Tikid ja Tourette'i sündroom Carry Kangur Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Üldiselt... Esineb tikke ( sh Tourette'i sündroom ) ~1% inimpopulatsioonist Eristatakse: - Lühiajalised tikid - Kroonilised tikid - Tourette'i sündroom Minevik! Kirjutised raamatust ,,Malleus Maleficarum" (,,Nõia haamer" ) 1489 aasta Prantsusmaalt Tourette'i sündroomi mõiste 19ndast sajandist, Gilles de la Tourette nimeliselt Prantsuse neuroloogilt. Kliiniline määratlus (1) Tikid on kiired, sageli korduvad, tahtmatud ühe lihasgrupi kramplikud tõmbed või vokaalne
..210 cm. Kasvuregulatsiooni harvade kõrvalekallete tõttu võib esineda veelgi erandlikuma kasvuga inimesi. Suurtes piirides võib varieeruda ka inimeste kehakaal (mass). Keskmine on meestel 65 kg kuid võib varieeruda ka mitmesaja kiloni. Teadaolevalt on kõige raskem mees kaalunud 513 kg. Levik. 100 000 60 000 aastat tagasi hakkasid inimesed Aafrikast välja rändama ja asustasid järkjärgult kõik mandrid. Seega pärinevad kõik tänapäeva inimesed ühest ja samast inimpopulatsioonist. Inimkonna asustuse levikut on mõjutanud peamiselt kolm tegurit: magevee kättesaadavus; eluks vajalike ressursside, eelkõige toidu kättesaadavus; elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused. Suuremad inimasutused on alati kas jõgede, järvede või merede kallastel. See võimaldab rahuldada nii joogivee kui ka toiduvajadust. Üheks üldiseks domineerivaks suunaks inimeste migratsioonis on 20. sajandil olnud liikumine maapiirkondadest linnadesse. Kõige kõrgem inimese püsiasustus
kujunemine b) Himaalaja küüliku karvavärvus- üle 30 kraadi- üleni valge, alla 0 üleni tume. Inimestel- erütrotsüüdid- 1) kõrgmäestikusse elama minek 2) vereülekanne 3) alpimajake 4) erütropoetiin (EPO) 5) rasestumine paar kuud enne võistluseid 6) geneetiliselt muudetud. 24. head: - Inimene on läbiuurituim liik maailmas - On olemas kirjalikud andmed paljude põlvkondade pärilikkus- ja sugulussidemete kohta. - Tänapäeval valdav osa inimpopulatsioonist allutatud regulaarsele läbivaatusele. - Kasutatakse suuri sõeluuringuid, et leida seos teatud geenikombinatsioonide ja pärilikkude haiguste vaheö - Inimese genoom on kaardistatud - Loomulik uudishimu enda vastu. halvad: - Vähe järglasi, põlvkonnad vahelduvad ~25 a. -Palju kromosoome, suur genoomimaht -Bioeetika seab inimuuringutele piirid. -Inimese tunnuseid iseloomustab suur muutlikkus, mida raske mõõta.
- 21 melatoniini sekretsioon algab - 22.30 seedetrakt lõpetab töö - Siesta, öökullid, kanad 68.Lennureisid ja rännugeenid Melatoniin - Õhtul tõuseb melatoniinitase mistõttu inimene jääb uniseks ja saba uinuda - Melatoniini manustamisel taastub ajavöönid muutusest tekkinud ööpäevarütm - Melatoniini tootmine väheneb organismis vanuse kasvades – inimene magab vähem Rännugeen - DRD4-7R. 20% inimpopulatsioonist esineb see geen. 69.Foto- ja kemotaksis inimesel Fototaksis inimesel? - Positiivne fototaksis – valguse suunas, inimeste vajadus päikese ja D vitamiini järele, põgenemine pimeda aja ees - Negatiivne fototaksis – valgusest eemale, kaitse päikesevalguse eest et nahka mitte põletada või tahtmine magada Kemotaksis inimesel? - Spermi liikumine kemikaali suunas (munarakus toodetud atrakant) 70
kemotaksis (ingl. Chemotaxis)- Organismide (rakkude) juurdetõmme (positiivne kemotaksis) või eemaletõuge (negatiivne kemotaksis) difundeeruva aine toimel. Nähtus, mis tingib somaatiliste rakkude, bakterite jt. liikumise neid ümbritsevas keskkonnas lähtuvalt mõjuaine kontsentratsioonigradiendist (nt. makrofaagide või lümfotsüütide migratsioon organismis, spermide liikumine munajuhas jne.). 17. Rännugeenid 20% inimpopulatsioonist Rännugeen DRD4-7R 18.Mälugeenid 19.Agressiivsusgeenid 20. Homoseksuaalsuse päritavus perekonniti Homoseksuaalsus on päritav retsessiivne tunnus. 12.PPT 1. Suitsetamine ja mõnuained Suitsetamise kõrgeim tase aasias ja Venemaal. Mõnuained: koka, kanep, oopium, heroiin jne. 2. Juustevärvuse pärandumine Looduslik juuksevärvus: Must (dominantne) Pruun (dominantne) Blond (retsessiivne) Punane Valge (albiino)
enterotsüütides. Enterotsüüdid on soole sisepinnal olevad silinderepiteeli rakud, mis vastutavad erinevate ioonide, vee ja toitainete imendumise eest. Laktaasi aktiivsus on kõrgeim imikueas, mil piim on peamine toitainete allikas. Enamikul imetajatest, sealhulgas ka inimesel, langeb laktaasi aktiivsus pärast emapiimast võõrutamist. Hüpolaktaasia (laktoositalumatus ehk intolerantsus) mõjutab 75% kogu inimpopulatsioonist, sealjuures varieerub intolerantsuse osakaal 5%-st Põhja-Euroopas 90%-ni Aasia ja Aafrika riikides. Kõige sagedasem on laktoosi tolerantsus Loode-Euroopas, olles kõige suurem rootslaste ja taanlaste hulgas. Lõuna ja lääne suunal liikudes laktoositaluvus väheneb. Laktaasi aktiivsuse säilumine on dominantselt päritav tunnus, mis arvatakse olevat tekkinud viimase 10000 aasta jooksul seoses põllumajanduse levikuga. Viimase aja uuringud on
Ka Jenner tegi oma tähelepaneku kontrollimiseks inimkatseid. 1796. aastal alustas Jenner vaktsineerimist veise rõugelimaga. 1798. aastal avaldas ta selle kohta kirjatöö ja 1802. aastal sai ametliku Briti võimude tunnustuse. Vaktsineerimine levis kiiresti ning mitte ainult geograafiliselt, vaid ka sotsiaalselt nt Eestis moodustasid üle poole vaktsineerimise läbiviijatest talupojad. 1989. aastal deklareeris WHO, et rõuged on inimpopulatsioonist välja viidud, viimane juhus oli 1980. aastate alul Somaalias. (Omaette teema on rõugete seotus biorelvadega, sest pärast seda kui inimesi rõugete vastu enam ei vaktsineerita, oleks tegemist väga efektiivse relvaga.) Nakkushaiguste teaduslikul käsitlemisel toimus muurang 19. sajandil. Esialgu oli siis olemas veel kaks vastandlikku koolkonda: · keemiline (nn environmentalistid); · bakteoroloogiline.
annaabi.ee 
