Noorpaaride lahkhelid on teatud määral isegi kasulikud, sest need lõpevad iga kord leppimisega uuel alusel: hakatakse teineteist paremini mõistma, harjutakse olema teineteise suhtes siiras, aus ja tähelepanelik. Mõned huvitavamad laused armastusest. : Armastus on inimolendi täius (V. Hugo). Armastus - see on ainus, mis suudab vallutada ja täita igaviku. Lõpmatu nõuab ammendamatut (V. Hugo). Armastust ja köha ei saa varjata. Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus. Armastus teiste vastu algab armastusest enda vastu (R. Silverberg). See, keda pole kunagi hoitud ega armastatud, ei suuda ka ise kedagi ega kunagi armastama õppida (U. Espenberg). Asja peab armastama enne, kui see on armastusväärne (G. K. Chesterton). Tõsimeelne armukadedus on sageli esimene märguanne selle kohta, et ollakse armunud (M. Tresidder).
süüteost, patustamisest ja selle tagajärgedest. Lood on suuresti seotud mäluga. Mõne loo puhul võib väita, et tal on mitu elu, näiteks ,,Gilgames" ja ,,Ilias" on elanud oma elu kõigepealt orgaanilises mälus, hiljem on tekst talletatud savitahvlitel, raamatutes. ,,Suured narratiivid" annavad edasi ühiskonna- ja kultuuriväärtusi, mistõttu on oluline, et need lood püsiksid läbi ajaloo, algselt suulises, hiljem kirjalikus kultuuris. 2. Lucien Febvre'i raamat ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" erineb paljudest teistest Lutheri- käsitlustest oma objektiivse vaatepunkti poolest. Febvre'it huvitab indiviid ja tema seos ühiskonnaga. Oma teoses vaatleb ta reformatsiooni kahest erinevast vaatepunktist Saksamaa eri ühiskonnakihtide soovist reformatsiooni järele ja Lutheri soovist oma ideed realiseerida. Tekstikatke annab ülevaate 16. sajandi Saksamaast, kus katolik kirik omas liiga palju võimu. Lutheri
Sophoklese ,,Kuningas Oidipuses" on kujutatud kaastunnet ja hirmu äratavaid sündmusi, nagu isa tapmine ja abiellumine emaga. Samas loob Sophokles inimesi nagu nad on. Oidipuse eesmärk ei olnud patustada, ta eksis kogemata, ent võttis süü kohe omaks. Tragöödiale iseloomulikult on ,,Kuningas Oidipusel" õnnetu lõpp. Suure narratiivi moodustavad erakordsed, kuid samas inimlikud sündmused ja neid ühendav loogika. 2. L. Febvre'i teos ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist. Esiteks on käsitlus Lutherist mittereligioosne. Samuti on teose autor prantslane mitte sakslane, mis tähendab, et Saksamaa olude ja reformatsiooni seosele ei läheneta emotsionaalselt. Tekst on kirjutatud ka ajaliselt distantsilt. Raamatu esimene trükk ilmus aastal 1928, teine ja kolmas aastatel 1944 ning 1951. Teose sisu ei muutunud palju. Samas nende kolme aastaarvu kui ajastute erinevusele viitab see, et 1944
pannakse need kirja. Suuri narratiive väärtustatakse eelkõige seepärast, et neil on seos ajaga ning nad on loo jälgijale õpetlikud ja/või pakuvad pingsat mõtteainet. Gilgamesi eeposest saame olulist informatsiooni sumerite elu ja kultuuri kohta, Illiase loos kerkib esile tolleaegne naiste positsioon ühiskonnas ja kodus ning ,,Kuningas Oidipuse" traagika paneb meid kangelasele siiralt kaasa tundma ning mõtlema ja arutlema vooruslikkuse ja õiglusese üle. ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" (Lucien Febvre) Autori eesmärk on anda ülevaade 16. sajandi algusest Saksamaal ja Lutherist kui reformaatorist miks sai selleks just tema. Ta kirjeldab riigis toimunut sel ajajärgul ning Lutheri ängistust ja vihaseid mõtteid seoses kõige sellega, mis toimus, aga ka tema vaimset teekonda. Febvre toetub kultuurilisele, ent ka ajalisele teksti analüüsimeetodile: ta kirjeldab tolle sajandi mis ühtlasi on ka oluline ajasõlm Euroopas ühiskonnakihte ja nende tundeid ja vaateid
Kirikud elasid rikkuses samalajal kui inimestel oli Jumalasõnast vale arusaam või ei saanud nad sellest üldse aru. Lutheri panust kooli ajalukku võib pidada küllaltki suureks. Tema algatusel on veel praegugi toimivaid faktoreid. Näiteks kohutstuslik kooliskäimine. Lapsevanemad peavad tagama, et nende lapsed käiksid koolis ja saaksid seal haridust omandada. Kasutatud kirjandus 1. Tilk, M., ,,Kasvatus eri kultuurides II" . Tallinn 2004 2. Febvre, L., ,,Martin Luther Üks inimsaatus". Varrak 2003 3. Hiiements, J. ,M. Luther" Tallinn 1996 4. Kolb, R. ,,Martin Luther as Prophet, teacher, Hero. Images of the Reformer, 1520 1620". Baker Books 1999 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther 6. http://www.greatsite.com/timeline-english-bible-history/martin-luther.html Lisa 1 Lutheri vanemad Hans ja Margrethe Luther Lisa 2 Martin Luher Lisa 3 Martin Lutheri abikaasa endine nunn Katherine von Bora
(George Sand) * Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti. (E. Geibel) * Elu tõeline rikkus seisneb armastuses, tema tõeline vaesus egoismis. (A. Vinet) * Inimhinge saladused on suured, armastus aga on neist kõige seletamatum. (I. Turgenev) * Pole olemas teist niisugust taevast, kui seda on vastastikune armastus. (G. Granville) * Armastust ega lugupidamist ei saa ühegi seadusega peale sundida; neid tuleb pälvida. (H. Zschokke) * Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus.(H. Lingg) * Platooniline armastus on üks osa armastusest, meelus aga teine osa armastusest. Mõlemad ühtekokku moodustavad tervikliku armastuse. (P. Mantegazza) * Kiretu armastus on vaid mõttekujutelm, mida looduses ei leidu. (N. de Lenclos) * Õiglus on inimkonna ühiskondliku elu alusmüür, armastus tema päike. (A. Herzen) * Armastus on võimas ilutunne, mis kõikjal teeb imesid, mis loob uusi inimesi ja kõige suuremaid inimväärtusi. (A
mäss oli suureks probleemiks, kuid muutused olid vajalikud ning ka heada kavatsustega võib kaasa tulla keerukaid olukordi. Siiki lõpuks tulid muutused kasuks ning pikas perspektiivis tänu tema algatusele arenes rahvakoolide võrgustik ning haridus muutus kättesaadavamaks kõigile lastele, ka tütarlapsed pidid Lutheri õpetuse järgi saama mingisuguse algharidus. Tema alustatu oli heaks lähtepunktiks arendamaks edasi kooliharidust. Kasutatud kirjandus Febvre, L. Martin Luther. Üks inimsaatus. Varrak 2003, 250-256 lk. Hiiemets, J. M.Luther. Tallinn 1996 23, 39, 271-282. Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides II. Tallinn, 2004, 418-425 lk. EELK Võru Praostkonna koduleht: http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/Dr.MartinLutheriElulugu.htm (23.10.2012)
· Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti. (E. Geibel) · Elu tõeline rikkus seisneb armastuses, tema tõeline vaesus - egoismis. (A. Vinet) · Inimhinge saladused on suured, armastus aga on neist kõige seletamatum. (I. Turgenev) · Pole olemas teist niisugust taevast, kui seda on vastastikune armastus. (G. Granville) · Armastust ega lugupidamist ei saa ühegi seadusega peale sundida; neid tuleb pälvida. (H. Zschokke) · Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus.(H. Lingg) · Platooniline armastus on üks osa armastusest, meelus aga teine osa armastusest. Mõlemad ühtekokku moodustavad tervikliku armastuse. (P. Mantegazza) · Kiretu armastus on vaid mõttekujutelm, mida looduses ei leidu. (N. de Lenclos) · Õiglus on inimkonna ühiskondliku elu alusmüür, armastus tema päike. (A. Herzen) · Armastus on võimas ilutunne, mis kõikjal teeb imesid, mis loob uusi inimesi ja kõige
Praeguseks on ilmutanud juab kolm luulekogu. "Harala elulood" Luulekogu, kus tegemist on väljamõeldud paigaga, koosneb hauakirjadest ehk epitaafidest. Tekib olukord nagu käiksime surnuaias (inimeste elulugu oleks ka nagu kirja pandud kuidagi sinna surnuaeda). Kõik need lood on välja mõeldud ikkagi, mitte päris, aga luuakse dokumentaalsuse idee. Annab edais väheste sõnadega väga palju (head kujundid). Kujundi looja. Luuletus "Peeter Ots" inimsaatus on seal hästi kirjas. Kujutab ka kolhoosi loomist, oli ka 1949 aasta märtsiküüditamine. "Tants ümber aurukatla" Tegemist tegelikult filmistsenaariumiga, aga kuna 60ndatel sellest filmi ei saanud, sisi tootles selel ümber romaaniks. Selles on palju filmilikke motive. Romaan koosneb viiest tantsust. Nied tantse on võimalik võrrelda Tammsaare "Tõe ja õiguse" viie osaga (see on aga palju lühem, sest ta loob suurepärased sümbolid, mile kaudu saab palju öeldud). Kujund aurik
Armastus on tunne, mida tuntakse üksinda, mida pole võimalik kirjeldada ja mida kuigivõrd ei mõisteta. Küllap sellepärast kirjutatakse ja räägitakse sellest rohkem kui ühestki muust asjast. Armastus tuleb pimedana, läheb nägijana. Esimene armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks... Pilgud on esimesed armastuskirjad. Tõeline armastus sarnaneb tondiga, kellest kõik kõnelevad, kuid keda õige vähesed on näinud. Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus. Õnnejaht on aastaringne! Armastus on tunne, mida tuntakse üksinda, mida pole võimalik kirjeldada ja mida kuigivõrd ei mõisteta. Küllap sellepärast kirjutatakse ja räägitakse sellest rohkem kui ühestki muust asjast. Seks on armastuse skelett: hoiab teda koos. Kui tal armastust ümber ei ole, on ta lihtsalt luukere. Armastus pole mitte võitlus, vaid pigem pidev alistumine.
Ei lubanud levitada oma pilte. Ostab endale jahi ja paneb sellele nimeks Bel-Ami (Ilus sõber). Külastab maid, reisikirjad. Arvas, etPrantsusmaal peaks olema monarhia, valitsejaiks kunstnikud, kirjanikud, muusikud. Kriitika mõjus nii, et tegi enesetapukatse. Hakati rääkima, et on hull. Teda kummitas hirm, et enam ei suuda kirjutada. Viimased 2 aastat veetis närvikliinikus. „Tulin kirjandusse kui meteoor ja lahkun sealt välguna“. Novellid saab jagada teemade järgi: 1. Nurjunud elu, inimsaatus „Ehe“, „Üks inimelu“, „Jules“. 2. Sõjateema „Kaks sõpra“, „Isa Milone“ 3. Langenud naise teema teise nurga alt „Rasvarull“, „Preili Fili“ 4. Prantsuse talupojad (rahaahned, alkoholilembelised, praktilised) „Ristsed“, „Värdjate ema“ 5. Anekdootliku sisuga. „Surmamõistetu“ 6. Armastus, pigem õnnetu „Harriet“ 7. Hallutsinatsioonide üleskirjutised. ROMAAN: Bel-Ami – noore inimese (ebaaus) edulugu, naiste ärakasutamine. Pehmod
Armastus on tunne, mida tuntakse üksinda, mida pole võimalik kirjeldada ja mida kuigivõrd ei mõisteta. Küllap sellepärast kirjutatakse ja räägitakse sellest rohkem kui ühestki muust asjast. Armastus tuleb pimedana, läheb nägijana. Esimene armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks... Pilgud on esimesed armastuskirjad. Tõeline armastus sarnaneb tondiga, kellest kõik kõnelevad, kuid keda õige vähesed on näinud. Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus. Õnnejaht on aastaringne! Armastus on tunne, mida tuntakse üksinda, mida pole võimalik kirjeldada ja mida kuigivõrd ei mõisteta. Küllap sellepärast kirjutatakse ja räägitakse sellest rohkem kui ühestki muust asjast. Seks on armastuse skelett: hoiab teda koos. Kui tal armastust ümber ei ole, on ta lihtsalt luukere. Armastus pole mitte võitlus, vaid pigem pidev alistumine.
annaabi.ee 
