Kevad Naiivse elutunnetuse aeg. Luule ja tõelisuse segu, inimliku ja jumaliku segu. Suurmeesteks romantilised sangarid, mitte arvestavad teoinimesed. Loomis- ja kangelaslood. Asjalik tõestus pole veel tõe mõõdupuuks. Kunst isikupäratu ja seotud religiooniga. Poliitikas liidriks preestrid ja tekkiv aadel. Erinevus maa ja linna vahel ei paista silma. Suvi Küpsus teadlikkusena oma võimalustest. Virguv arutlusvõime otsib vabanemist traditsioonilistest religioonivormidest ja avastab inimvaimule uue maailma. Reformatsioon ja teadus. Kunstis vajutavad suured meistrid oma isiksuse pitseri veel tugevalt religiooniga seotud materjalile. Poliitikas liidriks aadel, kuid sellesse ilmub kodanlus, kes on mõistuslikum ja vabam traditsiooni eelarvamustest. Sügis Selginev tarkus. Mõistus ja kahtlus pidurdavad teotahet, kuid ei õõnesta veel usku oma kõikvõimsusse. Ajastu tunnussõnaks on valgustus. Kultuuri traditsioonilisi vorme tajutakse sundusena. Tagasi loodusesse! Algab
Voltaire eluküünal kustus 30.mail 1778.aastal, kui ta suri vähki. Pariisis keelduti teda kristlikult matmast, kuid ta sõbrad asetasid ta süngelt istuma vankrisse ja teeseldes, et ta on elus, said ta linnast välja. Hiljem leidsid nad preestri, kes mõistis, et seadused pole tehtud geeniuste tarvis ja keha maeti õnnistatud maasse. 1791.aastal sundis triumfeeriva revolutsiooni rahvuskogu tooma Voltaire jäänused Pariisi. Matusevanker kandis sõnu: ,,Ta andis inimvaimule tugeva edasitõuke, ta valmistas meid ette vabadusele".
Kas meie eksistents peaks olema kui ere valgussähvatus, supernoova või hämar lambivalgus, mis ei kustu eal? Iga inimene valib oma tee, see teebki elu erakordseks ja ainulaadseks. Eksistentsi saladus peitub selle kiires möödumises. Kui väga me ka ei püüaks elada laitmatult, tulevad vead alati sisse ning meie aeg kulub nende parandamiseks ja heastamiseks. Oma tegusid on vaja läbi mõelda, tarbetuid soove tagasi hoida. Elamises ei ole midagi inimvaimule mõistetamatut, eksisteerin ju mina ja eksisteerib maailm. Üks elu on antud meile selleks, et me õpiks maailmaga ühes taktis hingama. 100 p 831 sõna
Mõistatusel on oma koht ühena võimutahte vahenditest. Kuid mõistus ei ole absoluutne piir, millest väljaspool inimeses midagi ei ole. Nietzsche pilkab meelsasti ,,harituid" ja ,,tarku" , osa tema teravaimast rünnakuist suundub ,,objektiivse inime" vastu. Tunne ja mõistus on inemese eri mõõtmed ja mõlema taga on võimutahe. Konkreetsed ja visuaalseid metafoore soosiv Nietzsche räägib meelsasti tugevate füüsiliste mõistete abil, jääb võimsaim laeng siiski inimvaimule. Sellepärast on vaimseimad inimesed ka tugevamad. 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE Friedrich Wilhelm Nietzsche oli Saksa filosoof, filoloog ja kultuurikriitik, üks 20. sajandi Lääne filosoofiat enim mõjutanud mõtlejatest. Nietzsche filosoofiale on iseloomulikud püüded paljastada motiive, mis peituvat traditsioonilise Lääne filosoofia, moraali ja religiooni taga
võimaldavad erinevatel ajudel samamoodi suhelda. Tavakeel kaob. Debatt rahvapsühholoogia üle. Rahvapsühholoogiaga seonduvad kaks suuremat küsimusteringi: Vormi küsimus: Mis asi on rahvapsühholoogia? Kas ta on teooria, praktika, võime jne? Laiemas plaanis kuulub siia arutlus selle üle, kuidas me tegelikult mõistame teisi inimesi ning osalt on see empiiriline küsimus. Staatuse küsimus: Mis rahvapsühholoogiast saab ning millises suhtes on ta teiste lähenemisviisidega inimvaimule. Kas ta on korrektne või ekslik? Kas rahvapsühholoogia vajab legitimiseerimist või põhistamist ning mis võiks seda pakkuda? Need kaks teemat on teineteisega seotud. Ainult siis satub rahvapsühholoogia staatus kahtluse alla, kui ta on teooria. Võime või praktika suhtes pole erilist mõtet öelda, et ta on ekslik. Rahvapsühholoogia staatus. Kui rahvapsühholoogia on teooria, siis peaks ta leidma kinnitust või põhistust
mis on inimlikule tunnetusele omane, võib olla ka luuleloomingu lätteks. Klassika kõrval ka uusromantiline lüürika. Luule on plastiline, rangelt distsiplineeritud vormiga. Mõjutajad: skandinaavia, vene, saksa, prantsuse impressionistlik ja sümbolistlik luule. „Elu tulest“ satiirilisem kogu. Kompaktsed, reaalsed sümbolkujundid – usk unistustesse (Tuulemaa). Püüdis vabaneda abstraktsetest sümbolitest, väljendada lüürilisust seoses vahetu ümbrusega. Tugines loovale inimvaimule ja loodusele. Armastuslüürikas uued aspektid: püüd tabada värskelt tekkivaid või juba hääbuvaid tundeid. Saavutus on erootiline sümfoonia „Koit“ oma karge hingestatuse ja varjundirikka sensuaalsusega. „Kerko-kell“ on lihtne, kasutab murdekeelt ning on lapselik, millega tõi eesti luulesse traagilisi murranguid läbielanud inimelamuse. Viis muusikalise värsi kõrgtasemele klassikaliste sonettide ja tertsiinidega. Suitsule on omased tunderõhulised laused, inversioon, vormi
puidust püsside ja muuga, millega vanasti lapsed ringi traageldasid. Arvutimängud mõjuvad ikkagi oluliselt realistlikumana oma ideaalse graafikaga.Lasteaialaps mängib arvutis mängu, kus põhieesmärgiks on võimalikult palju vastaseid tappa. Lapsele võib jääda mulje, et nii käibki ja nii tehaksegi. Reaalsustaju kaob kindlasti ära, mille asemele tekib virtuaalne e. loodud maailmapilt. Seal ei tööta füüsika, eetika ega südametunnistus enam inimvaimule looduna.“ Noor poiss, kes ise armastab arvutimänge mängida, ütles, et mängimine kergelt mõjutab, kuid kui on suurem võim enda käitumise üle, siis ei peaks probleeme tekkima. Ta ütles: “Kindlasti mõjutab, kuna see muutub igapäevaseks et tulebki niimoodi peksta ja varastada. Ise mängin palju arvutimänge. Näiteks olin Skyrimis pikka aega Kajiit ja armastasin varastada, sest et see oli nii lõbus, mängisin seda nii palju et juba päris elus liikudes tekkis refleks midagi ära
annaabi.ee 
