanud sellise nimetuse kuna juttu on inimvaimust, mis on traditsiooni, usu ja ükskõiksuse tõttu omaks võtnud vigaseid teooriaid. 7) Üks hõimuiidolite liikidest lähtub oma otsustes hõimukaaslastest, puudub isiklik arvamus, loodust tunnetatakse nii nagu tunnetab seda hõim. Teiseks liigiks on tunnete ajendil tegutsevad hõimuiidolid, nad ei käitu ratsionaalst, läbimõeldult, vaid tunnete poolt suunatuna. Kolmas hõimuiidolite liik hindab inimesi nende välimuse järgi, aru võtab
• Ent need argumendid ja arutlused ei pruugi veenda ei usklikke ega uskmatuid. • Religioosne uskumine ja religioossetel teemadel filosofeerimine on erinevad asjad. 7 • Kas usk välistab mõistuse ja vastupidi? Usk ja mõistus • On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt “teaduslikke teadmisi” ja “religioosseid uskumusi”. • See vastandus on pinnapealne. Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. • Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. • Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. Religioosne kogemus ja neuroteadus • Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised
Mackie veateooria kriitika: • Suhtelisuse argumendi vastu: moraali mitmekesisus ei näita, et moraal objektiivselt puuduks. Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust.., mitte aga sellest et moraal objektiivselt puuduks • Veidruse argumendi vastu: moraaliomadused ei tarvitse olla veidrad, nad võivad ka olla realistlikud Subjektivism: moraalifaktid sõltuvad inimvaimust, on subjektiivsed 1. Individuaalne subjektivism Eetikaväidetel on tõeväärtus, sõltub see aga iga indiviidi hoiakutest Hoiakud võivad tihti muutuda ja isikutevaheline kriitika ei ole võimalik 2. Ideaalse vaatleja teooria Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see vaatleja on nn. ideaalne ja hüpoteetiline. Moraal on universaalne ja üldine. Kogukondlik relativism Moraalifaktid sõltuvad kogukonnast (eri aegadel ja eri paigus on moraalifaktid erinevad)
Mackie veateooria kriitika: · Suhtelisuse argumendi vastu: moraali mitmekesisus ei näita, et moraal objektiivselt puuduks. Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust.., mitte aga sellest et moraal objektiivselt puuduks · Veidruse argumendi vastu: moraaliomadused ei tarvitse olla veidrad, nad võivad ka olla realistlikud Subjektivism: moraalifaktid sõltuvad inimvaimust, on subjektiivsed 1. Individuaalne subjektivism Eetikaväidetel on tõeväärtus, sõltub see aga iga indiviidi hoiakutest Hoiakud võivad tihti muutuda ja isikutevaheline kriitika ei ole võimalik 2. Ideaalse vaatleja teooria Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see vaatleja on nn. ideaalne ja hüpoteetiline. Moraal on universaalne ja üldine. Kogukondlik relativism Moraalifaktid sõltuvad kogukonnast (eri aegadel ja eri paigus on moraalifaktid erinevad)
Karjuste idüllid (kujutab õnnelikku elu looduse rüpes, vaikne, häirimatu, õnnelik olek) Põhinevad antiikeeskujudel, väljendusvahend dialoog Mõte eesti rahvusliku kirjanduse loomisest. Ood (Kuu, Laulja)- ülistus laul. Pastoraal (Jaagu laul)- karjase laul. Oodid pühendati eesti keelele ja kultuurile, maarahvale. Filosoofilitele probleemidele pühendatud- Laulja. Oodides räägib loodus jõudude vägevusest, ülistab sõprust, armastust, inimvaimust. Pastoraalid on maalähedased. Tegevuskoht seotud eesto paigaga. Värss rütmita. Metagfoore ja epiteete palju (mõisted), rahvuslik kirjandus sai alguse ta loomingust. · Faehlmanni müütilised muistendid eesti rahvusmütoloogias (tsüklid) 1798-1850. · Kreutzwald ,,Kalevipoeg" (saamislugu, süzee, tegelased, ideestik, tähtsus kultuurielus) Kalevipoeg (klassikaline vägilane nagu Herakles) on eestlaste vanem, vapper ja töökas
Ent need argumendid ja arutlused ei pruugi veenda ei usklikke ega uskmatuid. Religioosne uskumine ja religioossetel teemadel filosofeerimine on erinevad asjad. Kas usk välistab mõistuse ja vastupidi? 101. Usk ja mõistus On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt "teaduslikke teadmisi" ja "religioosseid uskumusi". See vastandus on pinnapealne. Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. 102. Religioosne kogemus ja neuroteadus
Tuleb järeldada, et neid väärtusi pole olemas. Mackie: moraal on väljamõeldis. me leiutame seda, mitte ei avasta eest. Kriitikat Mackie suhtes: relatiivsuse argumendi vastu – moraali mitmekesisus ei näita objektiivse moraali puudumist veidruse argumendi vastu – moraaliomadusi võib käsitada teisiti, ilma et nad osutuks veidrateks. Subjektivism – leidub moraalifakte, kuid nad on subjektiivsed, inimvaimust sõltuvad faktid. Individuaalne subjektivism: eetikaväidetel on tõeväärtus, nad käivad iga indiviidi hoiakute kohta. Moraaliotsustus on esteetiline maitseotsustus. Isikutevaheline kriitika pole võimalik. Ideaalse vaatleja teooria: Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see on täiuslikult ratsionaalne hüpoteetiline vaatleja. Võimaldab moraali universaalsuse. AGA me ei tea, milline see vaatleja oleks ja mida otsustaks. Kogukondlik relativism: moraalifaktid sõltuvad kogukonnast.
objektiivse moraali puudumisest. Veidruse argumendi vastu: moraaliomadusi võib käsitada teisiti, ilma et moraaliomadused osutuksid veidrateks. Loengu lõpuosas vaatlemegi põgusalt mõnda uuemat naturalistlikku teooriat, mis püüab käsitleda moraaliomadusi realistlikult. Mitmetel sellistel teooriatel on analooge naturalistlike vaimukäsitluste seas. Subjektivism Leidub moraalifakte, kuid nad on subjektiivsed, inimvaimust sõltuvad faktid. Individuaalne subjektivism: Eetikaväidetel on tõeväärtus, nad käivad iga indiviidi hoiakute kohta. Moraaliotsustus on justkui esteetiline maitseotsustus. Moraalsed faktid sõltuvad subjektiivsest hoiakust ning võivad sageli muutuda. Isikutevaheline kriitika ei ole võimalik. Ideaalse vaatleja teooria: Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see on täiuslikult ratsionaalne hüpoteetiline vaatleja. Võimaldab moraali universaalsuse.
tähtsamaid küsimusi. Kasutati poliitika käsiraamatuna. Kuid M. ei esitanud selles teaduslikult lõpetatud süsteemi, ehkki seda on teosest otsitud. M. ei olnud eriti originaalne, kuid ta ühendas loominguliselt oma aja hajutatud ja teadvustamata mõtteid ning ajastu soosis tema stiili ja peamisi ideid mõtteid inimeste ja rahvaste ainulaadsusest, mõõduka põhiseaduse poole püüdlevast ja inimestega hoolikat ümberkäimist nõudvast optimistlikust inimvaimust. Kuna talle olid olulised inimesed ja rahvad nende ainulaaduses, siis oli võimalik pakkuda vaid teaduslikke üksikvaatlusi ja üksikõpetusi. Friedrich Carl von Savigny (1779-1861) Vt kohustsuslik kirjandus. [[Aarnio 1997:] For von Savigny, law was a historical phenomenon whose origins were not to be looked after in divine sources. Law grew naturally from the people, its customs, its history. Law was a product of the natural spirit, the Volksgeist
4. Kapitalistlik 5. Sotsiaalne 6. Kommunistlik Comte leiab, et ka poliitikat tuleb positiivselt käsitleda. Comte rääkis inimühiskonna progressist ja leidis, et progressi peamisteks faktoriteks on: 1. Loodustingimused 2. Elanikkonna kasv 3. Tööjaotuse arenemine. Kuid see, millises suunas ühiskond areneb, sõltub sellest, millise suuna näitab ühiskonna arengule kätte inimvaim. Inimvaim mis vastandub materiaalsele filosoofilisele käsitlusele, et inimvaimust tulenevad kõik impulsid tööstuse, poliitika ja sotsiaalelu arenguks. Ideaalse filosoofilise käsitluse järgi on primaarseks, mis maailmas eksisteerib on inimvaim, inimese mõte, ettekujutus ja materiaalne maailm eksisteerib ainult niivõrd, kuivõrd inimese mõistus suudab seda endale ette kujutada. Selle järgi on kõik objektid, nähtused olemas aprioorselt vaatamata sellele, kas inimene üldse nendele mõtleb. Vastandina materiaalse
annaabi.ee 
