Kuid tema saladus avastati ning neiu ja armastuse vahele tekkis müür. Väljapääsu ei paistnud kusagilt. Siiski tänu Saatusele ja heale õnnele, tuli välja, et kohtumõistja oli pannud korda sama teo. Lupus non mordet lupum. Hunt hunti ei hammusta, ning neiu tee kallima juurde oli vaba. Teada on ka tõsiasi, et armastus ei seisne ainult õnnes ja rõõmus, tihti tuleb ka kannatada. Kui keegi peaks kaotama oma kallima, kas saatuse või lihtsalt heitliku inimmeele tõttu, võib valu olla nii suur, et kaob soov edasi minna... Kuid siiski me, teades riske, otsime armastust, meie soov olla õnnelik ja jagada seda õnne kellegi kalliga on nii tugev, et sellele ei saa vastu metsikud tormid, verised sõjad, ega põhjendatud keelud. Omnia vincit amor.Armastus võidab kõik. [ohm-nee-ah weeng-kit ah-mohR; On huvitav, et kui meid ratsionaalseid ja omakasupüüdlikke isendeid- püüab oma võrku armastus, ei suuda me sealt välja ronida
soundi, sellele proovib valgust heita Vanal ajal olid muusikud hinnas. Muusik olla oli auasi. Igasugune muusika tundmine alates nooditeadusest kuni laulmiseni välja oli kõrgelt hinnatud. Muusika oli mõeldud inimestes tunnete äratamiseks. Muusika aitas mõista inimmeeli sügavuti, panna märkama ilu enda ümber ning mõistma maailma. Muusikat sai vanal ajal kuulata ainult otseesituses, polnud võimalusi salvestamiseks ning seda ka ei vajatud. Kahjuks on tänapäeval muusika kui inimmeele ärataja väärtus hääbumas ning muusik olla polegi enam auasi. Tundub, et tehnoloogia arenguga on muusikuks saada väga lihtne, selleks ei pea isegi omama erilist lauluhäält või tundma nooti. On olemas arvutiprogrammid, mis teevad inimese eest kogu muusika loomise töö ära. Tuleb vaid laul lindistada ning arvuti muudab nn mustad kohad kuulatavaks. Kiiresti kustuvad tähed Kuna laule luua on imelihtne, ilmub iga päev muusikataevasse aina uued ja uued tõusvad tähed.
2006. aasta novembris müüdi Pollocki teos "Number 5" 140 miljoni USA dollari eest. Tegemist oli suurima summaga, mis ühe kunstiteose eest välja käidud. Kas Juhuslikkus või kord!? Ajal, mil Jackson Pollock oma teosed lõi, oli kunstis kolm olulist aspekti ekspressionism, milles oli olulisel kohal kunstniku emotsionaalne seisukoht iseenda ja maailma suhtes, abstraktsionism, mis püüdis üldistada reaalsuse erinevaid struktuure, ning fantaasiakunst, mis nagu inimmeele individuaalne labürint balansseeris kujutlusvõime piiridel, olles spontaanne ja irratsionaalne. Heas kunstiteoses pidi olema korra ja kujutlusvõime kohalolu ning tasakaal ilma kujutlusvõimeta oleks teos surmavalt igav, ilma vähima korrata liiga kaootiline, ilma tundevarjundita ei tekitaksta meis vähimatki vastukaja. Pollockis oli see kõik olemas.Miks siis ikkagi ,,heitis Pollock purgi värvi publikule näkku"? Loomulikult mitte sellepärast, et olla oma eelkäijatest veelgi
me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: primitiivsed tungid, mälestused, kompleksid, ihad ja kired, läbitud traumade ja kriiside jäljed. Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest kõrvaldatud, alla surutud. Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks
tundmist, kujutlemist ja mõtlemist me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: · primitiivsed tungid · (varjatud) tunded · mälestused · kompleksid · ihad ja kired · läbitud traumade ja kriiside jäljed jne. Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese teadvusest kõrvaldatud, alla surutud.
Pürgib paljastama üldkogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kant tahab olemasolevast teada saada, mitte selle üle kohut mõista. Aru kategooriad- 12 tki. Kogu iseloomustab idee- inimaru ja mõtlemine toetub taju ületavatele põhimõtetele, mille abil ongi alles võimalik igasuguse tajuaines mõistuslik käsitlemine. Aru kategooriad puudutavad meile ilmnevat maailma, mitte asju iseeneses. Mõistuse ideed- aistmise ja tajust kõrgem tasand inimmeele tegevuses on puhas mõistus. Puhta mõistuse ideed, reguleerivad põhimõtted, saavad nii inimlikus reaalsuses. Inimmõtlemises on tähtis roll printsiipidel, mida teaduslikult ei saa põhjendada ega tuletada kogemustest. Tradits metafüüsika kriitika- Kanti visioon on tugev ja võimas. On ühtmoodi vale väita, et on olemas ’’algne põhjus’’, kui esitada, et sellist ei ole. Maailm tervikuna ei saa olla
kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama üldkogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Tahab olemasolevast TEADA SAADA, mitte kohut mõista. Aru kategooriad 12 tk, kogu iseloomustab idee- inimaru ja mõtlemine toetub taju ületavatele põhimõtetele, mille abil ongi alles võimalik igasuguse tajuaines mõistusliku käsitlemine. Puudutavad meile ilmnevat maailma, mitte asju iseeneses Mõistuse ideed aistmise ja tajust kõrgem tasand inimmeele tegevuses on puhas mõistus. Puhta mõistuse ideed, reguleerivad põhimõtted, saavad nii inimlikus reaalsuses. Inimmõtlemises on tähtis roll printsiipidel, mida ei saa põhjendada ega tuletada kogemusest. Tradits metafüüsika kriitika Kanti visioon on tugev ja võimas. On vale väita, et on olemas ,,algne põhjus", kuid ka see, et seda ei ole. Maailm ei saa olla meie kogemuse objekt, me ei saa mõista maailma tervikuna, ega ka sellest midagi teada. Oleme seotud aru piiridega. Aru ei
olevat ürgsed ja kaasasündinud inimpsüühika väljendusvormid. See on ootusprane. Nii nagu inimese keha kujutav endast elundite kogumit, millest igal on seljataga pikk arengulugu, nii võib ka oletada, et psüühikagi on organiseeritud samal põhimõttel. Nagu kehagi, milles hing eksisteerib, ei saa ka hinge käsitleda ajaloota (psüühe taust ürginimeses, kelle elutunnetus oli lhedane looma omale). See ürgvana psüühe moodustab inimmeele vundamendi, nagu ka kega ülesehitus põhineb imetajatele omastel üldistel anatoomilistel iseärasustel. Anatoomi või bioloogi treenitud silm näeb inimese kehas paljusid viiteid algupärasustele mustritele. Samuti märkab kogenud inimpsüühika uurija sarnasust, mis seob tänapäeva inimese unenäopilte algelise psüühika loominguga kollektiivsete kujundite ning mütoloogiliste motiividega. Mida nt öelda putukate ja nende keeruliste sümbiootiliste toimingute kohta? Enamik neist ei
rahvaste mütoloogias ja folklooris korduvad teatud motiivid peaaegu identses vormis. Ma olen need motiivid nimetanud ,,arhetüüpideks" ja nende all pean ma silmas kollektiivse loomuga vorme ja kujundeid, mis ilmnevad praktiliselt üle terve maailma müütide komponentidena, olles samal ajal autoktoonilised, individuaalsed, teadvustamatusest pärinevad saadused. Arhetüüpsed motiivid tulenevad arvatavasti inimmeele mustritest, mida ei anta edasi mitte ainult traditsiooni ja migratsiooni teel, vaid ka pärilikkusega. Viimane hüpotees on vältimatu, kuna isegi komplitseeritud arhetüüpsed kujundid võivad esile kerkida spontaanselt, ilma et oleks mingit võimalust otseseks traditsiooniks." (JUNG 1977:50) Taoline järeldus Jungi poolt võib tunduda spekulatiivse või meelevaldsena, kuid tal on olemas ka vastus kriitikutele. ,,On tõsi, et mind on tihti süüdistatud arhetüüpide ,,kokkuklopsimises"
annaabi.ee 
